SETP Hala’o Senseblizasaun ba Komunidade Iha Railaco

Sekretariu Estadu Terras Propriedades (SETP) Jaime Xavier Lopes, iha loron Tersa, 4 fulan-Marsu 2014 foin lalais ne’e hala’o senseblizasaun ba komunidade sira iha Suku Lihu, Sub Distritu Railako, Distritu Ermera konaba lei rai.

Durante Senseblizasaun SETP husu ba komunidade sira tenki tau konsiderasaun ba rai no propriedade sira ne’ebé maka estadu nian, bainhira komunidade sira hakrak uza rai no propriedade estadu nian tenki halo rejistu tuir lei 19/2005 haruka.

Tanba iha Dekretu Lei Nú. 19/2005 hateten momoos katak, rejime jurídiku ba soin metin iha-fatin, afetasaun ofisiál no arrendamentu hosi soin ne’ebé tama iha dominiu privadu estadu.

Nune’e tuir Jaime Dekretu lei ne’e atu regula aktu afetasaun ofisiál no halo kontratu arrendamentu ba fatin e’ebé maka konsidera estadu nian.

Nia mós husu ba komunidade sira atu tau estaka ruma iha ida-idak nia baliza, maibé tenki tau estaka hanesan simente ruma ka fatuk ruma, labele kuda hudi ho Au iha baliza tanba kuda au ho hudi bele muda baliza, hosi ne’e bele hamosu problema.

Nia hateten, bainhira komunidade sira iha problema ruma kona-ba rai tenki buka malu hodi bele rezolve ho ulun malirin, sé iha loron ida maka labele rezolve bele rezolve fali iha loron seluk, tanba hotu-hotu mesak timoroan deit.

Maibé tuir Jaime, bainhira mosu problema ruma kona-ba rai maka komunidade sira lori ba tribunál tenki hein tempu ne’ebé naruk hodi bele hetan ninia desizaun, iha desizaun mós sempre iha manan ho lakon. Tanba ne’e bainhira iha kazu kona-ba rai nian ruma maka rejistu ona iha tribunál Terras Propriedade sei laiha responsablidade, tanba desizaun tomak iha tribunál.

Iha fatin hanesan, Diretór Terras Propriedade Servisu Kadastrais Distritu Ermera, Afonso Sasinha, informa mós bazeia ba lei Nú.1/2003 ne’ebé hateten rai no propriedades sira ne’ebé maka estadu Portugé ho Estadu Indonezia hosik hela, estadu Timor-Leste maka administra.

Tanba ne’e tuir Afoso, iha 2002 to’o tinan 2003, DTPSC Distritu Ermera identifika hodi rejistu rai ho uma ne’ebé maka estadu portage no Estadu Indonezia hosik hela iha Timór-Leste maka hanesan estadu portugés hosik hela propriedades estadu nian hitu(7) no estadu Indonesia hosik hela rai no propriedade estadu nian iha Sub Distritu Railaku hamutuk iha 110 no ne’ebé ejiste iha Suku Lihu hamutuk 62.

Tanba né Afonso husu ba okupantes sira ne’ebé maka okupa hela rai no propriedade estadu nian tenki halo pedidiu ba Terras Propriedades hodi bele regulariza sira nia okupasaun.

Hanesan uma-nain sub distritu Railaku nian, Adminsitraór Sub Distritu Railako, Baselár do Rego Martins hateten, Problema rai rezulta komunidade barak mate iha Railako, maka hanesna iha rai railako kraik no samalete.

Iha senseblizasaun ne’ebé hetan antosiazmu makas hosi komunidade no lideransa komunitária hosi Sub Distritu Railako no mós autoridade local inklui mós Seguransa hanesan Polisia Nasionál Timór-Leste ne’e Baselar hateten, aprezentasuan SETP nian bele reforsa no fó hanoin di’ak ba iha se mak atu sai nain loloos ba rai iha suku Lihu, tanba suku ne’e hanesan suku vila hodi halo ema barak mai konsentra fatin refere.

Duratnte senseblizasaun komunidade sira prekupa liu rai komunidade nian ne’ebé maka estadu Portugé no Estadu Indonesia foti ho obrigatoriu hodi la iha indiminizasaun, nune’e sira mós prekupa ho komunidade sira ne’ebé maka hela iha uma no rai estadu nian.*

Ananias Babo Horta
Media Officer SETP