REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

DIPLOMA MINISTERIAL

1/2010

Diploma Ministerial n. 01



de 8 de Março 2010



APROVA O REGIME DE GESTÃO DO INVENTÁRIO E GESTÃO DOS BENS MÓVEIS





O Decreto-Lei n.º 41/2008, de 29 de Outubro aprovou a Comissão de Leilões e neste contexto surge a necessidade de criar um guia prático para os procedimentos da gestão do inventário e gestão dos bens móveis.



Com aplicação de tais procedimentos criam-se condições para que o Estado possa realizar uma melhor gestão do seu património com um mínimo de custos, bem como que todas as operações relativas à alienação possam ser conduzidas de acordo com procedimentos normalizados que salvaguardem a concorrência aberta e leal, a integridade e honestidade profissional, o serviço ao cliente, a gestão do risco, a responsabilização e a simplicidade.



Para além disso, compete ao Governo através do Ministério das Finanças zelar pelo património do Estado, gerindo-o de forma transparente e para o bem social.



O Governo, pelo Ministro das Finanças, manda, ao abrigo do previsto no Decreto-Lei n.º 41/2008, de 29 de Outubro, publicar o seguinte diploma:



1- É aprovado o Regime de Gestão do Inventário e Gestão dos Bens Móveis, publicado em Tétum, em anexo ao presente diploma e do qual faz parte intergrante.



2- O presente diploma entra em vigor no dia seguinte ao da sua publicação.



Ministério das Finanças, 8 de Março de 2010.





A Ministra das Finanças







Emília Pires



















PARTE I: INTRODUSAUN



1.1 Nota Introdutóriu sira:



1. Bele halo atualizasaun ba Manuál bainhira presiza, maibé pelumenus tenke halo revizaun tinatinan para garante sistema hirak-ne’ebé agora daudaun kontein ona. Tuirmai, revizaun ne’e tenke halo antes fulan-Fevereiru, tinan 2011.



2. Manuál ida-ne’e sempre ho referénsia ba Funsionáriu Espei-fiku hirak-ne’ebé mak toma responsabilidade ba funsaun ka desizaun espesífiku sira. Funsionáriu sira hotu ne’ebé hetan nomeasaun nu’udar Adjuntu tenke iha autoridade ofisiál, bainhira Diretór la iha prezensa.



3. Termu “ajénsia” ka “ajénsia governu” ne’ebé uza tiha iha Manuál ne’e refere ba kualkér entidade governu nian iha Órgaun Soberanu sira-nia laran.



1.2 Lista Akrónimu sira



G-RDTL Governu-Repúblika Demokrátika Timor-Leste



DNGPE Diresaun Nasionál Jestaun Patrimóniu Estadu



DIRPA Departamentu Inspesaun no Reseita Fornesimentu

(iha DNGPE nia laran)



F-FDTL Falintil-Forsa Defeza Timor-Leste



PNTL Polísia Nasionál Timor-Leste



1.3 Ámbitu manuál ida-ne’e nian



Prosedimentu no prosesu sira ne’ebé determina ona ina manuál ida-ne’e tenke aplika ba jestaun patrimóniu movel no inventáriu sira husi entidade sira hotu Administrasaun Estadu nian iha Timor-Leste, ho exesaun ba entidade hirak-ne’ebé hetan ona autonomia para halo jestaun ba patrimóniu no inventáriu tuir lei ne’ebé vigora.



Ba objetivu hirak-ne’ebé kontein iha Manuál ida-ne’e, Patrimóniu Movel la inklui Patrimóniu sira iha kraik ne’e, no autoridade dezenvolve no administra ona prosesu para halo kontrolu ba Patrimóniu hirak-ne’e, ne’ebé alista ona iha kraik ne’e;















1.4 Manuál ida-ne’e nia Objetivu



Manuál ida-ne’e ninia objetivu prinsipál hanesan tuirmai ne’e;



1. Prepara sistema uniforme ida sobre kontrolu no jetsaun ba Patrimóniu hirak-ne’ebé Estadu apropria no ninia Inventáriu.



2. Sai nu’udar dokumentu referénsia ida sobre prosedimentu sira ne’ebé Órgaun Soberanu sira presiza atu halo tuir hodi administra Patrimóniu & Inventáriu.



3. Atu uza nu’udar ferramentas formasaun nian ba Funsionáriu sira iha Diresaun Nasionál ba Jestaun (DNGPE) no Ajénsia Governu nian sira seluk.



4. Atu ajuda iha prosesu desentralizasaun Jestaun Patrimóniu no Inventáriu



5. Atu hamenus risku lakon nian ka utilizasaun ne’ebé la loos ba Patrimóniu hirak-ne’ebé Estadu Apropria ka Inventáriu.



1.5 DNGPE nia Papél



Dekretu-Lei No. 13/2009, Artigu 14 defini funsaun sira Diresaun Nasionál ba Jestaun Patrimóniu nian. Funsaun hirak-ne’e mak;



a) Halo supervizaun no prosesu kontrolu, prosedimentu no inventáriu sira ba jestaun Propriedade Estadu nian.



b) Garante katak prosedimentu hirak-ne’ebé presiza ona para hodi fa’an no transfere Propriedade sira Estadu nian ne’e apropriadu ona.



c) Kualkér servisu ne’ebé mak simu/enkarega ba Diresaun ne’e tuir lei.



1.6 Implementasaun no Monitorizasaun ba manuál ida-ne’e



Lina Ministériu no Instituisaun Estadu sira mak responsavel úniku ba prosedimentu no prosesu sira implementasaun nian ne’ebé determina ona iha manuál ne’e. DNGPE mak responsavel para hala’o treinamentu ba Ministériu Lineár no Instituisaun Estadu sira iha prosedimentu no prosesu hirak-ne’e, halo monitorizasaun ba implementasaun hirak-ne’e (haree Seksaun 10.5), no simu relatoriu. Se DNGPE anota insidénsia karik, ne’ebé patrimóniu ka inventáriu hirak-ne’e la utiliza tuir prosedimentu no prosesu sira ne’ebé determina iha Manuál ne’e, prosesu ne’e sei hanesan tuirmai ne’e



1. Sei hasai/emite surat ida ba Diretór Administrasaun (ka ema ne’ebé hanesan) iha ajénsia relevante fó hatene ba sira sobre violasaun no presiza atu foti asaun.



2. Se kontinua la kumpri, sei hasai/emite surat ida ba Ministru/a (ka ema ne’ebé hanesan) iha ajénsia relevante fó hatene ba sira sobre violasaun no presiza atu foti asaun.



3. Se kontinua la kumpri no patrimóniu ne’ebé rejistu ona arkiva hela iha Ajénsia ne’e, fiar katak la loos, Ministra/u Finansas sei hato’o relatorio ba Counselho de Ministro ou Primero Ministru atu halo asaun kona ba asunto ne.



PARTE II: JESTAUN INVENTÁRIU



Inventáriu sira hetan ona definisaun nu’udar materiál ka fornesimentu ne’ebé atu konsome ka distribui iha prosesu hala’o operasaun sira Governu nian. Materiál ka fornesimentu hirak-ne’e reprezenta Governu nia Despeza iha porsaun boot no hanesan ne’e, importante tebetebes atu administra ho efisiente.

2. RESEBIMENTU NO INSPESAUN



Resebimentu no Inspesaun nu’udar parte ida ne’ebé importante ba prosesu fornesimentu no garante katak fornesedór sira sasan/materiál sira-nian adere ba obrigasaun sira kontratu nian ne’ebé iha relasaun ho kuantidade, kualidade no tempu entrega. Prosesu sira iha kraik ne’e no atividade sira-ne’e tenke aplika iha resebimentu ba sasan/materiál sira hotu husi Ajénsia Governu sira, la haree ba sira-nia valór.



2.1 Responsabilidade & Lokalidade ba Resebimentu no Inspe- saun



Atividade sira sobre Resebimentu & Inspesaun (R&I) ne’ebé hala’o husi Unidade Lojístika ba ajénsia ne’ebé halo aprovizionamentu, se aprovizionamentu ba sasan/materiál hirak-ne’e desentraliza tiha. Se kompras ba sasan/materiál sira ne’ebé presiza ne’e sei hetan aprovizionamentu husi Aprovizionamentu Sentrál iha Minist’eriu Finansas, R&I tenke hala’o husi DIRPA. Atu garante katak iha separasaun servisu ne’ebé adekuadu (no ne’eduni hamenus risku ba fraude), funsionáriu ne’e hala’o R&I la bela ema ne’ebé hanesan atu responsavel ba aprovizionamentu ne’e. R&I tenke hala’o iha Uma-Armazén laran ka Armazén ajénsia ne’ebé halo aprovizionamentu ne’e.



2.2 Koordenasaun Aprovizionamentu



Atu garante prosesu andamentu R&I ho di’ak, ne’e importante ba Unidade R&I nian atu iha funsionamentu sistema kommunikasaun sira ne’ebé efetivu ho unidade aproviziona-menu. Emite Rejistu ida kompletu ho Orden Kompras nian ne’ebé Unidade Aprovizionamentu tenke arkiva no fahe ho Unidade R&I, pelumenus semana ida dala-ida. Rejistu ne’e tenke iha diferensa entre beins no servisus. Ida-ne’e tenke inklui informasaun sobre data entrege nian, atu nune’e Unidade R&I ida bele dezenvolve planu servisu sira ba ida-ne’e. Forma Kontrola R&I (Aneksu 1) verifika Orden Kompras nian liuhusi Alfándega no etapa R&I no mós tenke fahe ho Unidade Aprovizionamentu beibeik.



Molok R&I bele hahú, funsionáriu ne’ebé hala’o R&I tenke iha kópia ida husi Orden Kompras (Purchase Order (PO)) ne’ebé hasai husi Unidade Aprovizionamentu, tanba ida-ne’e posibilita atu hala’o prosesu ne’e ho didi’ak. Se Orden Kompras refere ba kontratu ida seluk ka aneksu sira, hirak-ne’e mós tenke preparadu ba funsionáriu ne’e hodi hala’o R&I. PO tenke kontein informasaun hirak tuirmai ne’e;



a) Númeru Orden Kompras



b) Data Orden Kompras



c) Funsionáriu Aprovizionamentu Enkarregadu



d) Kuantidade sasan/materiál sira ne’ebé husu ona



e) Informasaun kona-ba unidade sira ne’ebé uza ona iha PO



f) Informasaun detalladu kona-ba espesifikasaun sasan/materiál sira-nian



g) Data Entrege



h) Termus Entrege nian (CIF ka FOB)

Labele simu sasan/materiál sira, anaunsérke funsionáriu enkarregadu ba R&I iha PO ida no dokumentu ne’ebé apoia ho informasaun hirak-ne’e hotu. Se Orden Kompras (Purchase Order) ne’e simu ho espesifikasaun hirak-ne’ebé la sufisiente, tenke kontakta Funsionáriu Enkarregadu Aprovizionamentu hodi buka se iha tan dokumentu ne’ebé prepara hodi apoia ba prosesu ne’e.



2.3 Izensaun Aduaneiru (Customs Clearance)



Haktuir Dekretu-Lei No. 8/2008 sobre Lei Impostu no Aduaneiru sira, Ajénsia Governu sira tenke selu impostu no obrigasaun aduaneiru ba importasaun sira hotu, la haree ba se sasan/materiál hirak-ne’e hetan doasaun ka lae. Porenkuantu importasaun barak liuhotu, tenke organiza tiha atu nune’e, fornesedór iha obrigasaun atu hasai sasan/materiál sira liuhusi alfándega no selu kualkér obrigasaun impostu aduaneiru nian ne’ebé aplika, iha momentu ne’ebé sasan/materiál hirak-ne’ebé rekizita ona ne’e Governu mak hasai/liberta.



Orden Kompras nian no fatura Fornesedór nian tenke deklara ho klaru sobre arranju sira ba Kustu Assuransi no Transporte – termus komún balu ne’ebé utiliza tiha;



DDP (“Delivery & Duty Paid”) katak sasan/materiál hirak-ne’e sei entrega diretamente ba fatin Ajénsia Governu. Customs Clearance no obrigasaun sira hotu sei administra husi fornesedór.



CIF (“Cost Insurance & Freight”) katak presu selu ti ona ba Fornesedór inclui kustu assuransi no transporte ba sasan/materiál sira. Fornesedór mós hatene risku ba lakon ka estragus nian ba sasan/materiál sira, nune’e mós kualkér kustu adisionál ne’ebé rezulta iha prosesu transferénsia ba sasan/materiál sira ba Kompradór (Governu Timor-Leste). Governu deside sai proprietáriu ba sasan/materiál hirak-ne’e kuandu sasan/materiál hirak-ne’e to’o ka tama iha portu iha Dili (ka iha fatin seluk ida iha Timor-Leste ne’ebé determina ona iha kontratu ho Fornesedór ne’e), no tenke administra libertasaun alfandegáriu.



FOB (“Free On Board at Port of Shipment”) katak Fornesedór halo entrege bainhira sasan/materiál hirak-ne’e tama tiha ro nia laran iha portu ne’ebé halo embarkasaun nia naran. Iha pontu ida-ne’e, Governu mak resposabiliza ba kustu sira hotu no risku sira lakon nian ka estragus ba sasan/materiál sira, no responsavel hodi hasai sasan/materiál hirak-ne’e liuhusi Alfándega iha Dili iha portu ka atravesa Estrada fronteira nian.



Destinasaun FOB – iha kazu ida-ne’e, Fornesedór entrega sasan/materiál hirak-ne’ebé hasai ona husi portu ne’e, ajénsia embarkasaun ka ajente ne’ebé haruka, ne’ebé Governu mak hatudu ka nomeia iha fatin ne’ebé hanaran ona atu destina ba – porezemplu iha portu esportasaun (n.e. Hamburg iha Alemaña) ka iha portu embarkasaun (n.e. Singapore, entaun, Fornesedór iha Alemaña ne’e entrega ba Governu nia ajente iha in Singapora). Hahú husi ne’e, Governu toma responsabilidade ba buat hotu-hotu, baibain liuhusi ajente ida ne’ebé haruka.



Prosesu Libertasaun Alfandegáriu



Departamentu ne’ebé hala’o servisu R&I nian mós mak tenke administra Customs Clearance (n.e. ba aprovizionamentu hirak-ne’ebé desentralizadu halo aprovizionamentu ba unidade lojístika ajénsia nian sei administra Customs Clearance no R&I, no ba aprovizionamentu sentralizadu DIRPA sei administra customs clearance no R&I).



1. Tenke hetan dokumentu hirak tuirmai ne’e husi Unidade Aprovizionamentu (se bele molok sasan/materiál hirak-ne’e to’o ka tama iha Timor Leste);



a) Bill of Lading (for ocean freight), or Air-Way Bill (for air-freight);



b) Fatura Orijinál sira husi Fornesedór; no



c) Lista Empakotamentu



2. Embarkadór sira fó sai pedidu “Delivery Order” tenke hetan husi Ajente Embarkasaun (Shipping Agent) depende ba sasan/materiál hirak-ne’e nia xegada iha Timor-Leste.



3. Se sasan/materiál hirak-ne’ebé importa ne’e motorizada sira, entaun presiza halo inspesaun ba motorizada hirak-ne’e no karta/dokumentu aprovasaun ida husi Departamentu Transporte Terrestre, Ekonomia no Dezenvolvimentu no mós Diresaun Alfándega.



4. Se sasan/materiál hirak-ne’e ho Destinasaun FOB ka FOB, Kustu Freight and Insurance Costs, entaun Ajente Embarkasaun mak tenke selu.



5. Tenke aprezenta dokumentu hirak tuirmai ne’e ba a Diresaun Alfandega ho Formuláriu Deklarasaun Alfándega nian (Customs Declaration Form – CDF):



a) Bill of Lading (for ocean freight), or Air-Way Bill (for air-freight);



b) Fatura Orijinál sira husi Fornesedór;



c) Lista Empakotamentu



d) Orden Kompras



e) Embarkadór sira fó sai orden



6. Diretór Administrasaun ba Ajénsia Governu ne’ebé relevante mak tenke asina CDF ne’e no mós reprezentante ida husi Unidade Aprovizionamentu nian ne’ebé emite tiha PK.



7. Obrigasaun Aduaneiru sira, Taxa, Penalidade sira tenki Diresaun Alfandega hanesan determina iha Dekretu-Lei No. 8/2008. Demurrage bele selu ba Autoridade Portu nian (APORTIL), se sasan/materiál hirak-ne’ebé tau hela iha Portu ne’e liu ona loron 3. Se sasan/materiál ne’e hela iha portu liu loron 30, entaun ne’e bele selu tan kustu ida.



8. Customs Broker sei simu Orden Entrege (Delivery Order (DO)) para konfirma pagamentu ba obrigasaun no impostu sira hotu. Tenke hatudu DO no CDF iha Portu ka Aeroportu para hasai sasan/materiál sira.



Mekanizmu ba Prosesu Libertasaun Alfandegáriu





























































2.4 Prosedimentu sira Pré Inspesaun nian



Molok hatún sasan/materiál sira husi karreta, Funsionáriu ne’ebé enkarregadu tenke halo verifikasaun ba Resebimentu no Inspesaun hanesan tuirmai ne’e:



a. Katak sasan/materiál hirak-ne’e akompaña ho dokumentu entrege nian;



b. Katak ajénsia aprovizionamentu mak depozitóriu ne’ebé loos;



c. Katak konsignasaun ne’e mak fatin destinu ne’ebé loos ba entrege;



d. Katak seladu (hirak-ne’ebé uza) hanesan ho dokumentu entrege nian no seidauk loke



e. Verifika sasan/materiál hirak-ne’ebé hetan estragus iha iha li’ur.



f. Verifika sasan/materiál hirak-ne’ebé la tama loloos iha fatin durante transitu ne’ebé kauza estragus



g. Verifika kualkér sinál ne’ebé iha sasan/materiál hirak-ne’ebé aat tiha ona (n.e. Doos hirak-ne’ebé nakloke tiha no taka-metin fali).



h. Konta kuantidade doos hirak-ne’e no garante númeru ne’e korresponde ho dokumentu entrege nian



Tenke hakerek tiha kualkér defeitu ne’ebé hetan iha Delivery Docket molok atu hatún.

2.5 Halo Inspesaun no Kontajen ba Sasan/materiál sira



Loke no halo verifikasaun ba kaixa sira ne, no sasan/material ne tenki confirma tuir dokumente entrega nian husi Fornesidor no Orden Kompras Governu nian atu bele verifika sasan ne’ebe los hodi bele simu.. Depois, tenki konfirma kuantidade ne’ebé loos no espesifikasaun ne’ebé loos. Kondisaun jerál ba materiál hirak-ne’ebé la tau iha pakote no tenke halo inspesaun ba sira-nia empakotamentu ba kualkér estragus ne’ebé bele hetan durante embarkasaun.



Relatóriu R&I nian tenke aneksa ho evidénia para hatudu katak sasan/materiál hirak-ne’e verifika ona. Bele tau de’it sinál vistu nu’udar evidénsia iha artigu ida-idak nia sorin iha Orden Kompras nian.



Amostra ida ba kaixa sira iha laran nian (se bele karik) tenke loke tiha hodi verifika kuantidade no kualidade. (n.e. apagadór kuadru-mutin nian 12 iha kaixa ida, kaixa 24 iha doos ida). Ba artigu ne’ebé ho valór aas (n.e. liu $500 iha kaixa ida nia laran), presiza atu verifika 100% ba kaixa hirak-ne’ebé iha doos laran ne’e.



Ba resebimentu sasan/materiál hirak-ne’ebé iha natureza téknika, funsionáriu enkarregadu R&I nian tenke envolve pesoál tékniku hodi halo Inspesaun (porezemplu pesoál Teknolojia Informátika nian ba Ekipamentu Komputadór). Ida-ne’e sei ajuda atu halo identifikasaun no autentikasaun ba artigus ne’ebé simu ona ho espesifikasaun sira aproviziona-mentu nian.



2.6 Asaun ba problema ne’ebé rejista tiha durante resebi-mentu no inspesaun



Funsionáriu ne’ebé simu sasan/materiál tenke prepara tiha Relatóriu Diskrepansia (DR) (Aneksu 2), kuandu iha variasaun iha kuantidade ka espesifikasaun ka kualidade ba artigus ne’ebé Fornesedór entrega ona kompara ho saida mak atualmente deklara iha dokumentu entrege ne’e no Orden Kompras. DR rekomenda ba Divizaun Aprovizionamentu atu foti asaun ba akontesimentu ne’e, konsidera ba variasaun iha kuantidade, espesifikasaun ka kualidade materiál hirak-ne’ebé atualmente simu ona.



Tenke utiliza kamera dijitál para hasai fotografia evidénsia nian ne’ebé falta, aat ka estraga hodi bele fó evidénsia para apoia kualkér reklamasaun ne’ebé pois presiza atu hatama.



2.7 Entrege hirak-ne’ebé Parsiál (la kompletu)



Tenke rejista tiha entrege hirak-ne’ebé la kompletu iha RIR no hakerek tiha “Entrege La Kompletu”. Relatóriu Diskrepansia la presiza se kuantidade ne’ebé simu ona korresponde ho lista entrege nian ne’ebé rejista ona iha Orden Kompras nian ka Kontratu. Iha kazu hirak hanesan ne’e, so halo pagamentu ba Fornesedór kuandu entrega ona artigu hirak-ne’e. Kuandu materiál hirak-ne’e entrega ona halo RIR ida ketak ba balansu no halo balansu pagamentu nian loloos.



2.8 Relatóriu Resebimentu no Inspesaun (Receiving and Ins-pection Report - RIR)



Funsionáriu enkaregadu ba R&I halo Relatóriu Resebimentu no Inspesaun (RIR) (Aneksu 3) para dokumenta reseita sasan/materiál sira-nian. Tenke imprime tiha RIR ne’e iha livru duplikadu no númeru automatika atu posibilita verifikasaun ne’ebé fasil liuhusi sistema inventáriu. Lina Ministerio no Institusaun Estado maka responsabel atu imprime livru duplikadu ne. RIR nia karaterístika prinsipál mak hanesan tuirmai ne’e:



a) Ró-ahi / Aviaun;



b) Númeru Orden Kompras;



c) Númeru Kontentór;



d) Númeru Nota Aviasaun;



e) Rekizitante;



f) Deskrisaun Artigu;



g) Kuantidade; no



h) Provizaun asinatura sira ne’ebé Resipiente asina no rejista data.



Informasaun kompletu kona-ba sasan/materiál hirak-ne’ebé simu ona tenke dokumenta tiha iha RIR – ne’e la adekuadu atu refere ba lista detalladu ida iha dokumentu ida seluk – tenke rejista sasan/materiál hirak-ne’ebé simu ona tuir liña artigu ida-idak nian. Funsionáriu enkarregadu R&I tenke asina RIR no Diretór Administrasaun ka Pozisaun ne’ebé Ekivalente tenke aprova tiha RIR.



Fahe RIR nia kópia hirak-ne’ebé kompletu ona hanesan tuirmai ne’e:



a) Orijinál ba Seksaun Aprovizionamentu ne’ebé emite tiha Orden Kompras iha loron lima nia laran, hahú simu sasan/materiál sira), para hala’o pagamentu ka akompaña disparidade sira iha fornesimentu husi Fornesedór, kompara ho Orden Kompras (mezmuke entrege ne’e rasik loos, depoizde kompara tiha ho dokumentu entrege);



b) Kópia ba arkivu RIR nian iha Seksaun Lojístika Departa-mentu Uzuáriu (depoizde entrada Bazededadus);



2.9 Entrada Bazededadus no Prenximentu



RIR tenke prenxe hamutuk ho Orden Kompras, CDF, Fatura Komersiál sira, Dokumentu Entrege sira hotu inklui Lista Empakotamentu no Lista Númeru, no depoizde kompleta tiha sertifikasaun ba remesa merkadoria sira-nian. Tenke arkivu RIR tuir Orden Númeru RIR nian iha arkivu RIR nian iha Seksaun Lojístika Lina Ministerio nian. Hanesan ne’e para atu hetan filafali ho fasil hodi bele revee dokumentu sira husi parte esternu sira se presiza. Bazededadus Inventáriu nian (Haree seksaun 5.1) tenke atualiza tiha, uza RIR iha loron rua nia laran ba artigu ne’ebé simu.



2.10 Simu Patrimóniu sira



Importante atu halo revizaun ba sasan/materiál hirak-ne’e simu ona para determina se sasan/materiál hirak-ne’e korresponde ho definisaun Patrimóniu sira-nian iha Seksaun 9 Manuál ida-ne’e. Se nune’e, norma sira para rejista Patrimóniu sira hanesan determina iha Manuál ida-ne’e sei aplika depoizde kompleta/prenxe tiha RIR.

2.11 Mekanizmu sobre Resebimentu no Funsaun Inspesaun



Mekanizmu sobre aprovizionamentu desentralizadu ba sasan/materiál sira:























































Mekanizmu aprovizionamentu sentralizadu ba sasan/materiál sira:



























































3. FÓ SAI INVENTÁRIU



3.1 Autorizasaun atu Hasai Inventáriu



Kualkér sasan/materiál ne’ebé hasai husi mini-armazén ka arma-zén Governu nian tenke apoia ho Autorizasaun Hasai Inventáriu (SRA) (Haree Aneksu 4). Autoridade atu aprova Hasai Inven-táriu ne’e tenke define poreskritu iha Ajénsia Governu nian ida-idak, maibé ida-ne’e, normalmente iha Nivel Xefe Departa-mentu ka Diretór. Autorizasaun Hasai Inventáriu ne’e tenke arkivu hamutuk ho Waybill ne’ebé sei halo. Autorizasaun Hasai Inventáriu ne’ebé asina ona tenke hatama ba Departamentu Lojístika nian para halo prosesu.



3.2 Waybill



Departamentu Lojístika Ajénsia nian tenke halo Waybill (Aneksu 5) ida, bazeia ba reseita Autorizasaun Hasai Inventáriu ne’ebé asina ona. Transportadór sasan/materiál sira tenke asina kedas iha momentu hasai husi armazén hodi konfirma sasan/materiál hirak-ne’e simu tiha ho kondisaun di’ak. Waybill akompaña sasan/materiál sira durante transportasaun (se relevante) no tenke asina tiha husi resipiente últimu ba sasan/materiál sira. Tenke imprime tiha Waybil ne’e iha livru duplikadu no númeru automatika atu posibilita verifikasaun ne’ebé fasil liuhusi sistema inventáriu. Lina Ministerio no Institusaun Estado maka responsabel atu imprime livru duplikadu ne. Waybill utiliza hodi atualiza Bazededadus Inventáriu nian. Waybills tenke arkiva ija orden tuir númeru Waybill nian iha Ajénsia nia Seksaun Lojístika. Hirak-ne’e halo parte importante husi auditoria ba inventáriu no tenke hetan asesu ho fasil.



4. INVENTÁRIU LAKON/ESTRAGA



4.1 Inventáriu Lakon/Estraga



Se inventáriu lakon ka estraga, ne’e tenke hato’o relatóriu iha Nota Ajustamentu Inventáriu (Aneksu 6). Ne’e importante katak tanba razaun sira lakon no estraga tuirmai funsionáriu Independente husi Logistics (n.e. Auditoria Internu ka Finansas) tenki halo investigasaun. Diretór Administrasaun (ka ema ne’ebé hanesan) tenke aprova Nota Ajustamentu Inventáriu no mos tenke hodi sertifika katak investigasaun profundu ne’e halo tiha ona, no sira mós sei husu atu reko-menda kualkér mudansa ne’ebé presiza hodi prevene perdas iha futuru. Se investigasaun ne’e hatudu iha na’ok, tenke refere problema ne’e ba Polísia hodi halo investigasaun liután, no Ministru/a (ka ajente ne’ebé hanesan) husi ajénsia relevante ne’e presiza asina relatóriu ne’e. Se hetan karik funsionáriu hirak-ne’ebé na’ok tiha inventáriu ka halo aat tanba neglijénsia, sei rezolve tuir prosedimentu dixiplinár.



Depoiz de perdas ka estragus inventáriu ida ne’ebé investiga tiha ona, Nota Ajustamentu Inventáriu tenke uza hodi atualiza Bazededadus Inventáriu nian. Tenke imprime tiha Nota Ajustamentu Inventariu ne’e iha livru duplikadu no númeru automatika atu posibilita verifikasaun ne’ebé fasil liuhusi sistema inventáriu. Lina Ministerio no Institusaun Estado maka responsabel atu imprime livru duplikadu ne.Tenke arkivu Nota Ajustamentu Inventariu tuir númeru orden Nota Ajustamentu Inventáriu.

4.2 Dispozisaun ba inventáriu ne’ebé tuan/bosan /aat ona



Inventáriu ne’ebé bosan ka estraga ona bele hasai de’it de-poizde hetan tiha aprovasaun husi Diretór Administrasaun (ka ema ne’ebé hanesan) iha Nota Ajustamentu Inventáriu . Inventáriu ne’ebe atu halo destruisaun ka halo aat tenke documenta didiak no hetan testemuña husi funsionáriu seluk.



5. SISTEMA VERIFIKASAUN INVENTÁRIU



5.1 Bazededadus Inventáriu



Bazededadus Inventáriu nian (haree aneksu 7) ne’e iha Doku-mentu Eletróniku ida sobre movimentu no balanus ba inven-táriu sira hotu. Ida-ne’e presiza atu utiliza ba Governu nia Arma-zén sira hotu no fatin sira armazenajen nian hodi kontrola movi-mentu sira inventáriu nian, no presiza hanesan parte auditoria internu no esternu.



Bazededadus inventáriu ne’e tenke atualiza beibeik, atu nune’e bele fó informasaun ne’ebé loos/ezatu sobre inventáriu ne’ebé iha liman. Bazededadus ne’e so atualiza de’it ho aprovasaun RIR, SRA ka SAN – la iha autorizasaun atu halo mudansa sein dokumentu ida-ne’e.



Se lokalidade inventáriu la iha asesu ba enerjia bazededadus inventáriu ne’e tenke tau/dokumenta iha lokalidade seluk ho ne’ebé iha enerjia (n.e. Sekretariadu Lojístika). Se ida-ne’e la bele, entaun dokumentu Manuál Bazededadus nian ida tenke rai iha-ne’ebá. Ida-ne’e mós sei hanesan ho Leger Movimentu Inventáriu nian iha kraik ne’e, ho livru ne’ebé ketaketak tuir tipu inventáriu ida-idak nian.



5.2 Bin Cards



Tenke halo Bin Card ida (haree Aneksu 8) ba tipu materiál hotu-hotu ne’ebé armazena ona. Sistema Bin Card nu’dar dokumentu manuál ida ne’ebé hatudu balansu liña inventáriu ida-idak nian no dokumentu/rejistu sira hotu sobre movimentu sira inventáriu nian. Ida-ne’e mós posibilita identifikasaun ne’ebé fasil ba artigu sira ne’ebé tau ona iha armazén no sei ajuda bainhira konta inventariu. Bin Cards hirak-ne’e tenke iha númeru no tau/tara besik/hamutuk ho artigu/materiál ne’e.



Bainhira de’it mak sasan/materiál sira liuhusi armazén/odamatan sira armazén nian ne’e depois “tama ona iha inventáriu”, no tenke tau ona iha Bin cards, mezmuke, se sasan/materiál hirak-ne’e iha de’it oras balu atu tranzita. Ba sasan/materiál hirak-ne’ebé bele usa hotu, importante tebetebes atu hakerek nivel re-order iha Bin Card.



5.3 Leger Movimentu Inventáriu



Leger Movimentu Inventáriu (Aneksu 9) ne’e nu’udar manuál ne’ebé apoia ba Bazededadus Inventáriu nian no tau/rai iha Armazén ka Armazena iha-ne’ebá, no ida-ne’e mós bele uza se bazededadus komputerizadu no disponivel. Ida-ne’e mós bele uza hodi rejista/dokumenta movimentu artigu sira-nia iha tempu loloos no halo hanesan matadalan referénsia nian ida ne’ebé lalais bainhira presiza. Nota, katak leger movimentu inventáriu ne’e la troka ba sistema Bin card.

6. KONTA INVENTÁRIU (STOCKTAKES)



Inventáriu ne’e tenke konta beibeik hodi garante rejistu/arkivu sira korresponde ho inventáriu materiál hirak-ne’ebé iha armazén laran. Tenke konta liña inventáriu ida-idak nian pelumenus fulan tolu dala-ida, maibé fatin balu presiza halo kontajen fulafulan. Se ne’e la bele atu taka armazén ne’e tomak hodi halo kontajen, entaun halo kontajen iha siklus. Servisu ida-ne’e inklui halo kontajen ba armazén sira iha área oioin iha tempu la hanesan. Tenke konta inventáriu kompletu, se iha mudansa ba funsionáriu ne’ebé responsavel ba armazén ne’e iha momentu ne’ebé halo entrege kargu/responsabilidade.



6.1 Preparasaun hodi konta inventáriu



Dokumentu servisu hotu-hotu (GRN sira, Waybills, no SAN sira) tenke hatama iha bazededadus antes atu hahú halo konta-jen. Labele iha movimentu inventáriu durante hala’o kontajen ne’e iha armazén. Kualkér entrege ne’ebé to’o mai/tama durante tempu kontajen tenke tama iha karantina iha área resebi-mentu nian no la konta.



6.2 Halo kontajen ba inventáriu



Baibain, kontajen ne’e hala’o husi ekipa ne’ebé kompostu husi ema na’in rua husi funsionáriu armazén. Lista kompletu ida sobre inventáriu ne’e nian tenke imprime tiha antes halo konta-jen. Área sira armazén nian tenke fahe tiha no lista inventáriu ne’ebé atu konta ne’e tenke fó ba ekipa ida-ida. - lista ida-ne’e labele kontein balanus sira inventáriu nian husi bazededadus inventáriu nian. Artigu/matéria ida-ida tenke konta no arkiva/dokumenta tiha. Ekipa hirak-ne’ebé halo kontajen ne’e tenke asina folla sira kontajen nian. Tenke halo observasaun independente durante kontajen ne’e – ida-ne’e tenke hala’o husi ajente ne’ebé independente sobre jestaun armazén (n.e. Funsionáriu Finansas ka funsionáriu Auditoria Internu).



6.3 Rekonsiliasaun Konta Inventáriu



Kuandu kontajen ne’e ramata ona, númeru kontajen fíziku ne’e tenke kompara ho bazededadus inventáriu nian. Tenke halo investigasaun ba kualkér diferensa entre kontajen fíziku no bazededadus inventáriu ne’ebé iha – kazu komún balu ba variasaun sira mak;



a) La atualiza rejistu sira inventáriu nian (n.e. seidauk prosesa GRN no Waybill sira).



b) Hatama bazededadus sala



c) Konta inventáriu sala



d) Ema na’ok inventáriu



e) Movimentu inventáriu ne’ebé la dokumenta/arkiva tiha



Tanba ne’e, kualkér variasaun presiza konta fali no verifika hotu dokumentu sira ba kualkér movimentu inventáriu. Se ida-ne’e mak la esplika variasaun ne’e, tuirmai inventáriu ne’ebé ema na’ok ne’e tenke haree hanesan posibilidade ida ne’ebe reál. Tenke halo investigasaun jerál ba Inventáriu ne’ebé Lakon haktuir ho Seksaun 4.1 iha Manuál ida-ne’e.

6.4 Halo Relatóriu Konta Inventáriu



Funsionáriu ne’ebé enkarregadu tenke hakerek Relatóriu ida sobre Konta Inventáriu nian (haree Aneksu 7) nian iha armazén ka fatin tau sasan/materiál sira. Ne’e tenke inklui esplikasaun sobre kualkér variasaun no Diretór Administrasaun (ka ema ne’ebé hanesan) tenke aprova tiha. Relatóriu sira sobre konta inventáriu nian tenke arkiva hamutuk ho folla kontajen sira sira hotu ne’ebé apoia ba objetivu ne’e no dokumentu seluk iha Arkivu Konta Inventáriu.



7. ARMAZÉN, SEGURANSA & SAÚDE NO SEGURU



7.1 Selesaun ba Armazén



Kuandu halo selesaun ka evaluasaun ba armazén ka fatin tau sasan/materiál ida, tenke konsidera pontu hirak tuirmai ne’e;



· Asesu – asesu ne’e tenke natoon ba kamioneta boot sira hodu hatún sasán/materiál sira. Presiza mós etrada hirak-ne’ebé tetuk/kabeer hodi tama ba to’o armazén, ne’ebé lori sasán todan iha kondisaun tempu oioin.



· Lokalidade – ne’e tenke besik ba ita-nia eskritóriu ka lokalidade operasionál sira.



· Seguransa – Ne’e tenke posivel atu asegura armazén



· Kondisaun – konstrusaun ne’e tenke iha estadu atmosfériku di’ak, rai/simentu ho kondisaun sufisiente hodi lori pezu todan. Tenke iha ahi-oan ne’ebé sufisiente no iha espasu ba eskritóriu Administrasaun Armazén nian. \



· Medida – Armazén ne’e tenke luan/boot natoon hodi akomoda nesesidade sira agora no aban-bainrua nian.



7.2 Organizasaun Armazén



Tau sasan/materiál sira didi’ak sei permite atu iha espasu ba artigu barak tan atu armazena no mós fasil liu atu konta no hamoos. Kompozisaun sasán ne’ebé tau iha armazén tenke planei ho didi’ak, hanoin ba situasaun agora nian no antisipa ba nesesidade sira armazenajen nian. Kompozisaun ne’e tenke permite espasu korridór ne’ebé luan hodi bele hetan sasán sira hotu ho lalais.



Rotasaun ba sasan/materiál sira espesialmente importante ba artigu hirak-ne’ebé bele estragus lailais (n.e. Hahán sira). Rotasaun signifika artigu sira tuan liu ona tenke hasai tiha uluk no artigu sira foun hasai ikus liu. Tenke hakerek data prazu limite iha Bid Card no Pakote/Doos ne’ebé tau sasán nia li’ur, no ne’e tenke klaru atu ema bele haree. Sasán/materiál ne’ebe bele hetan estraga husi rai-rahun presiza falun diak.



Materiál no ekipamentu sira iha armazén ne’e tuir loloos status tranzita deit. Tenke hato’o relatóriu bainhira iha Inventáriu la muda ka usa iha tempu kleuer ba Diretór Administrasaun no Lojístika (ka ema ne’ebé hanesan), hodi nune’e toma medidas kona-ba materiál hirak-ne’e se presiza.



7.3 Asesu ba Armazén/Seguransa



Tenke iha limitasaun ne’ebé posivel hodi halo xave para garante funsionáriu prinsipál balu ne’ebé iha responsabilidade ba materiál hirak-ne’e. Baibain, jestór armazén nian no Diretór Administrasaun mak sei kaer xave hirak-ne’e. Xave sira hotu tenke hasai iha rejistu ida, livru-rejistu xave nian. Kuandu halo xave hirak-ne’e nia duplikadu ba armazén sira sein autorizasaun Diretór Administrasaun iha Ajénsia ne’e (ka ema ne’ebé hanesan) ne’e nu’udar ofensa dixiplinár. Kuandu xave ida lakon karik, tenke halo investigasaun kle’an no se presiza halo foun pakote xave nian



Pesoál lojístika de’it ho responsabilidade armazén nian mak iha lisensa atu iha armazén ka fatin tau materiál nia laran. Ne’e garante de’it katak sira iha responsabilidade ba sasan/materiál hirak-ne’ebé tau/armazena iha armazén ne’e.



Armazén no fatin sira hotu ne’ebé tau sasán nian tenke iha preparativus seguransa nian durante oras 24. Guarda-seguransa sira labele iha asesu ba uma-armazén ka área sira sasán tau nian.



7.4 Saúde no Seguru



Tenke armazena materiál hotu-hotu atu nune’e hamenus risku atu hetan kanek ba ka estragus ba sasan/materiál sira ka ekipamentu. Kualkér insidente presiza tratamentu médiku ka pesoál la tama servisu, tenke fó hatene kedas ba unidade RU iha ajénsia ne’e. Relatóriu ne’e tenke fó atensaun ba lisaun hirak-ne’ebé aprende ona ein termus ámbitu para hadi’a preparativus seguru nian.



Tenke toma medidas kuidadu hotu-hotu ba pesoál sira armazén nian hodi garante katak movimentu sasan/materiál no ekipamentu sira trata ho kuidadu. Operasaun hasa’e ne’ebé loos (straight-back knees-bent method) no pesoál seniór tenke halo monitorizasaun ho didi’ak no hiit ho kuidado.



Pesoál armazén nian tenke prevene hiit sasan ne’ebe todan (liu 15 kilograma ka 32 pounds unidade transporta dala-ida). Fork-lift trucks tenke uza atu atende materiál pezadu sira (15 kg ka resin).



Pesoál treinadu sira de’it mak tenke opera fork-lift trucks ka ekipamentu pezadu.



Revee seguru oioin tenke halo fulafulan hodi monitoriza pontu hirak tuirmai ne’e:



a) Koñesimentu komún sobre seguru nian entre pesoál sira (n.e. norma sira seguru, prevensaun ahi-han, hamate ahi, oinsá mak atu bolu Servisu Bombeiros);



b) Organiza armazén sira no moos/arrumadu no mantein ho loloos;



c) Orden servisu ne’ebé di’ak sobre armazenajen no trata ekipementu;



d) Iha ekipamentu seguru nian;



e) Iha sinál seguru nian;



f) Iha sinál sira “Regulamentu Armazén nian”;

g) Iha Kaixa “First Aid Kit” nian iha eskritóriu Jestór Armazén nian;



h) Regulamentu sira Labele Fuma nian observa ona;



i) Instrumentu hamate ahi nian, bidón bee nian no tampaun ahi nian prontu/disponivel iha fatin determinadu;



j) Instrumentu hamate ahi nian ne’ebé hetan tiha ona ins-pesaun durante fulan 12 liubá.



8. HAKEREK RELATÓRIU INVENTÁRIU



Pesoál lojístika nian tenke prepara relatóriu sira tuirmai ne’e no hatama ba Diretór Administrasaun (ka ema ne’ebé hanesan) fulafulan, hato’o kópia ba DIRPA.



Relatóriu Mensál Inventáriu (Haree Aneksu 7)



Ne’e inklui movimentu ba liña inventáriu ida-idak no balansu finál ba liña inventáriu ida-idak iha fulan ramata. Prepara relatóriu ne’e liuhusi atualizasaun RIR, Waybill no rejistu SAN durante fulan ida nia laran.



Relatóriu Mensál hasai Inventáriu (Haree Aneksu 7)



Se haketak husi relatóriu iha leten, relatóriu ida sobre Hasai Inventáriu nian hatudu kualkér variasaun ne’ebé tenke prepara tiha.



PARTE III: JESTAUN PATRIMÓNIU



9. IDENTIFIKASAUN NO REJISTRASAUN PATRIMÓNIU



9.1 Rejistu Patrimóniu



Rejistu Patrimóniu (Asset Register – Aneksu 10) nu’udar lista patrimóniu sira-nian no kontein informasaun ne’ebé importante sobre patrimóniu hirak-ne’e. Ne’e uza hodi kontrola, planeia orsamentu no objetivu sira auditoria nian. Ministériu Lineár ka Instituisaun sira tenke mantein Rejistu Patrimóniu ida iha formatu ne’ebé preskreve ona. Departamentu Jestaun Patri-móniu DNGPE sei rejista hamutuk Rejistu Patrimóniu ajénsia individuál nian iha Rejistu Patrimóniu Sentrál fulan tolu dala-ida. Ba informasaun atu atualiza rejistu patrimóniu sira-nian, refere ba seksaun 9.7 iha manuál ida-ne’e.



9.2 Definisaun Patrimóniu



Ba Manuál ida-ne’e, Patrimóniu Movel define hanesan propriedade fíziku (la inclui rai no uma) tuir natureza durasaun/utilidade ne’ebé iha hodi hala’o servisu sira Governu nian. Patrimóniu hirak tuirmai ne’e presiza atu rejista iha Rejistu Patrimóniu nian:



· Patrimóniu Movel sira ne’ebé ho presu kompras unidade nian iha US$500 ka liu; no



· Sasán ne’ebé bele lori no atrativu ba risku na’ok nian (hanesan Telemovel, Kamera ka GPS nian) ho presu kompras la to’o US$500



Ajénsia Governu ne’ebé simu sasán ida iha responsabilidade atu identifika se Patrimóniu ne’e presiza atu rejista ka lae. DNGPE sei halo Monitorizasaun ba prosesu identifikasaun.



Patrimóniu hirak-ne’ebé la kondís ho definisaun iha leten tenke arkiva iha Rejistu Patrimóniu Valór Inferiór – formatu ba ida-ne’e tenke hanesan mós iha rejistu patrimóniu prinsipál, maibé ida-ne’e la tau hamutuk iha Rejistu Patrimóniu Sentrál. Presi-zaun hirak-ne’ebé determina ona hodi halo jestaun ba patrimó-niu sira, ne’eb’e kontein iha manuál ida-ne’e, obrigatóriu ba patrimóniu hirak-ne’ebé prsiza atu rejista, maibé opsionál ba patrimóniu sira iha Rejistu Patrimóniu Valór Inferiór.



9.3 Tau Barcode



Tau Barcode para fasilita identifikasaun ba Patrimóniu sira hotu durante sira-nia utilizasaun. Iha momentu ne’ebé simu patrimóniu hotu-hotu, tenke tau Kódigu hamutuk ho propriedade ne’e no Ajénsia ne’ebé simu tenke rejista tiha. Stiker ne’e iha Númeru Kódigu ida ne’ebé úniku iha formatu tuirmai ne’e:



RDTL XXXXX/XXXX

RDTL Númeru/Tinan Simu



Porezemplu, Barcode primeiru ne’ebé hasai iha tinan 2010 nian sei sai RDTL 00001/2010. Númeru Kódigu ba dala-sanulu nian ne’ebé hasai iha tinan 2010 sei sai RDTL 00010/2010. Tenke hasai Barcodesira-ne’e iha orden númeriku, no hasai tuir data simu Patrimóniu. Stiker hirak-ne’e tenke metin no dura no susar atu hasai.



Departamentu Jestaun Patrimóniu – DNGPE imprime tiha Barcodehirak-ne’e antes tinan fiskál hahú no fahe tiha ba Departamentu Uzuáriu sira. Departamentu Jestaun Patrimóniu tenke arkiva Rejistu Kódigu nian (Aneksu 11) para verifika stiker hirak-ne’ebé hasai ona.



9.4 Formuláriu Rejistu Patrimóniu



Depoizde Simu no halo tiha Inspesaun ba sasan/materiál sira ne’ebé presiza rejista, tenke prenxe Formuláriu Rejistu Patrimó-niu ida (Aneksu 12). Seksaun Lojístika Ajénsia ne’ebé halo aprovizionamentu ne’e mak prenxe Formuláriu Rejistu Patrimóniu ne’e. Formuláriu hirak-ne’e tau tiha númeru no impri-me uluk tiha iha livru duplikadu ho numero automatika – ida-ne’e atu fasilita verifikasaun ba aumentu Patrimóniu ba ajénsia hotu-hotu. Lina Ministerio no Institusaun Estado maka responsabel atu imprime livru duplikadu ne.



Informasaun sira sobre Formuláriu Rejistu Patrimóniu ne’e korresponde ho informasaun ne’ebé kontein ona iha Rejistu Patrimóniu – antes atu hetan aprovasaun tenke tenke prenxe kaixa hirak tuirmai ne’e;



Númeru Kódigu Sasán – husi Barcodesasán

Númeru Xapa – Númeru Xapa Matríkula

Kategoria – Patrimóniu hotu-hotu tenke hetan Kategoria ida husi Lista Kategoria Ne’ebé Defini Uluk ona – haree Seksaun Klasifikasaun ba Patrimóniu iha kraik ne’e.

Sub Kategoria - Patrimóniu hotu-hotu tenke hetan Kategoria ida husi Lista Kategoria Ne’ebé Defini Uluk ona – haree Seksaun Klasifikasaun ba Patrimóniu iha kraik ne’e.

Marka – N.e. Toyota

Modelu – N.e. Hilux

Númeru Seriál/Chassis

Fonte – Hatudu fonte Patrimóniu Movel ne’e – ida-ne’e bele aplika ba Kompras Lokál ka Internasionál, ka Doasaun ida (Doadór ne’e tenke esplika iha kaixa ida-ne’e)

Kustu Orijinál – husi Orden Kompras

Númeru PO – Númeru Orden Kompras

Dadus R&I – Data Resibu no Inspesaun

Ministériu/Instituisaun – husi FreeBalance Chart of Accounts

Departamentu/Sekretariadu - husi FreeBalance Chart of Accounts

Divizaun - husi FreeBalance Chart of Accounts (tuir lolos bele hetan asset nia fatin husi ida ne)

Distritu

Sub Distritu

Kondisaun – Hili husi: Utiliza hela, Aat ona, Lakon/Falta, Ba Fa’an/Dispozisaun

Uzuáriu – ema ne’ebé mak responsavel ba Patrimóniu – ida-ne’e tenke ema individuál ida.



Fornesedór nia Fatura, Orden Kompras & Relatóriu Resebi-mentu no Inspesaun nian tenke tau hamutuk ho Formuláriu Rejistu Patrimóniu molok hatama hodi hetan aprovasaun. Uzuáriu ne’e tenke asina Formuláriu Rejistu Patrimóniu hodi hatene/rekoñese Patrimóniu ne’ebé simu ona.



Depois, Formuláriu Rejistu Patrimóniu ne’e tenke hetan aprovasaun husi Diretór Administrasaun (ka ema ne’ebé iha pozisaun hanesan) husi ajénsia relevante.



Depoizde hetan tiha aprovasaun ba Formuláriu Rejistu Patrimóniu ne’e, tenke distribui Formuláriu Rejistu Patrimóniu ne’e hanesan tuirmai ne’e:



· Kópia Orijinál arkiva tiha iha Seksaun Lojístika iha aj’ensia relevante



· Kópia 1 ba Aprovizionamentu – sira sei haruka ba Departamentu Tezouru no ida-ne’e presiza tanba halo parte prosesu pagamentu.



· Kópia 2 ba Departamentu Jestaun Patrimoniu iha DNGPE (bainhira hatama relatorio trimestral nian)



9.5 Patrimóniu Doasaun sira-nia Resibu



Patrimóniu hirak-ne’ebé Ajénsia Governu sira-nia simu ona liuhusi Doasaun tenke liuhusi prosesu identifikasaun no rejistu hanesan Patrimóniu sira seluk ne’ebé sosa ona (inklui formuláriu rejistu, kódigu sasán nian, nst). Nota de Intendimento Doasaun nian ne’ebé simu husi Ajénsia Doadór, tenke tau hamutuk ho Formuláriu Rejistu Patrimóniu ba objetivu sira arkivamentu nian.



Ajuda DNGPE hodi identifika Patrimóniu sira hotu ne’ebé mai husi Doasaun, ne’e katak Ajénsia ne’ebé halo Doasaun ne’e haruka kedas MoU Doasaun nia kópia ida ba DNGPE. DNGPE mós bele halo revizaun regulár sobre doasaun hirak-ne’ebé mai husi ajénsia doadór sira, hodi garante katak Governu nia Patrimóniu hirak-ne’e identifika tiha hotu ona.



9.6 Patrimóniu nia Kategoria no Sub Kategoria



Tuir rejistu ne’ebé iha, Patrimóniu sira hotu tenke hetan Katego-ria no Sub-Kategoria ida. Patrimóniu hirak-ne’e defini tiha uluk ona no so bele aumenta de’it Kategoria no sub Kategoria sira ba Diretór DNGPE nia aprovasaun. Kategoria hirak-ne’e mós korresponde ho liña artigus ne’ebé utiliza ona iha Governu nia Chart of Accounts ne’ebé aplika ona ba Relatóriu Finanseiru.































* inklui Televizaun sira, Sistema Són, Gravadór sira, DVD Players



9.7 Entrada Bazededadus no Arkivu



Tenke hatama Formuláriu Rejistu Patrimóniu ba Rejistu Patrimóniu nian iha semana ida nia laran depoizde simu tiha Patrimóniu ne’e. Tenke tau karimbu ba Formuláriu Rejistu Patrimóniu ne’e ho “Entrada” hanesan evidénsia ida husi ninia servisu.



Arkivu Dokumentasaun Patrimóniu nian ne’e importante atu hetan apoiu iha Rejistu Eletróniku ba Patrimóniu, no dala barak presiza hanesan parte Prosesu Auditoria nian. Ne’eduni, tenke iha pasta-arkivu ida para arkiva Patrimóniu hotu-hotu ne’ebé rejista ona – ida-ne’e sei inklui dokumentu prosesu nian hotu ne’ebé halo durante durasaun Patrimóniu ne’e (rejistu, transferénsia, no fa’an/dispozisaun sira) – haree Aneksu 13 ba Índise Arkivu Patrimóniu nian. Pasta-arkivu hirak-ne’e tenke mantein iha fatin rurua hotu, iha ajénsia no DNGPE. Arkivu sira Patrimóniu nian tenke arkiva tuir orden Númeru Kódigu Sasán nian no atubele hetan asesu ho fasil bainhira iha pedidu.



Nota: Mudansa ba Rejistu Patrimóniu nian ba kualkér tipu tenke iha dokumentu servisu ne’ebé apropriadu hodi apoia (Formuláriu Rejistu Patrimóniu, Formuláriu Transferénsia Patrimóniu, Relatóriu Patrimóniu ne’ebé Aat/Lakon ka Formuláriu Dispozisaun Patrimóniu), ne’ebé hetan tiha ona aprovasaun husi autoridade ne’ebé loos. La iha autorizasaun ba mudansa kualkér tipu Rejistu Patrimóniu sein dokumentu hirak-ne’e.





Mekanizmu Rejistu Patrimóniu no Prosesu Identifikasaun



Prosesu Identifikasaun Patrimóniu ba artigus aproviziona-mentu desentralizadu



























































Prosesu Identifikasaun Patrimóniu ba artigus iha aprovizionamentu sentrál



10. PATRIMÓNIU SIRA-NIA OPERASAUN



10.1 Transferénsia ba Patrimóniu sira



Transferénsia ba Patrimóniu sira tenke dokumenta no aprova antes atu halao - ida-ne'e inklui:



· Halo transferénsia ba uzuáriu foun ida



· Halo transferénsia ba fatin foun ida ka departamentu



Transferénsia ne'e arkiva no aprova tiha iha Formuláriu Transfe-rénsia Patrimóniu (Aneksu 14). Formuláriu hirak-ne'e tau tiha númeru no imprime uluk tiha iha livru duplikadu ho numero automatika. Lina Ministerio no Institusaun Estado maka responsabel atu imprime livru duplikadu ne.



Departamentu Lojístika iha ajénsia relevante nian tenke kompleta/prenxe Formuláriu Transferénsia Patrimóniu ne'e, no Uzuáriu foun sira tenke asina hanesan rekoñesimentu ba transferénsia ne'e nian.



Diretór Administrasaun (ka ida ne'ebé hanesan) tenke aprova Formuláriu Transferénsia Patrimóniu nian husi ajénsia relevante. Kuandu aprova ona, Formuláriu Transferénsia Patrimóniu utiliza hodi atualiza informasaun sira iha Rejistu Patrimóniu nian no depois arkiva iha pasta-arkivu Patrimóniu.



10.2 Patrimóniu sira-nia Estragus /lakon



Uzuáriu tenke relata lalais kedas kualkér Patrimóniu ne'ebé estraga ona ka lakon iha Relatóriu Patrimóniu ne'ebé Estragadu/Lakon (Aneksu 15).



Diretór Administrasaun sei hala'o investigasaun jerál ida sobre estragus no lakon ne'e iha ajénsia ne'ebé relevante para determina Uzuáriu ninia responsabilidade ba ida-ne'e. Se haree katak Uzuáriu ne'e mak sala, sira bele husi nia para selu atu troka ka hadi'a.



Diretór Administrasaun (ema ne'ebé hanesan) tenke aprova Relatóriu Patrimóniu nia Estragus/Lakon. Kuandu Relatóriu Patrimóniu ne'ebé Estragadu/Lakon ne'e aprova ona, bele uza hodi atualiza kondisaun/situasaun iha Rejistu Patrimóniu no depois arkiva iha pasta-arkivu Patrimóniu nian.



Kualkér asidente karreta nian tenke relata kedas ba PNTL no ba servisu investigasaun normál. Relatóriu investigasaun nian tenke tau hamutuk ho Relatóriu Patrimóniu ne'ebé Estragus/Lakon hodi hatudu sé mak sala iha asidente ne'e.



10.3 Jestaun ba Patrimóniu Operasionál sira



Patrimóniu operasionál mak Patrimóniu hirak-ne'ebé fahe tiha ba uzuáriu barbarak (n.e. Veíkulu sira, Projetór sira, Kamera sira, nst). Prosedimentu adisionál hirak-ne'ebé presiza hodi kontrola Patrimóniu hirak-ne'e tanba sira muda husi Uzuáriu ba Uzuáriu hodi garante katak sira-ne'e bele fasil atu lokaliza no la lakon.



Patrimóniu operasionál hirak-ne'e tenke fó ba Kontroladór ida bazeia ba Rejistu - ida-ne'e tenke ema ne'ebé administra Patrimóniu ne'e, no dezignadu ba Uzuáriu iha Rejistu Patrimóniu ne'e (n.e. ba projetór, ida-ne'e bele Funsionáriu Administrasaun, no ba veíkulu sira, ida-ne'e bele Funsionáriu Lojístika). Dokumentu ida sobre transferénsia ba Patrimóniu Operasionál sira tenke mantein sobre Rejistu Transferénsia Patrimóniu Operasionál (Aneksu 16), ne'ebé tenke asina husi ema ne'ebé simu Patrimóniu hanesan rekoñesimentu. Kontroladór Patrimóniu Operasionál mak responsavel atu mantein rejistu ida-ne'e no garante katak sira sempre bele aloka Patrimóniu Operasionál ida.



Tenke tau Patrimóniu Operasionál sira iha fatin ne'ebé seguru - n.e. projetór sira no kamera sira tenke tau iha fatin ne'ebé bele tranka/xave. Uzuáriu ne'ebé nomeia ona ba Rejistu Transferén-sia Patrimóniu Operasionál mak responsavel atu garante armazenajen ne'ebé seguru ba Patrimóniu.



10.4 Patrimóniu Estadu ba Uzu Privadu



Estadu mak iha Patrimóniu no mantein tiha hodi fó apoiu ba operasaun/funsionamentu G-RDTL, no Dekretu-Lei No. 8/2004 la permite ba uzu privadu hirak-ne'e, Seksaun 42. Maibé, permite atu uza kareta sira durante oras servisu normál (tuku 7 dadeer to'o tuku 7 kalan, Segunda to'o Sesta) eskluzivamente ba objetivu servisu nian husi kategoria uzuáriu sira hanesan tuirmai ne'e (Dekretu-Lei No. 8/2003 no Sirkulár 003/GPM/III/2009):



· Membru Gabinete sira



· Diretór Jerál sira



· Administradór Distritu sira



· Diretór Servisu sira



Veíkulu hirak-ne'ebé aloka ona ba hala'o servisu Estadu nian iha área seguransa, protesaun ema nian ka Patrimóniu sira, saúde, polísia, bombeiros, ambulánsia no departamentu sira seluk ne'ebé servisu troka malu, la inklui iha rejime uzu ba períodu normál ne'e (Dekretu-Lei No. 2003/8, Seksaun 3.6).



10.5 Inspesaun Fíziku ba Patrimóniu



Garante integridade informasaun sobre rejistu Patrimóniu, ne'e importante atu hala'o verifikasaun fíziku regulár ba Patrimóniu. Inspesaun fíziku ne'e tenke hala'o husi DNGPE no iha Nivel Ajénsia. Inspesaun Fíziku ne'e iha objetivu atu



· Konfirma Ezisténsia Patrimóniu hirak-ne'ebé alista ona iha Rejistu, no,



· Konfirma katak Patrimóniu hirak-ne'e Kompletu iha Rejistu



Konfirma Ezisténsia Patrimóniu sira iha rejistu Patrimóniu, Patrimóniu hirak-ne'e tenke hili husi Rejistu Patrimóniu no depois halo inspesaun ba.



Konfirma katak Patrimóniu hirak-ne'e Kompletu iha Rejistu Patrimóniu, Patrimóniu hirak-ne'e tenke hili husi Fatin sira Ajénsia Governu nian no verifika fali ho Rejistu Patrimóniu.

DNGPE Halo Teste Inspesaun:



Inspesaun fíziku ne'e tenke kobre fatin hotu-hotu ne'ebé Patrimóniu Estadu nian hela iha-ne'ebá no tenke hala'o dala-haat tinan ida (trimestralmente). Teste tuirmai ne'e tenke rejista tiha iha Relatoriu Inspesaun Fíziku (Aneksu 17). Prosesu ba fatin ida-idak hanesan tuirmai ne'e;



Antes vizita:



1. Haruka avizu sobre proposta inspesaun ne'e pelumenus semana ida antes vizita.



2. Hetan lista korrente sobre Patrimóniu sira iha fatin Sentrál ba Rejistu Patrimóniu.



3. Hetan lista ida sobre Patrimóniu hirak-ne'eb'e sosa ona ba ajénsia ne'e durante períodu ne'e, dezde inspesaun ikusliu nian husi Relatóriu Leger Jerál FreeBalance (GL) ba Kapitál Menór. Kompara ida-ne'e ho rejistu no kualkér pontu importante sobre Patrimóniu hirak-ne'e seidauk rejista.



4. Durante Vizita: Observa kualkér Patrimóniu ne'ebé la disponivel iha vizita ikusliu nian.



5. Hakerek informasaun sira sobre Patrimóniu hotu ne'ebé seidauk rejista.



6. Hili amostra ida ne'ebé mistura iha 10% Patrimóniu sira husi rejistu Patrimóniu ba inspesaun fíziku, garante informasaun sira hotu sobre rejistu Patrimóniu hirak-ne'e loos, liuliu;



· Patrimóniu ne'e iha númeru kódigu sasán ka lae?



· Uzuáriu ne'e hanesan ho ida ne'ebé deklara iha Rejistu Patrimóniu ka lae?



· Kondisaun ne'e hanesan ho ida ne'ebé deklara iha Re-jistu Patrimóniu ka lae?



· Númeru seriál/chassis hirak-ne'e hanesan ho iha rejistu ne'e ka lae?



7. Hakerek kualkér kestaun/problema ho Patrimóniu hirak-ne'ebé selesiona ona ba inspesaun. Se Patrimóniu hirak-ne'e transfere tiha ona, tenke prenxe Formuláriu Transferén-sia Patrimóniu ida, no se Patrimóniu hirak-ne'e aat tiha ka lakon, tenke prenxe Relatóriu Perdas/Estragus Patrimóniu.



8. Hakerek kualkér Patrimóniu hirak-ne'ebé selesiona tiha ona ba inspesaun, maibé la disponivel tanba hirak-ne'e presiza atu halo inspesaun iha vizita tuirmai.



9. Hili amostra ida Patrimóniu mistura husi fatin ne'e no verifika fali ho livru-rejistu. Se Patrimóniu hirak-ne'e la rejista, husu para atu hala'o teste liután.



10. Tenke fó hatene ba ajénsia relevante sobre kualkér exesaun ne'ebé hakerek/anota ona sobre Relatóriu Exesaun Inspe-saun Fíziku (Haree Aneksu 18). Ajénsia ne'e responsavel atu kompleta papeladas/document ne'ebé presiza atu atualiza ba exesaun hirak-ne'e (n.e. Formuláriu Rejistu Patrimóniu ba Patrimóniu hirak-ne'ebé la rejista, Formuláriu Transferénsia Patrimóniu ba Patrimóniu sira ho Uzuáriu foun sira, ka Relatóriu Perdas/Estragus Patrimóniu). DNGPE sei mantein lista ida sobre exesaun sira hotu no responsavel ba monitorizasaun ba servisu ne.



11. Se Patrimóniu ida mak seidauk tau númeru kódigu sasán nian ba ajénsia relevante, entaun tenke hasai/emite fali númeru kódigu sasán nian foun ida ba Patrimóniu ne'e. Se númeru kódigu sasán nian iha Patrimóniu lakon tiha ona, Departamentu Jestaun Patrimóniu (DNGPE) sei hasai/emite fali ida para troka Númeru Kódigu ne'e (tenke iha númeru hanesan).



10.6 Jestaun Veíkulu



Jestaun Veíkulu nu'udar elementu ida ne'ebé importante iha Jestaun Patrimóniu nian tanba Governu nia kustu operasionál sira hanesan ba veíkulu hirak-ne'e signifikativu. Hanesan, funionamentu sistma adisionál sira hodi kontrola no monitoriza veíkulu sira-nia operasaun.



Trip Ticket



Trip Ticket (haree Aneksu 19) ida ne'ebé esensiál hodi rekorda ho los no ho responsabilidade ba viajen hotu-hotu veíkulu Governu nian hala'o tiha. Informasaun sira iha Trip Ticket ne'e hanesan tuirmai ne'e



· Data viajen nian



· Motorista nia naran



· Fatin sai no destinu



· Hahú no Ramata km hira iha viajen ne'e



· Objetivu viajen



· Kombustível ne'ebé aumenta ba karreta ne'e (inklui No. Kupaun Kombistível)



Motorista karreta ne'e mak responsavel atu prenxe Trip Ticket ne'e no nia tenke asina depoizde hala'o tiha viajen. Ba Veíkulu Operasionál sira, Supervizór mak iha responsabilidade atu kompleta monitorizasaun Trip Ticket nian.



Depois, informasaun ne'ebé rekolla ona husi Trip Ticket sira ba karreta nian ne'e uza atu monitoriza veíkulu ne'e ninia dezempeñu, efisiénsia no seguru.



Relatóriu Monitorizasaun Operasaun Veíkulu



Relatóriu Monitorizasaun Operasaun Veíkulu (Haree Aneksu 20) kalkula efisiénsia kombustível nian ba karreta ida-ida, bazeia ba distánsia kilómetrus iha viajen nian no kombustível ne'ebé konsome ona durante fulan ida nia laran. Sei kilómetrus halai ninian kiik liu husi litru ida, ne hatudo katak Veíkulu ne konsume mina aas liu. Garante kuantidade konsumasaun kombustível ne'ebé ezatu, karreta sira-nia tanke mina nian tenke nakunu hela to'o fulan ramata. Baibain konsumasaun kombustível iha kategoria oioin ba karreta sira iha tuirmai ne'e:











Konsumasaun kombustível normál ne'e, baibain mós iha avizu iha Manuál veíkulu.



Konsumasaun kombustível ne'ebe aas liu, ne'e bele rezulta husi fatór lubuk ida, maibé presiza halo kedas investigasaun immediata. Kazu balu mak konsumasaun kombustível normál aas liu fali;



· Problema mákina sira ho karreta;



· Ema na'ok mina;



· Hato'o relatóriu ne'ebé sala.



Ajénsia ida-idak nia Funsionáriu Lojístika mak responsavel atu halo Relatóriu Monitorizasaun ba Operasaun Veíkulu nian, no relatóriu hirak-ne'e tenke hatama ba DNGPE trimestralmente. DNGPE mak iha knaar atu halo investigasaun sobre karreta hirak-ne'ebé konsome kombustível ne'ebé aas liuhotu iha Ajénsia sira Governu nian.



Manutensaun Veíkulu



Karreta Sira Estadu nian tenke submete ba "manutensaun preventivu" duké "manutensaun responsivu" (tuir kondisaun kareta). Manutensaun Preventivu mak atu halo manutensaun karreta ne'e tuir tabela/lista ida ne'ebé determina ona hodi prevene estragus no prolonga durasaun/utilidade karreta nian. Manutensaun Responsivu mak atu rezolve problemas karreta nian ne'ebé akontese - baibain bele hamosu kustu manutensaun ne'ebé aas liuhotu ba kurtu no longu prazu durante utilidade operasionál karreta hirak-ne'e nian.



Tenke uza ema mekániku ida ne'ebé iha kapasidade no kualifi-kadu hodi halo manutensaun ne'ebé preventivu. Rekomenda ona atu hasai/emite tenderizasaun no kontratu ida para halo manutensaun hotu, duké halo tenderizasaun ba servisu individuál.



Relatóriu Monitorizasaun ba Manutensaun Veíkulu nian (Aneksu 22) nu'udar ferramentas Monitorizasaun ida ne'ebé rejista informasaun sira hotu sobre kustu manutensaun karreta sira-nian no hatudu kareta hirak-ne'ebé hetan ona manjtensaun. Funsionáriu Lojístika ba Ajénsia hotu-hotu mak responsavel ba preparasaun Relatóriu Monitorizasaun Manutensaun Veíkulu, no relatóriu hirak-ne'e tenke hatama ba. The DNGPE trimestralmente no sei distribui relatóriu anuál tuir prazu determinadu.



Marka Kareta Estadu



Karreta Estadu nian presiza atu iha marka ne'ebé permanente ho liafuan "Karreta Estado" tuir rejistu. Ida-ne'e para atu garante katak ema hotu-hotu sempre haree-hetan Karreta Estado nian, no hamenus risku atu la bele sala uza karreta hirak-ne'e. Maibé, kategoria ba karreta hirak tuirmai ne'e la presiza atu tau marka:



· Karreta Polísia sira-nian (se marka ho klaru hanesan Karreta Polísia nian)



· Karreta Militár sira-nian (se marka ho klaru hanesan Karreta Militár nian)



· Karreta Emerjénsia sira Seluk (Ambulánsia, Bombeiros, nst) (Se marka ona ho klaru hanesan Karreta Emerjénsia sira-nian)



Offisias tuirmai ne'e la presiza atu marka sira-nia karreta sira.



· Prezidente Repúblika



· Membru Parlamentu Nasionál sira



· Membru Governu sira



· Prezidente Tribunál Rekursu



· Komisáriu sira Instituisaun Públiku Autónomu sira



Funsionáriu Públiku sira mak uza tiha karreta hirak-ne'e, iha Órgaun Soberanu hirak-ne'ebé mensiona ona iha leten ne'e nia laran, presiza atu marka ho "Karreta Estado".



10.7 Manutensaun ba Patrimóniu sira Seluk



Patrimóniu sira seluk presiza manutensaun regulár ne'ebé preventivu hodi prolonga sira-nia uzu operasionál no kustu manutensaun. Ne'e inklui;



· Motorizada sira (to'o 500km troka óleu, to'o 2500km hadi'a)



· Jeradór sira (bazeaia ba Manuál fábrika nian)



· Ár Kondisionadu sira (baibain fulan 3 dala-ida)



· Mákina Foto Kópia sira (bazeia ba Manuál fábrika nian)



· Ró-ahi sira (bazeia ba Manuál fábrika nian)



Patrimóniu hirak-ne'e nia uzuáriu hirak-ne'ebé rejista ona iha Rejistu Patrimóniu mak responsavel ba preparasaun no tuir oráriu/lista manutensaun ne'ebé preventivu.



Hakerek tarifa hirak-ne'e, ne'ebé uza hanesan objetivu ba estimasaun de'it, no nivel desizaun balu sempre presiza hodi avalia valór/presu Patrimóniu hirak-ne'e. Sirkunstánia individuál no kondisaun Patrimóniu hirak-ne'e sempre varia no ida-ne'e sei fó impaktu ba valór atual.



11. DISPOZISAUN PATRIMÓNIU



Tenke halo tiha dispozisaun ba Patrimóniu hirak-ne'e, kuandu Patrimóniu hirak-ne'e la bele funsiona ho efiiente hodi apoia Ajénsia Governu sira. Desizaun atu halo dispozisaun ba Patrimóniu hirak-ne'e bele bazeia ba pontu sira tuirmai ne'e:



· Ekonómikamente boot liu iha reparasaun *

· La iha esperansa atu uza tan iha futuru



· Tuan/bosan ona ka operasionalmente la efisiente ona



· Patrimóniu ne la seguru atu kontinua ninia operasaun



Prosesu dispozisaun Patrimóniu ne'e tenke administra ho didi'ak hodi garante retornu ne'ebé máksimu, ne'eb'e G-RDTL simu hodi garante transparénsia.



*Haree katak Patrimóniu ida gasta osan barak atu hadi'a, se antisipa ba kustu manutensaun ne'ebé aas liu husi ninian beneficio.



11.1 Patrimóniu nia Periodu Limite



Períodu Limite Patrimoniu nian nu'udar antisipasaun husi period utilisasaun nian.. Patrimóniu ida ninia durasaun/utilidade iha pasadu ekonómikamente la útil ka efisiente, hanesan kustu manutensaun nian ba Patrimóniu hirak-ne'ebé tuan/bosan ona, dala barak gasta osan/kustu boot no la hetan benefísiu husi Patrimónius hirak-ne'e. Parte ida-ne'e determina Durasaun/Utilidade ne'ebé rekomenda tiha ba Patrimóniu hirak-ne'e tuir sub Kategoria ida-idak nian. Durasaun/utilidade ne'e bazeadu ba uzu Objetivu Taxa/Impostu nian iha Austrália (husi TR 2009/4), maibé balubalu habadak tiha tuir kondisaun lokál sira ne'ebé iha. Presiza atu konsidera prosesu orsamentál ba Patrimóniu nia durasaun/utilidade ne'ebé projeta ona, bele muda tiha antes Patrimóniu hirak-ne'ebé ekonómikamente la funsiona.











11.2 Tarifa sira Depresiasaun nian



Depresiasaun rekoñese Patrimóniu ida nia valór ne'ebé tún depoizde ninia Períodu Limite. Patrimóniu nia valór ne'ebé depresia ona ne'e nu'udar informasaun ne'ebé importante, iha momentu atu foti desizaun sira sobre reparasaun no fa'an Patrimóniu hirak-ne'e no valór ida-ne'e tenke rejista/arkive iha Rejistu Patrimóniu.



Métodu depresiasaun ne'ebé utiliza ona ba Patrimóniu sira hotu mak straight line method - ne'e signifika Patrimóniu ne'e ikusmai sei depresia tiha durante ninia siklus utilidade nian.



Tarifa depresiasaun ba Patrimóniu ida kalkula tiha hanesan tuirmai ne'e:



Tarifa Depresiasaun = 1 / Períodu Limite



N.e. Komputadór ida ninia Períodu Limite ba tinan 4



Depresiasaun = 1/4 = 0.25 ka 25% tinan ida.



Valór ne'ebé depresia ona husi Patrimóniu ida kalkula tiha hanesan tuirmai ne'e:



Valór ne'ebé depresia ona = Kustu Orijinál - ((Uza tiha hira ona x Tarifa Depresiasaun)*Kustu Orijinál)



N.e. Komputadór ida nia folin $2,000 ne'ebé uza tiha hodi halo servisu iha tinan rua nia laran



Valór ne'ebé depresia ona = $2,000 - ((2 x 0..25)*2000) = $1000.



Valór Reziduál:



Tanba Patrimóniu sira balu tenke fa'an tiha, enkuantu sira sei iha folin/valór ida, presu ne'ebé hakarak atu fa'an nian ka bainhira halo kalkulasaun ba tarifa depresiasaun, tenke konsidera Valór Reziduál ne'e.



Agora Tarifa Depresiasaun ne'e kalkula tiha hanesan ne'e;



Tarifa Depresiasaun = (1 - valór reziduál %)/ Períodu Limite



N.e. Karreta ida Dura/Uza ba tinan 6, hakarak atu fa'an ho ninia Períodu Limite ba 20% husi ninia Kustu Orijinál



Tarifa Depresiasaun = (1 - 0.20)/6 = 0.1333 ka 13.33% tinan ida





Tuirmai ne'e iha Lista ida kompletu ho Tarifa Depresiasaun no Valór Reziduál sira-nian ba Patrimóniu ida-idak.









11.3 Deklarasaun Surplus Patrimóniu sira



DNGPE administra dispozisaun Patrimóniu sira hotu - Ajénsia Governu sira la hetan autorizasaun diretu atu administra dispozisaun Patrimóniu. Kuandu Patrimóniu ida prontu ona atu halo dispozisaun, Ajénsia relevante tenke prenxe Formu-láriu Dispozisaun Patrimóniu ida (Haree Aneksu 23) ne'ebé Ministru/a (ka ajente ne'ebé hanesan) iha Ajénsia ne'e mak tenke aprova. Uzuáriu Patrimóniu ne'e no Diretór Administra-saun mós tenke asina hodi rekoñese dispozisaun ne'e, no Departamentu Dispozisaun ba Patrimóniu iha DNGPE tenke asina para rekoñese reseita Patrimóniu ne'e nian. Se reparasaun boot liu, pelumenus iha kotasaun tolu husi mekániku iha ofisina oioin tenke tau iha aneksu hanesan evidénsia. So bele muda Patrimóniu sira liuhusi Ajénsia ne'e ninia prosesu orsamentu anuál.



Depois Departamentu Leilaun iha DNGPE sei hala'o Avaliasaun Dispozisaun ba Patrimóniu nian, haree ba asuntu sira tuirmai ne'e



· Patrimóniu nia valór ne'ebé depresia ona



· Valor Potential se faan Patrimóniu ne



· Patrimóniu nia kondisaun fíziku



· Kustu reparasaun nian para funsiona fali



· Tempu Patrimóniu nian valór ne'ebé depresia ona



· Kilómetru hira ona iha viajen (ba karreta sira)

Bazeia ba pontu sira leten, Departamentu Leilaun sei hili opsaun sira tuirmai ne'e ida iha Formuláriu Dispozisaun Propriedade:



· Dispozisaun (sei hetan aprovasaun husi Komisaun Leilaun)



· Patrimóniu sei filafali ba halo servisu iha ajénsia relevante



· Patrimóniu sei realoka tiha ba ajénsia seluk hanesan parte prosesu alokasaun orsamentu (se tipu Patrimóniu ida-ne'e la presiza tan ona husi Ministériu)



Se rekomendasaun atu halo dispozisaun ba Patrimóniu ida, presu/valór estimativu sei fó ba Patrimóniu hotu. Normalmente, valór ida-ne'e bazeia ba valór ne'ebé depresia ona ho ajustamen-tu ba kualkér fatór seluk ne'ebé signifikativu.



11.4 Komisaun Leilaun



Komisaun Leilaun estabelese tiha tuir Dekretu-Lei No. 41-2008, ho objetivu tuirmai ne'e:

"defini kritériu no prosedimentu hirak-ne'ebé presiza ba alienasaun Estadu nia Patrimóniu sira ne'ebé Nivel rasionalidade ne'ebé aas liuhotu no efisiénsia, garante tranparénsia no salva-guarda interese superiór Estadu Timor-Leste."



Tuir Dekretu-Lei No. 41/2008, Kapítulu II, Komisaun Leilaun ne'e kompostu husi Prezidente, Vise Prezidente, no membru na'in haat mai husi;



a) DNGPE (Prezidente)



b) Diresaun Nasionál Servisus impostu iha Ministériu Finan-sas.



c) Diresaun Nasionál Alfándega iha Ministériu Finansas.



d) Diresaun Nasionál Transporte Terrestre iha Ministériu Fi-nansas.



e) Auditór Internu husi Ministériu Finansas.



f) Diretór Administrasaun Ajénsia relevante (se Patrimóniu hirak-ne'e fa'an ona ba ajénsia ida).



Membru sira ne bele altera tuir despacho conjunta husi Minstru/a Financas no Infrastructura hafoin publika iha Jornal da Republika.



Komisaun Leilaun sei aprova métodu dispozisaun ba Patrimó-niu sira, no tenke fó tempu loron 7 hodi konsidera ba Reko-mendasaun sira husi DNGPE antes hala'o enkontru ida. Métodu ne'ebé bele permite para fa'an nian mak tuirmai ne'e;



a) Tenderizasaun Públiku



b) Tenderizasaun Internu



c) Venda iha Leilaun ba Públiku



d) Fa'an iha Presu Ne'ebé Negosia ona.



e) Doasaun

f) Destruisaun ka Dispozisaun Prenximentu



Métodu ne'ebé Komisaun Leilaun hili ona tenke métodu ida ne'ebé fó rezultadu di'ak liuhotu ba Governu. Komisaun Leilaun nia aprovasaun ba dispozisaun ida haree ba Formuláriu Dispozisaun Patrimóniu, ne'ebé inklui presu rezerva se kazu Venda iha Leilaun ka tenderizasaun. Presu rezerva ida-ne'e mak presu mínimu ba Patrimóniu ne'ebé bele fa'an, no normalmente menus 20% husi presu/valór estimativu.



11.5 Fa'an liuhusi Tenderizasaun Públiku



Fa'an liuhusi Tenderizasaun Públiku nu'udar opsaun ne'ebé prefere ona ba dispozisaun Patrimóniu sira tanba normalmente ida-ne'e hetan retornu di'ak tebetebes ba Estadu. Se kualkér métodu seluk ba dispozisaun nian ne'ebé Komisaun Leilaun hili ona razaun hirak-ne'e tenke arkiva halo didi'ak.



Avizu ba Tenderizasaun:



Atu fó oportunidade ba Sidadaun hotu-hotu hodi partisipa iha Tenderizasaun, entaun avizu ne'e tenke publika iha Média Nasionál (Televizaun, Jornál ka Rádiu) durante loron 14 nia laran no loron ida antes abertura Tenderizasaun nian.



Prosesu Tenderizasaun:



Tenke loke oportunidade ba Rekerrente sira atu hatama sira-nia proposta tenderizasaun nian mínimu iha loron 5 nia laran. Kondisaun Jerál sira sobre Tenderizasaun Públiku (Aneksu 24) tenke distribui ba ema hotu-hotu atu tama iha fatin Tenderizasaun nian. Atu hatama proposta uza Formuláriu Submisaun Proposta (Aneksu 25) tenke prenxe/kompleta. Atu bele garante katak proposta sira hotu hatama ona ne'e orijinál/puru, tenke selu valór proposta tenderizasaun nian iha depózitu 10% (halo favor, refere ba Procedimento Tesouro kona ba asunto ne). Sei la simu proposta tender antes halo tiha paga-mentu no aprezenta tiha resibu pagamentu nian. Depózitu ne'e sei hamenus tiha husi presu fa'an ba kualkér tender ne'ebé manán, ka sei fó filafali iha momentu ne'ebé la halo kontratu fa'an nian (mezmuke konkorrente boot liuhotu deside atu la kontinua ho kompras ne'e). Tenke enumera uluk Formuláriu Submisaun Proposta no imprime uluk atu nune'e fasil hodi bele halo auditoria ba depózitu hirak-ne'e.



Proposta hirak-ne'e tenke hatama iha envelope iha taka metin hatama iha Kaixa Tenderizasaun nian ne'ebé lokaliza iha fatin fa'an Patrimóniu nian. Tenke arkiva rejistu sobre proposta tenderizasaun hirak-ne'ebé hatama ona (Aneksu 26), no tau Númeru Kontrolu ida ba Proposta Tenderizasaun hotu-hotu (hakerek iha envelope nia li'ur). Diretór DNGPE mak rai xave ba Kaixa Tenderizasaun sira-nian, no Kaixa Tenderizasaun ne'e tenke seguru to'o Komisaun Tenderizasaun halo abertura ofisiál ba Kaixa Tenderizasaun ne'e.



Abertura tenderizasaun:



Tenke forma/estabelese Komisaun Tenderizasaun ida ne'ebé kompostu husi pelumenus membru na'in haat. Tuir Dekretu-Lei No. 41/2008, Komisaun Leilaun nia membru ida presiza tama iha Komisaun ne'e. Membru hirak-ne'ebé iha tenke kompostu husi Funsionáriu sira husi Ajénsia Governu tomak.

Bainhira loke proposta tenderizasaun tenke arkiva/dokumenta iha Minutas Loke Tenderizasaun nian (Aneksu 27) no Formuláriu Sumáriu Proposta Tenderizasaun nian (Aneksu 28). Minutas Abertura Proposta Tenderizasaun presiza Membru Komisaun Tenderizasaun ida-idak atu sertifika sira ka sira-nia membrus família imediatu (Aman, Inan, Oan, Alin-mane, Alin-feto, Primu, Tian, Tiun) la hatama proposta tenderizasaun no la iha interese pesoál iha Tenderizasaun ne'e.



Venda ne'e sei oferese ba rekerimento ne'ebé aas liuhotu ba artigu ida-idak, ho hanoin katak proposta tenderizasaun ida-ne'e liutiha rezerva ne'ebé Komisaun Leilaun aprova ona no ida-ne'e mak Governu Timor-Leste nia Interese sira. Se rejeita tiha proposta tenderizasaun ida tanba la reflete Governu-RDTL nia interese sira, tenke iha razaun sira ne'ebé klaru, ne'ebé hakerek ona iha minutas. Iha kazu montante proposta tenderizasaun ne'ebé idéntiku, sei oferese venda ne'e ba konkorrente ida uluk. Sei halo kontaktu ba konkorrente sira ne'ebé manán via Telefone para hetan Informasaun sobre Karta Oferta Venda (haree Aneksu 29). Atu garante padraun aas sobre transparénsia ne'ebé haktuir iha prosesu oferta venda nian, tenke fó sai ba públiku sobre presu venda no Kompradór artigu ida-idak liuhusi Média Nasionál pelumenus loron tolu.



Pagamentu:



Pagamentu ba Patrimóniu sira tenke lori Xeke-Banku ba Departamentu Dispozisaun Propriedade (DNGPE) nian hanesan konfirmasaun ba pagamentu kompletu.



La konsege halo pagamentu iha oráriu ne'ebé konkorda ona:



Se konkorrente boot la konsege atu selu Patrimóniu ne'e iha tempu determinadu tuir oráriu, Komisaun Tenderizasaun sei presiza atu reuniaun fali, no kompras ne'e sei oferese fali ba konkorrente boot tuirmai (hanoin katak tenderizasaun ida-ne'e liu presu rezerva nian). Tenke arkiva mós anotasaun/rejistu sira sobre Rezultadu Tenderizasaun nian ne'ebé sei publika liuhusi Média Nasionál durante loron tolu. Prosesu iha leten ne'e tenke repete to'o Patrimóniu hirak-ne'e fa'an hotu, ka la iha ona tenderizasaun ne'ebé liu presu rezerva.



11.6 Fa'an Liuhusi Tenderizasaun Internu



Komisaun Leilaun bele hili atu fa'an Patrimóniu hirak-ne'e liuhusi tenderizasaun internu ida, ne'ebé loke de'it ba Empre-gadu Governu sira. Kondisaun ne'ebé hanesan aplika mós ba tenderizasaun públiku, exetu iha avizu ida alargadu sobre Tenderizasaun ne'e liuhusi Governu nia kanál internu sira de'it. Komisaun Leilaun no Ministra/u Financas bele hili atu faan directamentu ba Funcionario sira - criteria ba ida ne sei define husi Ministra/u Financas.



11.7 Fa'an liuhusi Leilaun Públiku



Fa'an liuhusi Venda iha Leilaun Públiku, dala barak iha rezultadu ne'ebé uitoan liu no ne'eduni la prefere atu aplika ba métodu dispozisaun. Maibé, se hanoin katak ne'e sei iha responde uitoan ba tenderizasaun públiku ka venda iha leilaun públiku, haree hanesan iha rezultadu barak, sasan/materiál hirak-ne'e bele haruka ba halo venda iha leilaun.

Posibilita oportunidade ba sidadaun sira atu partisipa iha venda iha Leilaun ne'ebé publika liuhusi Média Nasionál (Televizaun, Jornál ka Rádiu) iha loron 10 nia laran loron 3 antes loron abertura nian.



Prosesu venda iha Leilaun ne'e tenke kontrata ho Ajente Hala'o Venda iha Leilaun ne'ebé Autorizadu se ekonómikamente posivel. Venda iha Leilaun ne'e administra internalmente, ho Kondisaun jerál sira ba Venda iha Leiluan Públiku nian (Aneksu 31) ne'ebé determina prosedimentu sira ba Venda iha Leilaun nian. Pagamentu halo liuhusi métodu ne'ebé hanesan, ne'ebé determina ona ba Tenderizasaun ba Públiku.



11.8 Fa'an iha Presu ne'ebé Negosia ona



Iha sirkunstánsia hirak-ne'ebé exesionál, Ministra Finansas bele fó aprovasaun ba sasán ida ne'ebé atu fa'an iha presu ne'ebé negosia ona. Ezemplu balu sobre sirkunstánsia exesionál hirak-ne'e alista ona iha kraik ne'e;



a) Utilizasaun ba Propriedade iha, ne'e raru tebetebes, tanba ne'e la realístiku ho merkadu ne'ebé iha Timor-Leste



b) Patrimóniu ne'ebé atu fa'an, la bele fa'an ba públiku tanba ninia natureza ne'ebé sensitivu.



Kuandu uza métodu fa'an nian ne'e, tenke arkiva tiha situasaun exesionál sira ho didi'ak. Tenke hatama prova ba Komisaun Leilaun nian hodi hatudu presu ne'ebé negosia ona, ne'ebé razoavel no se bele hanesan ho, ka di'ak liu fali, presu agora nian ne'ebé hetan ona ba sasan/materiál sira ne'ebé hanesan iha país sira seluk ka fatin sira seluk.



11.9 Doasaun



Métodu Dispozisaun Doasaun nian bele aumenta rezultadu di'ak liuhotu ba G-RDTL kuandu artigu sira ho valór/presu baixu, maibé bele ho valór aas liu ba grupu espesífiku sira (n.e. Komputadór hirak-ne'ebé tuan liu ona bele uza ba Treinamentu Tékniku Komputadór nian).



Patrimóniu hirak-ne'ebé bele halo doasaun ba instituisaun hirak tuirmai ne'e;



· ONG Nasionál ne'ebé rejista ona iha NGO Forum (Fongtil) ka Ministériu Justisa



· Instituisaun Edukasaun Non Governamentál



· Organizasaun relijiozu / Igreja sira



· Fundasaun hirak-ne'ebé servisu ba asuntus sosiál sira (n.e. orfanatu)



Se Komisaun Leilaun hili Métodu Doasaun ne'e, Departamentu Leilaun sei halo/prepara MoU ida ba Doasaun hirak-ne'e (haree Aneksu 32), hodi konfirma termus sira doasaun nian. Ida-ne'e tenke hetan aprovasaun husi Komisaun Leilaun (Dekretu-Lei No. 41/2008 Artigu 3m) no reprezentante ida husi organizasaun benefisiáriu nian antes atu halo transferénsia Patrimóniu.

11.10 Harahun ka Halo Destruisaun/Estragus



Destruisaun ka Aat/Estragus bele hili hanesan opsaun ida kuandu ida-ne'e komersiál liu fali para atu fa'an Patrimóniu ida (n.e. valór zero), ka kuandu lei ezije destruisaun ne'e, ka natureza Patrimóniu ne'e presiza hanesan ne'e (n.e. Sasan liu ona prazu limite). Dekretu-Lei No. 41/2008 Artigu 3m presiza katak membru Komisaun Leilaun na'in ida tenke prezente iha prosesu harahun ka destruisaun ne'e. Bele foti komponente sira husi Patrimóniu hirak-ne'ebé aprova ona ba prosesu Harahun ka Estragus antes atu hala'o. Parte hirak-ne'e tenke simu ona iha inventáriu no administra ona tuir Seksaun Inventáriu nian iha Manuál ida-ne'e.



Kualkér komputadór Governu nian ne'ebé atu fa'an tenke muda/hasai tiha hotu Governu nia programa software no uzuáriu sira-nia pasta-arkivu sira husi hard drive molok atu fa'an. Materiál hirak-ne'ebé perigu tenke hasai ho loloos no iha responsabilidade.



11.11 Atualizasaun ba Livru-rejistu no Arkiva Dokumentu Dispozisaun nian



Tenke atualiza Rejistu Patrimóniu ne'e ho Formuláriu Dispozi-saun Patrimóniu nian iha loron 7 nia laran depoizde dispozisaun. Tenke arkiva/dokumenta arkivu sira sobre Patrimóniu hirak-ne'ebé fa'an ka halo ona Dispozisaun pelumenus durante tinan 7 tuirmai. Dokumentu servisu nian hotu sobre prosesu fa'an Patrimóniu ida, tenke arkiva/dokumenta tiha iha Pasta-Arkivu dokumentu nian.



11.12Mekanizmu sobre prosesu dispozisaun

11.13







12. PREPARA/HAKEREK RELATÓRIU PATRIMÓNIU



12.1 Linha Ministeriu/Instituisaun Estadu sira-nia Relatóriu ba DNGPE



Trimestral - DNGPE tenke simu relatóriu sira tuirmai ne'e :



Rejistu Patrimóniu - inklui patrimóniu sira hotu ne'ebé ajénsia ne'e iha ka kontrola ona.



Relatóriu Aumentu Patrimóniu Trimestrál - inklui patrimóniu sira hotu ne'ebé aumenta tiha ba rejistu ne'e durante trimester ne'e (iha formatu ne'ebé hanesan mós rejistu patrimóniu nian).



Relatóriu Dispozisaun Patrimóniu Trimestrál - Relatóriu ida-ne'e hatudu patrimóniu sira hotu ne'ebé hasai tiha ona husi rejistu durante triemstre ne'e. (iha formatu ne'ebé hanesan mós ho rejistu patrimóniu).



Kopia Formulario Rejistu Patrimoniu, Formuláriu Transferénsia Patrimóniu, no Formuláriu Dispozisaun Patrimóniu tenke hatama ho relatóriu trimestrál.



12.2 Relatóriu DNGPE nian



Tenke prepara relatóriu sira tuirmai ne'e bazeia ba konsolida-saun rejistu ajénsia individuál sira husi DNGPE ne'ebé trimestralmente hatama ba Diretór Jerál Financas Estadu nian:



Rejistu Patrimóniu Sentrál - fahe tuir Ajénsia no Sub Ajénsia:

Relatóriu Adisionál Patrimóniu Trimestrál - hatudu patrimóniu sira hotu ne'ebé aumenta ona ba rejistu sentrál durante trimester ne'e.



Relatóriu Dispozisaun Patrimóniu Trimestrál - hatudu patrimóniu sira hotu ne'ebé hasai tiha husi rejistu sentrál durante trimester ne'e.