Direitu no Dever núdar sidadaun iha Estadu Demokratiku

Ministériu Justisa liu husi Diresaun Nasionál ba Direitus Umanus no Sidadania liu husi Vise Minstru Justisa Ivo Valente halo Palestra ba estudante Universidade ba Paz iha salaun Programa Pascasarjana Magistradu Administrasaun Públiku Unpaz, iha loron 5 fulan Fevereiru 2014.

Palestra ne’e ho tema “Direitu no Dever Núdar Sidadaun iha Estadu Demokratiku”. Konseitu direitu akontese kualker sidadaun ne’ebé de’it mak moris iha mundu inklui iha Timor-Leste ne’ebé iha direitu hanesan ho nasaun seluk.

Vise Ministru Justisa Ivo Valente iha nia palestra ba estudante Universidade da Paz iha kampus Unpaz hateten” konseitu direitu no dever nee fahe ba lia fuan rua mak hanesan; Direitu no Dever, tuir matenek nain Indonesia Prof. Dr. Notonegoro difini direitu mak hanesan” buat ne’ebé absoluta no núdar ita nian rasik hodi uza tuir ita nia personalidade”. Se ita sente edukasaun ne’e importante ba ita mak sei tau iha importansia hodi bele ba eskola to’o iha nivel aás hanesan iha universidade. Nune mos husi Gabinete Alto Komisáriu ba Direitu Umanus (OHCHR) define direitu umanus mak”reklamasaun ne’ebé ema hotu iha dezde moris no garante katak ema hotu bele moris ho valor no dignidade hodi garante legal ne’ebé universal hodi proteje ema hotu hotu ka grupu husi asaun ne’ebé interfere ba liberdade fundamental no dignidade umana”.

Direitu sidadaun ne’ebé estadu garante tuir prisipiu universál no padraun legál sira hodi kria politika hodi fo kondisaun dignu ba ninia sidadaun hodi moris iha kondisaun ne’ebé adekuadu ho nune sira bele goza sira nia direitu sivíl, Politika, Ekonomia, Sosial no Kultura. Ezemplu; oinsa estadu nia obrigasaun atu fasilita no fornese fasilidade hodi asegura ninia sidadaun tomak odi bele asesu ba Saude, Dezemvolve politika no halo kurikulu ne’ebé adekuadu, kria kondisaun ba infraestrutura inklui fasilidade eskola, asesu ba justisa no promove igualidade jeneru no sira seluk tan.”

Vise Ministru Justisa fo palestra ba estudante besik atus tolu (300) mai husi fakuldade hotu iha Unpaz ne’e hatutan kona-ba padraun legál no Konstituisaun RDTL dehan” konstituisaun Repúblika Demokratiku Timor-Leste artigu 6 kona-ba objetivu estadu, oinsa defende soberania estadu Timor-Leste, artigu 12 kona-ba respeitu ema nia liberdade kona-ba fiar ba relijiaun, artigu 14 kona-ba respeitu ba simblu nasionál, artigu 16 kona-ba universalidade no igualidade, artigu 17 kona-ba igualidade ba feto no mane, artigu 23 kona-ba interpretasaun direitu fundamentais, artigu 24 kona-ba lei restritivu no artigu 25 kona-ba estadu esesaun nian”.

Timor-Leste hanesan estadu direitu demokratiku signifika katak, ema hotu-hotu tenke hakruk no respeitu ba lei sira ne’ebé vigora ona, hahú husi konstituisaun to’o orden sira seluk ne’ebé hasai husi autoridade sira. Núdar estudante ka joventude ita ida-idak iha papel importante hodi fo kontribuisaun ba ita nia estadu, tamba ita núdar estudante no joventude mak sai hanesan transformadór sosial, liu husi mudansa mental no hanoin diak ba dezemvolvimentu estadu tamba joventude mak mak futuru ba nasaun, Joventude forte Estadu forte.
Iha palestra ne’e estudante sira hato’o sira nia preokupasaun no rekomendasaun ba vise Ministru hanesan tuir mai:

Saturnino Gomes: estudante fakuldade ISH departamentu Study Perdamaian preokupa ho labarik sira ne’ebé fase kareta iha dalan ninin no faan sasan ho idade sei ki’ik oin sa governu bele kria lei atu hodi proteze sira nia direitu. Blasio : estudante Fakuldade ba Direitu rekomenda atu halo sosializasaun hanesan ba to’o iha distritu atu komunidade sira mos hodi hatene.
Jonas de Arujo: estudante fakuldade direitu, preokupa kona-ba ema estranjeiru ne’ebé mai hela iha timor la kleur de’it sai ona sidadaun Timor-Leste hodi hari uma permanente maske estadu Timor-Leste liu husi dirasaun Terras Propriedade seidauk fo lisensa.

Francisca dos Reis Magno; estudante Direitu hato’o ninia preokupasaun kona-ba ema estranjeiru mai halo negosiu iha ita nia rai, hodi hamate negosiu lokal sira no kona-ba direitu sai nain ba rai ne’ebé iha sertifikadu rua iha ema nain rua mak sai nain hotu ba rai ida hanesan tempu Portugues nain ema ida no tempu Indonesia sai fali nain ba ema seluk ida ne’e se mak bele sai nain lolos?
Eugenia de Oliveira: estudante direitu; direitu no Dever ba feto ho mane hanesan, no oinsa deside ema ne’ebe hela iha Timor-Leste tinan 6 ba leten atu hetan naturalidade.

Cinorinha Campus da Silva: ema ne’ebé hela iha rai estadu no uma estadu, sira nia direitu oinsa?
Iha estudante balun mos husu kona-ba konvensaun internasional kona-ba labarik ho idade 0-18 kategoria hanesan labarik, tuir ami nia obsevasaun hatuduk katak entre labarik ho idade temi iha kraik ne’e barak mak seidauk asesu ba iha edukasaun ba alfabetizasaun hanesan le’e no hakerek.
Relasaun ho preokupasaun sira mai husi estudante universidade Unpaz ne’e Vise Ministru Justisa resposta, bazea ba konstituisaun RDTL kona-ba direitu ida-idak nian nune’e mos kona-ba ema estrajeiru ne’ebé halo uma permanebte no sosa rai iha timor-Leste no preokupaasaun kona-balei rai nian, governu timor-Leste iha IV Governo prepara ona lei ona-ba Lei nain ba rai ne’ebé la konsege aprova husi eis Presidente da Repúblika Jose Ramos Horta ne’ebé oras ne’e sei iha meja Parlamentu Nasional. Iha V governu oras ne’e dadaun lei ne’e rasik sei iha Parlamentu Nasional, no ita hein dei’it mak atu aprova no promulga husi Presidente da Repúblika bele vigora ona hodi regula ita boot sira nia preokupasaun hirak ne’e.

Serimonia palestra ne’e remata ho entrega simbolikamente libru sira ne’ebé oferese husi Ministériu Justisa ba Universidade da Paz hodi bele tau iha biblioteka atu estudante hotu bele asesu ho gratiwita, livru oin tolu mak hanesan Konstituisaun RDTL, Kodigu Penál, Kodigu Prosesu Penál no Kodigu Prosesu Sivíl kada livru iha kuantidade 300 totalidade libru 1.200 nune mos husi parte UNDP mos oferese livru kona-ba relatoriu konvensaun Internasional Timor-Leste nian ho livru karikatur kona-ba Direitu universál hamutuk 300. Palestra ne’e realize tamba servisu hamutuk Ministériu Jaustisa hamutuk ho Universidade da Paz no hetan suporta finansiamentu husi ajensia internasional mai husi UNDP iha Timor-Leste.

Partisipantes iha palestra vise Ministru ne’e mai husi fakuldade nen (6) ne’ebé ejiste iha universidade ne’e, kada fakuldade delega ema nain 50 ne’ebé hamutuk fakuldade 6 ne’e hamutuk estudante atus tolu (300) mak partisipa, vise Ministru núdar oradór no akompañadu husi Director DNDHC, Celito Cardoso, I Vise Reitor, Rosinho da Cruz, SH., MH, III Vise Reitor, Januario do Rosario da Silva, SH., MH no Miguel Malibere Fernandes, SH.,Cand.MH husi Ministériu Justisa núdar Moderador.

João Maupelo da Costa
__________________________________
Ofisiál Relasaun Públiku no Divulgasaun