REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

DEKRETU GOVERNU

2/2011

Harii Komissaun Reguladora Artes Marsiais nian no aprova sira-nia estatutu sira tuir Lei No. 10/2008, loron 16 fulan Jullu.





Atividade Artes Marsiais nian hetan iha Timor-Leste importánsia sosiál no kultural ne'ebé aas tebes iha populasaun, liuliu iha jovem sira-nia leet.



Haree ba faktu ida ne'e no perigu espesiál iha téknika balu ne'ebé sira uza bainhira sira hala'o arte sira ne'e, nune'e mós sentidu resposabilidade nian ne'ebé ejije ba promosaun, hanorin no aprende atividade sira ne'e, Lei No. 10/2008, loron 16 jullu, estabelese ona nia enkuadramentu iha lei atu bele regula iha tempu ikus.



Ho finalidade atu superviziona atividade sira iha sentru sira, klubu sira ka eskola sira kona-ba hanorin, aprende no hala'o artes marsiais, maka Lei kria tiha ona Komisaun Reguladora Artes Marsiais nian, hodi determina katak atu harii Komisaun ne'e rasik no nia estatutu rasik duni sei aprova ho Dekretu Governu ida.



Nune'e:



Governu hakotu, tuir buat ne'ebé hakerek tiha ona iha no. 2 artigu 17o Lei no. 10/2008 nian, atu sai nu'udár regulamentu hanesan tuirmai ne'e:

Artigu úniku/mesak



1. Harii Komissaun Reguladora Artes Marsiais nian, ne'ebé sei halo knaar supervizaun ba atividade oioin iha sentru sira, klubu sira ka eskola sira kona-ba hanorin, aprende no hala'o artes marsiais.



2. Aprova mós Estatutu Komisaun Reguladora Artes Marsiais nian, ne'ebé bele haree iha aneksu ba Dekretu ida ne'e no sai haenesan nia parte integrante ida.



Aprova ona iha Konsellu Ministru sira-nian iha loron 14 fulan Abril tinan 2011.





Bele publika ona.





Primeiru Ministru,





____________________

Kay Rala Xanana Gusmão









ANEKSU



ESTATUTU KOMISAUN REGULADORA ARTES MARSIAIS NIAN





KAPÍTULU I

DISPOZISAUN JERÁL RUMA



Artigu 1o

Definisaun no fin ruma



Komisaun Reguladora Artes Marsiais, ho liafuan badak hanaran KRAM, maka instituisaun ida ne'ebé kria ho Lei no. 10/2008, loron 16 fulan Jullu, ho nia fin atu superviziona atividade sira sentru sira-nian, klubu sira ka eskola sira kona-ba hanorin, aprende no hala'o artes marsiais no bele regula ho Estatutu sira ne'e no mós lei seluk ne'ebé bele aplika/uza.



Artigu 2o

Tutela/responsável



KRAM hela iha responsabilidade Sekretaria Estadu Juventude no Desportu no hala'o knaar ho autonomia téknika.



Artigu 3o

Kompozisaun



1. KRAM forma ho vogais na’in haat no prezidente ida;



2. Kargu prezidente nian sei hala'o husi reprezentante ida husi Sekretaria Estadu Juventude no Desportu, ne'ebé nomeia husi Sekretáriu Estadu.



3. Membru sira seluk KRAM nian maka:

a. Reprezentante ida husi Ministériu Justisa;



b. Reprezentante ida husi Ministériu Edukasaun no



c. Reprezentante na’in rua husi sentru sira, klubu sira ka eskola sira.



4. Reprezentante sira husi Ministériu Edukasaun no Justisa sei nomeia husi sira-nia Ministru rasik;



5. Reprezentante sira husi sentru sira, klubu sira ka eskola sira artes marsiais nian sei hili, ida Federasaun Silat Timor-Leste (FESTIL) no seluk husi votus barakliu iha Asembleia ne'ebé konvoka ba ida ne'e husi Federasaun sira Artes Marsiais nian iha Timor-Leste, ne'ebé harii tuir lei.



6. Prezidente KRAM nian no reprezentante sira husi Ministériu Justisa no Edukasaun sei hela iha sira-nia kargu to’o hasai fali sira husi membru Governu ne'ebé responsabiliza ba sira-nia nomeasaun.



7. Durasaun mandate reprezentante sira husi sentru sira, klubu sira ka eskola sira tinan rua de'it.



8. KRAM iha mós konselleiru tékniku ida no sekretáriu ida, nomeia husi Sekretáriu Estadu ne'ebé tutela ho proposta husi prezidente KRAM nian, ne'ebé mai husi ema sira ho koñesimentu, méritu no iha kualidade duni atu hala'o funsaun sira ne'e.



9. La halo prejuizu ba buat ne'ebé hakerek ona iha númeru kotuk, konselleiru tékniku maka sei hatudu ba Prezidente KRAM nian husi Sekretáriu Estadu Seguransa nian, husi membru Polísia Nasional Timor-Leste nian, ho koñesimentu, méritu no matenek ne’bé iha atu hala'o funsaun sira ne'e.



10. Konselleiru tékniku, aleinde fó asisténsia ba konsellu, sai asesor mós ba prezidente KRAM nian no mós ba membru sira seluk iha buat hotu ne'ebé presiza.



11. Tempo durasaun ba kargu sira konselleiru tékniku no sekretáriu maka tinan rua.



Artigu 4o

Sede/hela fatin



1. KRAM nia sede hela iha Dili.



2. KRAM bele estabelese subkomisaun sira iha nivel ditrital atu hala'o sira-nia kompeténsia.



KAPÍTULU II

ORGANIZASAUN NO FUNSIONAMENTU



Artigu 5o

Reuniaun KRAM nian sira



1. Reuniaun KRAM nian sei konvoka husi Prezidente, tuir knar nian ka husu husi membru seluk ruma KRAM nian.



2. KRAM sei konvoka reuniaun ordinária/babain semana ida dala ida no estraordinariamente bainhira presiza atu resolve asuntu sira ne'ebé labele hein to’o reuniaun ordinária/babain nian tuirmai.



3. Avizu konvokatória ordinária no estraordinária sira sei temin fatin reuniaun nian, data, oras no buat ne'ebé atu koalia/ajenda.



4. Minutu tolunulu tuir kedas ba ordem dia/ajenda, sei hela ba atu debate kona-ba buat sira ne'ebé iha interese duni, ne'ebé aprezenta husi membru ida ka liu KRAM nian.



5. Se laiha karik tempu atu debate kualker kestaun ka proposta ne'ebé aprezenta no admite tiha ona iha tempu ne'e refere iha númeru kotuk, kestaun ne'e sei hatama fali iha ajenda reuniaun KRAM nian tuirmai.



6. Membru ida iha direitu ba votu ida de'it.



7. Deliberasaun KRAM nian tenki aprova husi maioria no sei submete ba ratifikasaun Sekretáriu Estadu ne'ebé tutela/responsável no bele hato’o rekursu ba Komisaun Nasionál Desportu nian.



8. Kazu iha empate/votu hanesan, Prezidente KRAM iha votu kualidade.



9. Prezidente KRAM bele fó lisensa ba naran ema ida atu asiste, ofisialmente ka ho pedidu husi membru seluk KRAM nian.



10. KRAM hetan asisténsia iha tempu tomak husi konselleiru tékniku no husi sekretáriu.



11. Sekretáriu sei hakerek akta iha livru especial, ho númeru no asinatura badak/rúbrika iha nia tahan/pájina hotu husi Prezidente KRAM.



12. Akta sei asina baihira remata reuniaun, ha’afoin aprovasaun husi membru sira ne'ebé prezente iha reuniaun ne'e.



13. Se labele karik hala'o buat ne'ebé temin iha númeru kotuk, akta bele submete ba aprovasaun no asinatura iha reuniaun KRAM nian tuirmai.



Artigu 6o

Kompeténsia KRAM nian



Kompete ba KRAM:



a) Diskuti/haksesuk kona-ba kualker kestaun relative ba hanorin, aprende no hala'o artes marsiais;



b) Hatene no fó pareser/hanoin kona-ba pedidu lisensa atu harii sentru sira, klubu sira ka ne'ebé hakarak hala'o artes marsiais;



c) Taka lisensa ne'ebé fó tiha ona ba loke sentru sira, klubu sira ka eskola sira ne'ebé hala'o ona artes marsiais;



d) Ratifika eleisaun responsável sira ba sentru sira, klubu sira ka eskola sira ne'ebé atu hala'o artes marsiais no eleisaun reprezentante sira-nian iha KRAM.

e) Servisu hamutuk ho sentru sira, klubu sira ka eskola sira hodi orienta programa atividade sira no fó asisténsia téknika liu husi konselleiru tékniku;



f) Fó-sai diretivas hamutuk ho divulgasaun, hanorin, aprende no hala'o artes marsiais ne'ebé ratifika ona husi Sekretáriu Estadu responsável no publika iha Jornál Repúblika série II;



g) Fiskaliza atividade sira husi sentru sira, klube sira ka eskola sira baa rtes marsiais no hala'o modalidade sira relevantes ho sira ne'ebá, no mós fiskalizasaun eventu desportivu sira no mós la’ós desportivu relasionadus ho artes marsiais kordena ho Secretaria de Estado da Juventude e Desporto;



h) hala'o kompeténsia ne'ebé hakerek ona iha Regulamentu Dixiplinár Artes Marsiais nian no aplika kastigu dixiplina nian ba sentru sira, klubu sira ka eskola sira no ba instructor sira, dirijente sira no sira ne'ebé hala'o, tuir ida-idak nia kazu;



i) Propoen ba Sekretáriu Estadu responsável atu harii subkomisaun distrital sira KRAM nian;



j) Aprova akta deliberasaun sira husi subkomisaun sira KRAM nian;



k) Bainhira presiza duni, haree fila fali, anula hahalok/buat ne'ebé hala'o tiha ona husi subkomisaun KRAM nian.



l) Aprova planu asaun sira no konta sira subkomisaun distrital sira-nian;



m) Propoen ba Sekretáriu Estadu responsável buat ne'ebé presiza atu hala'o Lei no. 10/2008, loron 16 fulan Jullu, no mós normas regulamentár sira;



n) Propoen ba Sekretáriu Estadu responsável alterasaun ba estatutu ida ne'e;



o) Aprova Planu asaun Annual KRAM nian no nia orsamentu no submete ba Sekretáriu Estadu responsável atu ratifika;



p) Aprova konta ne'ebé aprezenta husi Sekretaria no submete ba Sekretáriu Estadu responsável atu ratifika;



q) hala'o kompeténsia seluk ne'ebé hetan husi lei, husi Esta-tutu ne'e ka husi regulamentu sira seluk ne'ebé vigora.



Artigu 7o

Prezidente



1. Prezidente reprezenta KRAM iha oin ka iha li’ur, no kaer metin nia funsionamentu babain.



2. Kompete, liuliu ba Prezidente:



a. Konvoka no dirije reuniaun sira KRAM nian, ho direitu ba votu kualidade bainhira iha empate/votasaun hanesan;



b. Prepara Ordem do Dia/ajenda reuniaun KRAM nian;

c. Koordena ho Sekretaria preparasaun konta sira kona-ba oasan;



d. Dirije preparasaun Planu Asaun Annual no orsamentu KRAM nian;



e. Propoen ba Sekretáriu Estadu responsável atu kontratu ema administrative Sekretaria nian.



Artigu 8o

Sekretaria



1. Sekretaria forma husi sekretáriu no pesoal administrativu ne'ebé presiza atu bele hala'o nia funsaun/knaar.



2. Kompete, liuliu ba sekretáriu:



a. Dirije knar Sekretaria nian;



b. Fó asisténsia ba KRAM iha nia reuniaun hotu no hakerek ata reuniaun nian;



c. Funsaun/knaar selu-seluk tan ne'ebé Prezidente KRAM fó ba nia.



3. Kompete liuliu ba Sekretaria:



a. Halo jestaun babai ba knar administrasaun nian relative ho KRAM;



b. Prepara kontas osan nian;



c. Prepara, tuir instrusaun Prezidente KRAM nian, nia Planu Asaun Annual no nia orsamentu.



KAPÍTULU III

REJIMENTU EKONÓMIKU-FINANSEIRU



Artigu 9o

Reseita sira/osan tama



Reseita sira KRAM nian maka:



a) Osan sira ne'ebé enterga husi Sekretaria Estadu ne'ebé tutela;



b) Rezultadu husi multa osan nian ne'ebé aplika.



Artigu 10o

Despeza sira/osan sai



Despeza sira KRAM nian maka:



a) Despeza administrasaun nian;



b) Despeza viajen, bá hela iha fatin ruma no reprezentasaun/simu bainaka ruma ne'ebé KRAM halo relevante ho knar KRAM nian;



c) Despeza seluk ruma relative ho nia funsionamentu.

Artigu 11o

Orsamentu



Sekretaria organiza, tinan-tinan, projetu orsamentu babain kona-ba servisu hotu-hotu no atividade sira KRAM nian, hodi submete ba KRAM atu aprova no, ikusmai sei submete mós ba Sekretáriu Estadu responsável atu ratifika.



Artigu 12o

Konta osan nian



1. Sekretaria prepara, tinan-tinan, relatóriu, kona-ba balansu no dokumentu sira atu aprezenta konta sira, ne'ebé tenki fó-hatene momoos, kona-ba situasaun ekonómika ho finanseira KRAM nian;



2. Dokumentu sira iha númeru kotuk sei submete ba KRAM atu aprova no, ikusmai, ba Sekretáriu Estadu responsável atu ratifika.



KAPÍTULU IV

LIAN KOTUN IKUS NIAN



Artigu 13o

Regulametu dixiplinár artes marsiais sira-nian



Relasaun konduta/hahalok ne'ebé bele hamosu violasaun oioin kona-ba dixiplina ho nia prosedimentu dixiplinár regula ona iha regulamentu dixiplinár artes marsiais sira-nian rasik duni, ne'ebé KRAM maka prepara no aprovadu husi Sekretáriu Estadu ne'ebé tutela.