SETP Hala’o Senseblizasaun ba Komunidade sira iha Turiscai

TURISCAI – Sekretáriu EstaduTerras e Propriedade (SETP), Jaime Xavier Lopes iha loron 7 fulan-Jullu 2014 foin lalais ne’e hala’o senseblizasaun ba komunidade sira kona-ba artigu 54 konstituisaun RDTL, lei nú. 1/2003, dekretu lei nú. 19/2004 no lei nú. 12/2005.

Iha senseblizasaun ne’e, SETP liu hosi ninia lian makloken hateten, rai sai problema ne’ebé maka boot iha nasaun Timór-Leste, ho ida ne’e hanesan membru governu buka meius oinsa komunidade sira bele kumpriende kona-ba oinsa atu bele sai na’in ba rai.

Hanesan konsagra ona iha konstituisaun RDTL artigu 54 hateten ema hotu iha direitu ba propriedade privadu, seksaun ida ko’alia kona-ba Ema hotu-hotu iha direitu ba propriedade privada, no bele fó ba ema seluk bainhira sei moris no mós bainhira mate, tuir lei nia lala’ok.

Nune’e sekretariu estadu ne’e esplika mos kona-ba seksaun rua nian ne’ebé hateten, Labele uza propriedade privada hodi estraga fali nia funsaun sosiál.

Nune’e mós seksaun tolu hateten, Atu hetan eh hasai ema ida nia propriedade privada hodi halo ba uzu públiku, tenke selu indeminizasaun loloos ba sidadaun, tuir lei haruka, no seksaun haat hateten, Ema sidadaun nasionál de’it maka bele iha direitu ba propriedade privada sidadaun nian.

Maske iha lei hateten ema hotu iha direitu ba rai pedasuk ida maibe tuir SETP tenki rai ne’ebé maka rasik, nune’e mós tenki rai ne’ebé maka sosa ho osan rasik, bainhira ba okupa ema seluk nian ne’e kontra ona lei.

Tanba lei ne’e iha hodi bandu sidadaun sira hodi bele halo sala ka bandu ema hodi labele okupa ema seluk nia sasan.

Nia hateten, atu evita ema labele okupa ema seluk nia sasan maka hodi mosu lei Nú.1/2003, hodi hateten rai ne’ebé maka estadu portugés no estadu Indonesia inklui mós nia komunidade sira hosik hela estadu Timór-Leste liu hosi Terras Proprioedade maka administra provizoriamente.

Hatan ba prekupasaun komunidade sira nian kona-ba baliza administrativu hanesan Distritu, Sub distitu suku no aldeia ne’e problema estadu nian, ho ida ne’e husu ba komunidade sira atu labele halo problema kona-ba baliza administrgativu.

Iha senseblizasaun ne’ebé hetan partisipasaun hosi lideransa komunitaria inklui mós autoridade lokál sira no PNTL ne’e Administradór Sub Distritu Turiscai, Afonco Sarmento hateten, prezensa SETP nian importante tebes, problema ba rai hanesan problema ne’ebé boot tanba bele rezulta ema nia moris no mós mate, ho ida nee bainhira komunidade sira maka la rona bele lakon oportunidade hodi bele rona esplikasaun.

Nia hateten, hahuu hosi iha assume kargu hanesan Administradór Sub Disteiru Turiscai foin ba dahulu Membru governu ba iha turiscai hodi rona no haree rasik problema ne’ebé maka durante ne’e akontese.

Tanba ne’e nia parte husu ba SETP atu bele esplika bebeik ba komunidade sira hodi bele kumpriende, administrasaun portugés ho Indonesia nian lori hela problema ba komunidade sira, liu-liu kona-ba problema rai no fatin abandonadu sira.

Problema neebe akontese maka hanesan komunidade sira hosi suku ida ba hela fali iha suku seluk nune’e mós hosi aldeia ida ba hela fali iha aldeia seluk, ida ne’e maka sai hanesan problema boot iha turiscai, dehan Administradór.

Ananias Babo Horta
Media Officer SETP