DNDHC no DNRN Ministériu Justisa hala´o divulgasaun leis iha sub-distritu Fohorem no Fatumea Distritu Cova Lima

Diresaun Nasional Direitus Umanus no Cidadania (DNDHC) no Diresaun Nasional Rejistu Notariadu (DNRN) Ministériu Justisa hala´o divulgasaun leis iha sub-distritu Fohorem no sub –distritu Fatumea Distritu Cova Lima iha loron 11-12 fulan Setembru tinan 2014.

Programa ne’e ho objetivu atu hasa’e konsensía komunidade sira hodi bele kompriende kona-ba lei sira mak vigora iha Timor-Leste hanesan lei rejistu sivil, oinsa trata pasporte no oinsa prosesu atu sai sidadaun Timorense.

Diretór Diresaun Nasionál Direitus Humanus no Sidadania, Celito Cardoso ne’ebé representa Vise Ministru Justisa hateten,” Divulgasaun ida ne’e atu fahe informasaun kona ba lei sira ne’ebe vigora iha ita nia nasaun atu nune’e sidadaun sira bele hatene direitu no dever hodi kontribui ba dezenvolvimentu. Tuir estatistika problema ne’ebe boot liu maka problema rai. Husu ba komunidade sira labele fa’an rai arbiru deit tenke bazeia ba lei.”

Celito Cardoso iha programa Divulgasaun ne’e refora liu tan dehan “iha governu dahuluk konstitusional, estadu regulariza ona nain ba rai liu husi Diresaun Nasional Terras Propriedade Servisu Kadastrais (DNTPSC) mak adminitra tuir lei Nu. 1/2003 haruka. Iha lei ne’e hateten Sasan sira ne’ebe maka estadu portugues no Estadu Indonesia ho maluk timoroan sira husik hela estadu Timór-Leste maka administra.”

Nune’e mós Dekretu Lei Nu. 19/2004 fo dalan ba okupantes sira ne’ebé maka okupa sasan estadu nian sira hodi bele rejistu iha estadu liu hosi terras propriedade hodi bele halo kontratu arrendamentu ho estadu no Lei Nu. 12/2005 fó-dalan ba komunidade sira liu-liu ba sira ne’ebé hakarak halo kontratu arrendamentu entre privadu ho privadu, nune’e estadu bele rekoinese kontratu arrendamentu privadu sira, no lei ne’e mós fó-dalan ba terras propriedade hodi bele halo mediasaun ba komunidade sira ne’ebé maka iha problema kona-ba rai.”

Iha fatin hanesan Diretora Diresaun Nasionál Rejistu Notariadu, Maria Fatima Castro de Araujo, iha aprezentasaun materia kona-ba lei nasionálidade hateten, ”Se los mak sei iha direitu atu hetan nasionalidade, rejistu sivil tuir lei nú. 9/2002 koalia kona-ba Lei nasionalidade no mós iha konstituisaun RDTL, no mós artigu 3 koalia kona-ba prinsipiu jerál nasionalidade nian. Se mak iha direitu atu hetan nasionalidade, ne’ebe moris husi inan ka aman Timoroan, ka nain-rua Timoroan hotu, avo no bei-ala sira moris iha Timor-Leste ne’e mak bele hetan nasionalidade Timorense. Nune’e mós ema sidadaun rai seluk mós bele hetan nasionalidade hanesan Timoroan, maibe sira tenke priense kriteriu sira ne’ebé mak ita iha, hodi nune’e bele hetan nasionalidade Timorense.”

Iha programa divulgasaun ne’e tekniku balun ne’ebe lori material mak hanesan: Flavianu Monis Leão lori materia kona-ba lei Kontra Violensia Domestika no Jose Paulino Dias Ximenes, koalia kona-ba Lei Protesaun Testamuña.

Partisipa iha programa ne’e Administradór sub-distritu Fohorem ho Fatu Mea, komandante Unidade Polisia Fronteira (UPF), autoridade lokal, professor eskola no alunus pré-Sekundaria husi sub-distritu rua.
Programa ne’ e realiza tanba servisu hamutuk Ministériu Justisa ho ajensia International United Nations Development Program (UNDP) iha Timor-Leste.


José Paulino Dias Ximenes
Xefe Dep. Divulgasaun no Relasaun Públika