DNDHC-MJ halo divulgasaun leis iha Sub-distritu Luro distritu Lautem

Diresaun Nasional ba Direitus Umanus no Sidadania-Ministériu Justisa liu husi Vise Ministru Justisa, Sr. Ivo Valente, akompañadu husi Diretór DNDHC, Sr. Celito Cardoso no representa Diretora Diresaun Nasional Rejistu Notariadu (DNRN), Sr. Amaro Martins halo divulgasaun leis iha sub-distritu Luro Distritu Lautem. Programa ne’e halao iha loron 29 fulan Maiu iha salaun administrasaun sub-distritu Luro.

Vise Ministru Justisa iha programa divulgasaun leis iha komunidade sira iha sub-distritu Luro foka liu kona-ba asuntu rai liu husi pakote lei tolu (3) hanesan tuir mai: 1. Rejime Espesial kona-ba Definisaun Titularidade Bens Imóveis, 2. Lei Espropriasaun, 3. Lei Fundu Finanseiru Imobiliariu.

Vise Ministru Justisa, Ivo Valente hato’o apresentasaun ba komunidade sub-distritu Luro hateten” pakote lei tolu (3) ne’ebé governu anterior halo ne’e to’o agora sei iha meja Parlamentu Nasional, seidauk aprova sei hanesan proposta, ne’eduni ita hotu husu atu Parlamentu Nasional aprova lalais. Nune’e husu atu ita hotu respeitu artigu 54 Konstitusional Repúblika Demokratiku Timor-Leste (CRDTL) ne’ebé rekuñese ema nia direitu fundamentál ne’ebé konsagra iha lei inan ne’e.”

Diretór Nasional ba Direitus Umanus no Sidadania, Sr. Celito Cardoso ne’ebé lori material kona-ba lei Kontra Violensia Domestika iha programa divulgasaun ne’e hateten” Timor-Leste halo ona lei nú.7/2010 kona-ba lei kontra Violasaun Domestika: katak kualker asaun ne ‘ebé komete iha uma laran, ne’ebé mak afeita ba fiziku, obriga kualker asaun seksuál, insulta ho lia fuan aat, hamoe no halakon ema nia kapasidade, estraga, hadau ema nia sasan no limita ema nia liberdade iha familia ida nia laran.

Violensia Fiziku mak hanesan, asaun baku, tuku, oho nomós hahalok ne’ebé provoka moras no kanek. Violensia seksual katak relasaun intimu ne’ebé kontra ema seluk nia vontade seksual, obrigatoriu ka ho lia fuan ameasa, hatauk no uza forsa hasoru.”

Iha programa divulgasaun ne’e Diretór Cardoso hatutan liu tan dehan” lei kontra violensia domestika ne’e hanesan lei foun ne’ebé harmoniza husi koidgu Penál Timór-Leste. Ita hatene katak violensia domestika sai hanesan problema ida ne’ebé sempre mosu tinan tinan iha uma laran, domestikamente sai hanesan problema sosial iha tempu agora ne’e dadaun.

“Lei Kontra Violensia Domestika (LKVD) ne’e sei hametin liu tan unidade familia nomós fo protesaun kompreensivu ba vitima violensia bazeia ba jeneru, inklui kastigu ba autór sira bazea ba pena ne’ebé regula ona iha LKVD”.

Nune’e mós oradór ba programa ne’e Representa Diretór DNRN, Sr. Amaro Martins lori material kona-ba Sidadania: iha Konstituisaun Repúblika Demokratika Timór-Leste artigu 3 hanesan tiur mai: alinea 1, iha Repúblika Demokratika Timór-Leste nia laran iha sidadania nanis no sidadania husun.

Alinea 2, sidadaun nanis Timór-Leste nian maka ema ne’ebé moris nanis iha rai nasionál laran: a.) oan sira ne’ebé aman ka inan moris iha Timór-Leste; b.) oan sira ne’ebé inan aman laiha, nasionalidade eh rai moris fatin lahatene; c.) oan sira ne’ebé aman ka inan ema rai seluk, ne’ebé idade liu ona tinan 17 no sira rasik hili sai timoroan. 3. Sidadaun nanis Timór-Leste nian mós sira ne’ebé, biar moris iha rai liur, sira nia aman ka inan ema timoroan. 4. Lei oan mak sei regula kona-ba akizisaun, lakon no hetan fila fali sidadania, nune’e mós sidadaun sira nia rejistu no prova.”

José Paulino Ximenes Dias, Xefe Departamentu Divulgasaun no relasaun públika mós apresenta materia kona-ba lei protesaun ba sasin ka Testamuña.
Hafoin oradór sira halo apresentasaun materia, komunidade sira hato’o mós sira nia preokupasaun ne’ebé durante ne’e sira iha ba Vise Ministru ho nia ekipa hodi resposta.

Programa hanesan tuir planu atu halao tan iha distritu Covalima no Bobonaro iha fulan oin mai.

João Maupelo da Costa
Ofisial Relasaun Públika no Divulgasaun