Vise Ministru Justisa hala’o Divulgasaun Leis, Justisa no DH iha distritu tolu

Ministériu Justisa liu hosi Direcção Nacional dos direitos Humanos e de Cidadania (DNDHC) hamutuk ho vise Ministru Justisa, Ivo Jorge Valente, SH, hala’o programa divulgasaun Leis, Justisa no Direitus Umanus ba tinan 2010 iha sub-distritu Lospalos distritu Lautem, sub-distritu Laga distritu Baucau no sub-distritu Vemasse ho sub-distritu Laleia distritu Manatuto. Programa divulgasaun ne’e nu’udar xefe komisaun organizadora Director DNDHC, Celito Cardoso, SH.

programa ne’e hó tema,” Lori Justisa to’o ba Povo ka Levar Justiça Até o ou Povo.”
Baseia ba despacho S.E. Vise Ministru Justisa ba Directór Direcção Nacional dos Direitos Humanos e Cidadania hodi hala’o program Divulgasaun leis, justisa no direitos Umanus iha distritu tolu mak hanesan sub-distritu Lospalos distritu Lautem, sub-distritu Laga distritu Baucau no sub-distritu Vemasse no sub-distritu Laleia distritu Manatuto halao hamutuk iha sub-distritu Vemasse distritu Baucau.

Programa disvulgasaun halao iha salaun Edukasaun distritu Lautem ne’ebé abertura hosi Vise Minstru Justisa Ivo Jorge Valente hateten,” hau hanoin seitor justisa laos buat foun ba ita boot sira, tamba lor-loron iha imi nia vida infrenta justisa, ba hau loron ida la to’o atu esplika ba ita boot sira, loron ida la naton atu esplika kona-ba justisa maibe objektivu hau nia iha ne’e atu halo saida objektivu hau nia mak hau lro hau nia director sira no xefe departamentu sira atu koalia ho ita boot sira kona-ba lalaok sistema justisa, oinsa povo hetan asesu ba justisa, oinsa povo koinese ba justisa objetivu prinsipal mak ida ne’e. Hau ohin loron exekuta politika governu nia mak trasa tiha ona iha plano estratejiku ida mak sector justisa programa hela ba tinan naruk nia laran. Ita hatene katak governu ida ne’e prepara plano estratejiku ida hahu 2011 to ó 2030, iha plano estratejiku ne’e iha etapa ka metas 14 mak sei lori hanesan mata dalan ba governu ne’ebé sei mai no sei kontinua plano ne’e hodi atinji objetivu nasional hodi hetan justisa ba ema hotu hotu hodi ba to’o iha distritus, sub-distritus, sukus no aldeia sira. Ohin loron ema barak kestiona kona-ba problema justisa nia no justisa prosesu lao neneik, pendente barak teb-tebes, prosesu la justu tamba ita balun sente la justu liu liu kona-ba problema rai. Hau rona informasaun katak ita nia komunidades barak mak ladun kompriende kona-ba problema rai, dirietu ba rai ne’e oinsa, kona-ba imbendas oinsa, arendamentu oinsa, ne’eduni mak hau lori hau nia ekipa ne’e atu koalia ba ita boot sira pelomenus ohin iha Lospalos aban iha Laga Baucau no bain rua iha Vemasse no Laleia Manatuto. Ami sei bele esplika ba ita boot sira, se ita boot sira iha duvidas bele husu esklaresementu no ami bele esplika ba ita boot sira, maibe hau fiar katak ita boot sira sei la satisfeitu ho esplikasaun ba loron ida maibe hakarak hateten katak ami sei halo nafatin diseminasaun informasaun hanesan ne’e ba ita hotu iha futuru.”

Vise Ministru Valente reforsa liu tan ,” Hau hakarak fo lia menon ida ba ita hotu hotu katak iha Dili agora dadauk infrenta problemas oin-oin kona-ba rai oin-oin hanesan hadau malu rai, fa’an rai ilegal, aluga rai ilegal, arenda rai ilegal oin-oin tamba Dili agora dezemvolvidu barak teb-tebes mak sei ba investe iha ne’eba. Maibe hau hakarak hateten tinan oin mai ita iha ona lei kona-ba lei rai nian ne’ebé oras ne’e iha ona Parlamentu Nasional no ita espera katak tinan oin mai ita implementa ona. Baihira implementa ona governu rekuñese ona ema ida-idak nia rai no iha obrigasaun atu evite ka fo sertifikasaun ka rekunesementu ba rai ida-idak nian, neduni hau husu ba ita boot sira atu aban bain rua labele fa’an ita boot sira nia rai. Iha oportunidade ne’e mos hau hakarak apela ba ema estranjeiru sira ne’ebé iha Dili, bal-balun hola rai (sosa ona rai) atu sira labele hola ka rai ne’ebé Timor oan sira nian, tamba ita nia Konstituisaun RDTL hateten katak ema estranjeiru labele hola rai tamba ema estranjeiru laiha direitu atu hetan rai, se ema ne’e sosa rai mak hau bele dehan nia mak beik, tamba ita boot fa’an ba nia sosa tiha mais rai ne’e ita sei boot nia nafatin. Hau apela ba ema estranjeiru atu labele hola rai laos deit iha Lautem maibe Timor-Leste tomak hosi Tutuala to’o Oe-Cusse labele fa’an rai.”

Eis Adjuntu Procurador Geral da Repúblika ne’e hatutan tan ,”Hau mos mai iha ne’e atu fo hanoin ba maluk partisipantes sira katak Ministeriu justisa iha perioridade tolu mak atu implementa iha tinan oin mai atu halo servisu maka’as teb-tebes iha area tolu; 1. dahuluk mak atu implementa lei de Terras ka lei rai nian tamba asesu interese povu nian hodi hare ka fahe pemetaan kona-ba rai ida-idak ninian, 2. daruak tinan oin ita mos iha direitu atu hetan asesu ba Bilete Identeidade (BI) hodi identifika nia Timor oan duni ka laos ida neé hahu hosi idade tinan 12 ba leten ba sidadaun Timor oan tomak tenke rejistu hodi hetan kartaun ida no 3. Datoluk ba oin sei hari’i Tribunál iha distritu sira.”

DNDHC hala’o programa divulgasaun hodi realiza programa ne’ebé sai prioridade hosi ministériu justisa ninia mehi iha tinan 2010. Tamba durante ne’e ita hotu hatene katak povu Timor Leste maioria mak moris iha area rurais ne’ebe lahetan asesu no akompaña diak kona-ba prosesu dezenvolvimentu lei justisa no direitus Humanus iha Timor Leste. Tamba ne’e DNDHC ho Diresaun relevantes sira hosi Ministériu Justisa
hanesan Diresaun Nasionál Assessoria Juridika no Lejislasaun (DNAJL), Defensoria Públika, Diresaun Nasionál Rejistu no Notariadu (DNRN), Diresaun Nasionál Terras Propriedades Servisu Cadastrais (DNTPSC) no Autoridade Tribunais. Diresaun hirak ne’e nu’udar instrumento governo ne’ebé iha responzavel maximu hodi halo divulgasaun leis, fahe infomasoens ne’ebé relasaun ho lei, justisa no Direitus Humanus iha Timor Leste, hodi halo transformasaun informasaun ba ita nia sosiedade ka komunidade iha nivel Aldeia, Suku, Sub-Distritu no Distritu iha Teritorio tomak.

Total partisipantes iha sub-distritu Lospalos distritu Lautem hamutuk ema nain 206, sub-distritu Laga distritu Baucau tuir karta konvite ne’ebé komisaun organizadora fo sai hamutuk atus rua 200 maibe ho razaun katak iklma natureza sai nu’udar obstaklu ba sira entaun numeru partisipantes la to’o atus ida (65) mak partisipa iha programa divulgasaun refere. Nune’e mos iha sub-distritu Vemasse distritu Baucau, tuir planu komisaun organizadora katak entre sub-distritu rua Laleia distritu Manatuto no Vemasse distritu Baucau atu konsentra hamutuk iha sede suku Vemasse Tasi, ne’ebé partisipantes hosi sub-distritu ida-idak 150 no hamtuk sub-distritu rua hasai karta konvite 300, maibe tamba ho razaun rai udan no transporte laiha entaun partisipantes ne’ebé partisipa iha deit ema nain 168. Partisipantes sira ne’e hotu mai hosi xefe suku, aldeia, grupu feto, PNTL, organizasaun joventude no komunidade sira.

Tuir observasaun durante iha terrenu hatudu katak progrma divulgasaun sub-distrito Lospalos distritu Lautem, komunidade iha interese ne’ebé bo’ot hodi partisipa hahu hosi dader tuku 09.00 to’o loraik tuku 6.00 no partisipantes ne’ebé partisipa liu tiha hosi tarjet ne’ebé determina.

Depois oradores sira hato’o tiha materia nu’udar esplikasaun ba partisipantes, no ikus liu maka tama parte perguntas no respostas. Perguntas ne’ebé mai hosi komunidades sub-distrito Lospalos maioria hato’o perguntas hanesan tuir mai:
tenke halo separasaun puderes entre orgaun 4, (kasus Maternus Bere), kazu kona-ba rai sertifikadu Indonesia-Portugal no TL, Tribunal kahur militar ho sivil, kazu krime, ema hela durante tinan 15 bele sai nasionalidade Timor ka lae? Komunidade kestiona kona-ba ahi ne’ebé to’o oras ne’e lakan mate, preokupa kona-ba presidente atu simu refujiadu iha Timor Leste, sidadaun estranjeiru hela tinan 5 deit iha TL bele faan ona rai, preokupasaun komunidades rai publiku, se ita uza BI oin sa ho kartaun eleitoral.

Nune’e mos iha sub-distritu Laga distritu Baucau, partisipantes sira hato’o sira nia preokupasaun kona-ba rai komunidades hanesan, sidadaun ne’ebé iha sidadania dupla, kazu krime bele dada fila fali ka lae, rekursu naturais ne’ebé iha rai laran hanesan rai masin ne’ebé iha Laga se bele sai nain ba masin ne’e, ema estranjeiru mai okupa ita nia rai sira ne’ebé iha potensia sira mai fa’an hotu hosu ba MJ atu halo lei ida atu labele fa, an rai ba ema estranjeiru, uma estadu nu’udar aset estadu ema ne’ebé okuopantes ne’e bele sai ka lae, komandante L7 okupa komunidade nia rai hodi halo to’os no aatu halo uma estratejia iha ne’ eba, komunidade nia rai avo vizavon nia ne’ebé okupa hosi komandante L7, Timor Telekom mai uza ami nia rai hanesan okupasaun ilegal, DH rai liu nian ho rai Timor nian bele influensa boot ba ita nia sidadaun timor ema fen lae soe malu mos sira nia direitu halo abortus mos sira nia direitu no violensia seksual mos sira nia direitu entaun oinsa ita nia estudu kona-ba direitus umanus iha Timor-Leste. No iha sub-distritu Vemase no Laleia hato’o perguntas ne’ebé la ses do’ok hosi perguntas ne’ebé komunidade sub-distritu rua hato’o.

Matériais ne’ebé ekipa prepara ba komunidades ka partisipantes 200 iha progrma divulgasaun iha sub-distrito Lospalos maka:
1.Livru konstituisaun RDTL 200
2.Livru Kódigu Prosesu Penál 200
3.Kódigu penál 200
4.Revista Ministeriu 200
5.Lei kona-ba Terras 200
Tuir planu programa divulgasaun Leis, justisa no direitus umanus sei halao mos iha distritu Aileu, Ainaro, Manufahi, Cova Lima no Bobonaro iha fulan Novemru 2010 nia laran. Programa Divulgasaun ne’e organiza hosi Director DNDHC Ministériu Justisa, Celito Cardoso ho ninia ekipa.

João Mp. Da Costa,
Tecnico Profesional Relação Públicas e Divulgação