Ministériu Justisa selebra loron mundial Direitus Umanus hamutuk ho Funsiunariu Públiku no Eskola Sekundáriu lima iha distritu Oe-Kusi

Ministériu Justisa liu husi Diresaun Nasional Direitus Umanus no Sidadania (DNDHC) selebra loron mundial ba Direitus Umanus hamutuk ho Funsiunariu Públiku no Eskola Sekundáriu lima iha distritu Oe-Kusi. Komemorasaun loron mundial ne’e tuir planu anual diresaun nian hodi realiza iha distritu Oe-Kusi ho atividade tolu, mak hanesan programa Kadi Kakutak, Semináriu no Diskursu Públiku ba estudante eskola sekundariu lima iha distritu Oe-Kusi, hanesan (Eskola Sekundaria Katolika Santo Antonio, Eskola Sekundária Públika Palaban, Eskola Sekundária Teknika Vokasionál Palaban no Eskola Sekundáriu Públiku Baqui). Atividade tolu ne’e mak halo rame selebrasaun loron mundial ba Direitus Umanus ba dala 65.

Selebrasaun loron ba Direitus Umanus ba tinan ida ne’e loke ho tema” “Konsolida Dame no Estabilidade hodi Asegura Ovservansia ba Direitu Liberdade no Fundamentais”. Tema ne’e sai hanesan tema nasionál ne’ebé determina husi V Governu Konstitusionál hodi komemora loron Internasionál Direitus Umanus 10 Dezembru ba tinan ida ne’e. Objetivu husi komemorasaun ne’e atu hasa’e konsiensia no kria konsientizasaun husi ema ida-idak hodi respeita ema seluk nia direitu la ho diskriminasaun no lala’ok direitus umanus nian hodi hari’i paz no asegura valór direitus umanus iha prosesu dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste nian.

Vise Ministru Justisa, Ivo Valente iha ninia diskursu hateten,” Hanesan funsionáriu públiku iha dever espesial hodi halao nia kna’ar, “sai nu’udar banati diak ba komunidade nomós respeita sidadaun sira, hodi la halo diskriminasaun nune’e mós halo kna’ar diak liu ba komunidade”,1 ne’ebé konsagra iha lei funsaun publiku iha artigu (41. n ho p). Hanesan funsináriu públiku mós nu’ndár servidór estadu bainhira deit hala’o nia funsaun, iha devér no étika morál atu promove, defende no proteje sidadaun hotu-hotu nia direitu no interese, liu-liu sira ne’ebé hela iha area rurál no moris iha situasaun vulnerablidade no frajilidade, labele halo diskriminasaun ba sira bazeia ba sira nia rasa, kór, estadu sivíl, seksu, orijin, pozisaun ka status sosiál politiku ka idiolojia, relijiaun, nia kondisaun fizika ka mental”.

Atu atinji objetivu iha leten, papél funsisonáriu públiku importante tebes hodi asegura no promove direitu sidadaun sira nian direitu liu husi atividade sira hanesan atendimentu públiku, liu-liu ba sidadaun sira ne’ebé moris iha situasaun vulnerabilidade no frajilidade ka sira ne’ebé marjinalizadu ka hirak ne’ebé sei moris iha situasaun insufisiênsia ekonómika no sosiál.
Iha fatin hanesan Vise Ministru ne’e hateten liu tan “Papél funsináriu públiku ne’ebé hala’o nia funsaun iha área justisa, tenke halo esfosu hodi divulga ka dezemina informasaun konaba lei no direitus umanus ba sidadaun hotu-hotu liuliu sidadaun sira ne’ebé hela iha área rurál hodi konsensieliza sira oinsa koñese sira nia direitu no oinsa hasae koñesimentu kona ba sira nia direitu rasik no oinsa atu respeita ema seluk nia direitu. Oinsa asegura katak sidadaun hotu-hotu iha oportunidade hanesan liu-liu sidadaun sira ne’ebé hela iha área rurál no sei moris iha situsaun insufisiênsia ekonómiku no sosiál ka moris iha mukit nia laran, iha direitu atu assistênsia legál ka extra judisiál gratuitu hodi asesu ba justisa”.

Iha diskursu nia rohan vise Ministru reforsa liu tan,” Funsionáriu sira hanesan ajente estadu nian, iha obrigasaun legal hodi respeita, proteje no promove direitus umanus hahu’u husi husi sira nia familia rasik no familia sira ne’ebé kiak liu iha sosiedade atu haforsa no goza sira nia direitus umanus tomak, inkluí direitu ekonómiku, sosiál no kultural kaér metin ba prinsípiu igualdade ka imparsialidade no sein diskriminasaun.
Funsionáriu públiku nu’udár servidór etadu tenke iha étika morál atu promove, defende no protese direitu no interesse sidadaun hotu-hotu liuliu sidadaun sira ne’ebé sei moris situsaun vunerabilidade, frajilidade ka insufisiênsia ekonómiku, sosiál no kulturál kaér metin ba prinsípiu igualidade ka imparsialidade no sein diskriminasaun. Funsionáriu públiku iha responsabilidade no didik-aan ba nia funsaun hodi servi estadu no hala’o atendimentu ba públiku no evita labele involve-an iha konflitu-de-interesse, korrupsaun, subornu, mál adminitrasaun no abuzu podér hodi asegura direitu no interesse sidadaun hotu-hotu nian, ho nune’e bele iha dignidade no integridade hodi hetan konfiansa husi estadu no sidadaun tomak. Ita hotu tenke hamutuk no halao ita nia papel ho responsablidade hodi garante katak direitus umanus ema hotu-hotu nian sai realidade no la’ós de’it promesa mamuk”.

Selebrasaun loron mudial ba Dirietus Umanus ne’e akompañadu vise Ministru Justisa: Director Jerál no Inspector Auditoria Ministériu Justisa, Administrador distritu Oe-Kusi, komandante PNTL distritu Oe-Kusi, representante F-FDTL, Amu Vigariu Paroki Oe-Kusi, director distritais, funsiunariu no estudante Sekundariu lima iha distritu Oe-Kusi. Atividade ne’e realize tamba servisu hamutuk Ministériu Justisa liu husi Diresaun Nasional Direitus Umanus no Sidadnia ho Unidade Asesoria Direitus Umanus (UADU-ONU).
Nune’e mos molok atu remata atividade hirak ne’e ekipa organizadora hamutuk ho Vise Ministru Justisa, ne’ebé akompaña mos grupu Dramben husi eskola sekundária Baqui halo atrasaun Dramben husi edifisiu administrasaun distritu Oe-Kusi tuan, ba to’o iha Hospitál Referal Oe-Kusi hodi halo vizita ba inan isin rua no bebé ne’ebé moris iha loron 10 Dezembru hanesan loron Direitus Umanus. Vizita ba ospital Hotu tiha partisipantes sira hamutuk ho ekipa organizadora no Drambenista sira remata ho kari aifunan eroi sira iha tasi ibun Santa Rosa Oe-Kusi.

Ofisial Relasaun Públiku Ministériu Justisa

João Maupelo da Costa