KÓDIGU BA LABARIK – Anteprojetu

Download Versaun Tetum

PREÁMBULU

Redasaun husi Kódigu ba Labarik ne’e hetan inspirasaun iha normas no prinsipius ne’ebe tau iha Konvensaun Nasoens Unidas nian kona ba Direitus ba Labarik (Konvensaun), ne’ebe Asembleia Jeral Nasoens Unidas iha loron 20 fulan Novembru tinan 1989 adopta ona, no Timor Leste ne’ebe ratifika ona, iha loron 17 fulan Setembru tinan 2003.

Projetu inkorpora laos deit prinsipius no regras fundamentais ne’ebe tau ona iha Konvensaun, hanesan mos tau iha konsiderasaun jurisprudénsia no pozisoens husi Komite ba Direitus ba Labarik sira Nasoens Unidas nian, responsavel atu monitoriza aplikasaun Konvensaun nian husi Estadus Membrus hotu. Faktu ida ne’e partikular liu mo’os mak kona ba area ne’ebe mak proibi ba kastigus isin lolon nian hasoru labarik sira. Projetu iha mos konsiderasaun ba resentes dezenvolvimentus ne’ebe okore iha nivel internasional iha area direitus umanos nian, liu-liu adopsaun Konvensaun Nasoens Unidas kona ba Direitus ba Ema sira ho Defisiénsia, rekoñesimentu direitu ba bé no ba saneamentu no adopsaun Liñas Orientadores husi ONU ba Labarik ho Nesesidade Kuidadus Alternativus, entre seluk tan.

Liu fali katak iha konsonánsia ho obrigasoens internasionais Governu Timor-Leste nian iha area direitus umanus, projetu ne’e mos konsentáneu no haktuir hela mos ho pesas seluk lejislasaun nasional nian ne’ebe iha vigor iha nasaun, hanesan Konstituisaun no Kódigu Penal. Projetu iha hanesan mos hanoin ba projetus lei ne’ebe hetan hela iha apresiasaun iha Timor-Leste, liu-liu projetu ba Kódigu Sivil, projetu ba Kódigu Rejistu Sivil no projetu ba Kódigu Trabalhu.

Kódigu ne’e hafahe iha partes ha’at: dahuluk iha dispozisoens introdutorius, daruak refere ba direitus no liberdades labarik nian, datoluk refere ba medidas ba protesaun labarik nian no dahaat ba Komisaun Nasional ba Direitus Labarik nian.

Parte I iha definisoens bazikus, liu-liu ba tinan maioridade nian, ne’ebe mak fiksa iha tinan 17. Parte ne’e koalia mos prinsipius jerais ne’ebe hanesan guia ba aplikasaun no interpretasaun Kódigu nian, liu-liu probisaun ba diskriminasaun, prinsipiu ba interese superior labarik nian, prinsipiu ba direitu ne’ebe inerente ba moris, sobrevivénsia no dezenvolvimentu labarik nian no prinsipiu ba partisipasaun.

Parte II ne’e komposta husi Títulu I ida ne’ebe iha dispozisoens jerais no Título II ida ne’be enumera direitus oin-oin labarik nian: Kapitulu I prevé konjuntu ida husi direitus sivis no liberdades, Kapítulo II konsagra direitus ba saude bazika no moris diak, Kapitulu III inklui direitu ba edukasaun no prinsipius kona ba sistema edukativu, Kapitulu IV kona ba direitu ba seguransa sosial no, ikus liu, Kapitulu V inklui dispozisoens kona ba direitu ba kultura no lazer. Parte II abranje barak husi direitus ne’ebe tau ona iha Konvensaun Nasoens Unidas kona ba Direitus Labarik nian maibé, konsidera mos katak Konvensaun iha tinan 20 resin, Kódigu ne’e inklui mos dispozisoens balun inovadores ne’ebe hanoin mos ba dezenvolvimentus foin dadauk okore iha dekadas rua ikus nia laran, hanesan, ba ezemplu, proibisaun ba kastigus isin lolon, direitus ba saneamentu no ba bé, direitus ba labarik sira ho defisiénsia, direitus eskola oan sira nian no direitus labarik sira hospitalizadas nian.

Parte III refere ba medidas ba protesaun labarik nian no hetan mos hafahe iha 4 Titulus, dahuluk mak ne’ebe iha dispozisoens jerais, daruak kona mos ba protesaun ba familia no direitu ba relasoens familiares, datoluk kona ba direitus ba labarik sira ho nesesidade ba kuidados alternativus no dahaat kona ba medidas ba protesaun espesial . Titulu I lida ho proibisaun ba abuzu, esplorasaun, neglijénsia no violénsia hasoru labarik sira nune’e mos hanesan ho protesaun ba labarik iha risku ka afetadas ho danus signifikativus. Titulu II estabelese katak familia – inklui mos inan aman sira no familia ne’ebe bo’ot – ne’e, primasialmente, responsavel ba edukasaun labarik nian no katak Estadu sei asegura ba nia asisténsia nesesaria iha sentidu ne’eba. Titulu ne’e mos defini saida deit mak responsabilidades inan aman nian no lida ho separasaun labarik sira husi ninia inan aman sira.Titulu III trata direitus ba labarik ho nesesidade ba kuidadus alternativus, tuir Liñas Orientadoras husi ONU ba Labarik ho Nesesidade ba Kuidadus Alternativus no lida ho tipus kuidadus alternativus oin-oin, hanesan kolokasaun iha uma familiares ka amigus nian, akolhimentu familiar, kolokasaun iha uma sira ba akolhimentu, tutela no ba kuradoria, hanesan mos adopsaun. ikus liu, Titulu IV, kona ba medidas ba protesaun espesial, ne’e hafahe iha Kapitulus lima. Dahuluk kona ba labarik sira ho nesesidades espesiais , daruak ba labarik sira iha situasoens emerjénsia nian, datoluk ba labarik sira iha konflitu ho lei penal, dahaat ba labarik sira iha kontaktu ho lei (ne’ebe refere ba situasoens labarik sira nian wainhira sai partes iha prosesu sivil, vitimas ka sasin sira) no dalima ba protesaun ba labarik sira hasoru esplorasaun, liu-liu hasoru trabalhu infantil, esplorasaun seksual no abuzu ka formas seluk esplorasaun nian.

Parte IV refere ba Komisaun Nasional ba Direitus Labarik nian, liu-liu, ba ninia kriasaun, papel no funsoens nune’e mos hanesan ninia kompozisaun.

PARTE I

DISPOZISOENS PRELIMINARES

Artigu 1º

Ámbitu

1.Lei ne’e destina atu estabelese no atu regulamenta direitus no liberdades fundamentais labarik hotu nian ne’ebe hetan iha jurisdisaun Timor-Leste nia okos.
2.Lei ne’e haré mos atu estabelese sistema nasional protesaun ida kontribui mos ba fortalesimentu ba ambiente ida favoravel no edifikante, seguru no protetor ba labarik.

Artigu 2º

Definisaun ba labarik

1.Ba efeitus husi lei ne’e, labarik katak ema ne’ebe mak umanu,ho tinan 17 mai kraik.
2.Ba efeitus husi aplikasaun lei ne’e, wainhira iha duvidas kona ba ema ida ne’e labarik ka lae, liu-liu tan la ho dokumentu komprovativu hanesan mos rejistu nasimentu, sei prezume katak ne’e dunik.

Artigu 3º

Prinsipius jerais

Interpretasaun no aplikasaun husi lei ne’e, hanesan mos husi dispozisaun lejislativa ruma relasionada ho labarik, sei halo tuir prinsipius orientadores tuir mai ne’e:
a)Proibisaun ba diskriminasaun, iha termus ne’ebe la iha labarik ida sei sujeita ba diskriminasaun oin sa deit, independentemente konsiderasaun ruma ba nia rasa, kor kulit, seksu, lian, relijiaun, opiniaun politika ka seluk husi labarik, husi labarik nia inan aman ka ninia reprezentantes legais, ka husi ninia orijen nasional, etniku ka sosial, riku soin, inkapasidade, nasimentu ka husi situasaun ruma seluk;
b)Prinsipiu interese superior labarik nian, ne’ebe haré atu salvaguarda ninia moris diak isin nian, emosional, inteletual no psikolojiku labarik nian no ne’ebe sei dunik hetan primarsialmente ho konsiderasaun iha desizoens hotu kona ba labarik;
c)Prinsipiu direitu inerente ba moris no ba sobrevivénsia no dezenvolvimentu, ne’ebe sei dunik asegura husi Estadu iha maximu sasukat mak bele;
d)Prinsipiu ba partisipasaun, iha termus ne’ebe Estadu sei garante ba labarik ho kapasidade ba disernimentu, direitu atu esprimi ho livre ninia opiniaun no husi ne’e sei hetan konsiderasaun ba kestoens hotu ne’ebe koalia kona ba nia, tuir ninia tinan no maturidade.

Artigu 4º

Dever ba protesaun no promosaun direitus labarik nian Dever ba protesaun no promosaun direitus labarik nian rekai uluk liu iha familia no Estadu.

PARTE II

DIREITUS NO LIBERDADES LABARIK NIAN

TITULU I

DISPOZISOENS JERAIS

Artigu 5º

Titularidade ba direitus

Direitus sivis, kulturais, ekonomikus, politikus no sosiais ne’e labele haketak no interdependentes sei dunik hetan respeitu, protesaun no realizasaun husi Estadu iha limite maximu ninia rekursus ne’ebe mak iha, husu tulun, wainhira nesesariu ho koperasaun internasional.

TITULU II

DIREITUS LABARIK NIAN

KAPITULU I

DIREITUS NO LIBERDADES SIVIS

Artigu 6º

Direitu ba moris

1.Labarik iha direitu inerente ba moris, sei dunik asegura ninia sobrevivénsia no dezenvolvimentu.
2.Atu promove respeitu ba direitu ne’ebe fo sai ona iha numeru liu ba, Estadu adopta medidas nesesarius hotu, liu-liu sira ne’ebe destina atu hamenus numeru mate ki’ik oan sira, atu promove hasa’e esperansa media moris nian, atu halakon nutrisaun at no atu previni epidemias.

Artigu 7º

Direitu ba naran

1.Labarik iha direitu ba naran ida husi ninia nasimentu.
2.Naran rasik labarik nian labele sei redikulariza, diskrimina ka husi forma seluk ruma kompromete respeitu ba ninia direitus.

Artigu 8º

Direitu ba nasionalidade

Hetan, lakon ka hetan fali nasionalidade Timor oan nian, hanesan mos ninia rejistu no prova, ne’e regula ho Lei Nasionalidade nian.

Artigu 9º

Direitu ba identidade

1.Direitu labarik nian atu prezerva ninian identidade, inklui mos nasionalidade, naran, relasoens familiares, kultura, relijiaun no lian, sei dunik hetan respeitu iha termus lei nian, la ho injirénsia ilegal.
2.Iha kazu labarik ida ne’ebe ilegalmente privada husi elementus konstitutivus hotu ka balun deit ninia identidade, sei asegura asisténsia no protesaun ne’ebe adekuadus, ho forma ne’ebe estabelese fila fali, lais liu mak bele, ninia identidade.
3.Iha kazus ne’ebe inan nia paradeiru, aman nian ka sira nain rua nian la hatene, Estadu sei foti informasoens ne’ebe iha kona ba sira no oferese fasilidades hotu atu lokaliza sira nain rua, rekore ba ne’e, wainhira katak nesesariu, ajuda organizasoens internasionais no nasionais nian.

Artigu 10º

Direitu ba rejistu nasimentu

1.Labarik sira hotu ne’ebe moris iha Timor Leste tenki halo rejistu hafoin ninia nasimentu, la haré ba estadu sivil ka orijens nasionais inan aman nian.
2.Estadu rekoñese importánsia rejistu nasimentu hanesan forma atu garante direitu labarik nian ba ninia orijens, ba nasionalidade ida no hanesan forma asesu ba direitus seluk, hanesan mos direitu ba edukasaun, ba saude, ba seguransa sosial no ba protesaun hasoru esplorasaun no abuzus.
3.Rejistu ba nasimentu ne’e la selu no obrigatoriu.
4.Estadu dezenvolve, adopta no implementa politikas no programas ho haré atu promove rejistu labarik sira hotu ne’ebe moris iha Timor-Leste, asegura mos ba ne’e kolaborasaun klot entre Governu sentral no instituisoens nasionais seluk, komunidades lokais, liu-liu iha nivel distrital, sub-distrital no suku nian, organizasoens non governamentais no organizasoens internasionais.

Artigu 11º

Liberdade ba espresaun

1.Labarik iha direitu ba liberdade espresaun, iha uma, eskola, instituisoens seluk no iha sosiedade, komprende mos direitu ne’e liberdade atu buka, simu no habelar informasoens no ideias oin-oin hotu, sei laiha konsiderasaun ba fronteiras, iha forma oral, hakerek, impresa ka artistika ka ho meiu seluk ruma tuir ninia hili.
2.Ezersisiu direitu ne’e so bele sai objetu husi restrisoens ne’ebe prevé ona iha lei aplikavel no ne’ebe mak nesesarius:
a)Ba respeitu direitus ka reputasaun ema seluk nian;
b)Ba salvaguarda seguransa nasional nian, ordem publika, saude, ka moral publikas.
3.Eskolas, hanesan mos organismus ofisiais seluk, estabelese mekanismus permanentes konsulta nian ho labarik wainhira foti desizoens ne’ebe afeta nia, inklui mos iha nivel distrital, sub-distrital no suku nian.

Artigu 12º

Liberdade ba pensamentu, konsiénsia no relijiaun

1.Labarik iha direitu ba liberdade ba pensamentu, ba konsiénsia no ba relijiaun.
2.Inan aman sira, kazu nune’e dunik, reprezentantes legais iha direitus no deveres atu hatudu dalan ba labarik iha ezersisiu direitu ne’e nian, sei haré mos hanesan iha kontestu ne’e tinan no maturidade labarik nian.

Artigu 13º

Liberdade ba asosiasaun no ba halibur malu

1.Labarik iha direitu ba liberdade ba asosiasaun no liberdade atu halibur malu ho dame, liu-liu ho haré ba promosaun, defeza no ezersisiu ninia direitus, laiha nesesidade atu hetan uluk autorizasaun.
2.Liberdade ba asosiasaun inklui posibilidade ba labarik sira atu hari’i asosiasoens la ho fins lukrativus no atu adere ba partidus politikus no ba asosiasoens sindikais, iha termus lei nian.
3.Labele obriga labarik ida halo parte iha asosiasaun ida ka hela metin iha asosiasaun hasoru nia hakarak.
4.Estadu sei garante no promove ezersisiu direitu ne’e, espesial liu iha materia ba hari’i asosiasoens eskola oan sira nian, kulturais, desportivus, laborais no komunitarius.
5.Ezersisiu direitus ne’e so bele sai objetu husi restrisoens ne’ebe prevé ona iha lei no ne’ebe mak nesesarius, iha sosiedade demokratika ida, ba interese seguransa nasional ka seguransa publika, ba ordem publika, atu proteje saude ka moral publikas ka direitus no liberdades ema seluk nian.

Artigu 14º

Direitu ba privasidade

1.Labarik hotu iha direitu ba rezerva ninia moris privadu, sei labele sujeita ba intromisoens arbitrarias ka ilegais iha ninia privasidade, iha ninia familia, iha ninia domisiliu, korespondénsia ka formas seluk komunikasaun nian.
2.Labarik, liu-liu foin sae sira, iha asesu ba akonselhamentu no tratamentu mediku konfidensial, liu-liu iha servisus planeamentu familiar, hanesan mos iha akonselhamentu juridiku, ne’e mos konfidensial, la nesesita atu hetan akompañamentu husi inan aman ka husi reprezentante legal.

Artigu 15º

Protesaun ba onra no reputasaun

1.Labarik hotu iha direitu ba onra, ba naran diak no ba reputasaun, hanesan mos ba defeza ninia imajen.
2.Ne’e mak proibi:
a)Publisitasaun ka ezibisaun notisias, reportajens ka istorias mak iha imajen ka naran ne’ebe permiti identifikasaun labarik sira nian ne’ebe foin sai vitima husi maus-tratus ka abuzus ka sai suspeitus ka autores infrasaun penal nian;
b)Publisitasaun ka ezibisaun notisias, reportajens ka istorias mak iha imajen ka naran labarik nian, ne’ebe kausa mos ninia kondenasaun sosial ka moral.

Artigu 16º

Direitu ba informasaun

1.Labarik iha direitu atu hetan asesu ba informasaun ne’ebe adekuadu, izentu no pluralista no atu utiliza meius no fontes ba komunikasaun oin-oin ho limites ne’ebe mai husi respeitu ba lei.
2.Funsaun ne’ebe ezerse husi orgauns komunikasaun sosial nian sei asegura ba labarik asesu ba informasaun no ba dokumentus ne’ebe mai husi fontes nasionais no internasionais oin-oin, liu-liu hirak ne’ebe mak haré atu promove ninia moris diak sosial, ispiritual no moral, nune’e mos ninia saude isin no mental.
3.Estadu elabora liñas orientasaun ne’ebe destina atu proteje labarik hasoru informasaun no dokumentus ne’ebe halo at ba ninia moris diak, sei mos duni fo aten brani ba orgauns komunikasaun sosial atu halekar informasaun no dokumentus ne’ebe iha utilidade sosial no kultural ba labarik, hanesan mos produsaun no difuzaun livros ba labarik sira.
4.Konsidera katak la adekuadus ba dezenvolvimentu labarik nia testus, imajens, mensajens no programas ne’ebe hamosu violénsia, esplora ninia tauk ka aproveita maturidade labarik ninian ne’ebe laiha atu hatama ba ninia hanoin hahalok la diak ka perigozu ba nia saude no seguransa pesoal ka ne’ebe atenta hasoru moral publika, ba sira ne’e dunik sei mos proibi iha lei.
5.Programasaun televiziva ne’ebe la adekuadu ba publiku ki’ik oan, liu-liu tan ne’e violenta ka tan iha natureza seksual, so bele halo transmisaun husi tuku sanulu kalan, sei mos Televisaun Timor-Leste identifika programa ne’e, liu husi utilizasaun sinal apropriadu.

KAPITULU II

DIREITU BA SAUDE NO BA MORIS DIAK

Artigu 17º

Direitu ba nivel moris ne’ebe sufisiente

1.Labarik hotu iha direitu ba nivel moris ida ne’ebe sufisiente, ho forma ne’ebe atu permite ba labarik ida-ida atu iha asesu ba nesesidades umanas bazikas hanesan ai-han, hela fatin, hatais, bé no saneamentu.
2.Kabe uluk liu ba Estadu no ba ema ne’ebe labarik iha sira nia liman, responsabilidade atu asegura, iha ninia posibilidades laran no disponibilidades finanseirus, kondisoens nesesarius ba nivel moris ida ne’ebe sufisiente.
3.Estadu tuir kondisoens nasionais no iha medida husi ninia meius, foti medidas ne’ebe adekuadus atu fo tulun ba inan aman no ema seluk ne’ebe labarik iha sira nia liman, atu realiza direitu ne’e no asegura, wainhira iha nesesidade, tulun material no programas ba apoio, liu-liu kona ba ai-han, hatais, hela fatin, bé mos no saneamentu.

Artigu 18º

Direitu ba saude no ba servisus saúde

1.Labarik iha direitu atu goza estadu saude diak liu ne’ebe bele no atu benefisia servisus medikus ba prevensaun no tratamentu ba moras sira no ba ninia reabilitasaun.
2.Laiha labarik ida mak hetan privasaun ba direitu asesu ba servisus saude nian, sei mos nune’e hari’i servisu nasional ba saude universal, jeral no, tuir medida ninia posibilidades, la selu.
3.Ba realizasaun tomak direitu ne’e, Estadu adopta medidas ne’ebe adekuadus atu:
a)Hamenus numeru mate entre labarik sira tinan ki’ik no mate ki’ik oan, no asegura rejistu labarik sira hotu ne’ebe mate, hanesan mos kauzas mate nian;
b)Asegura asisténsia medika no kuidadus ba saude nesesarius ba labarik hotu, iha partikular liu ba dezenvolvimentu kuidadus ba saude primarius;
c)Asegura ba inan sira kuidadus saude molok no hafoin tur ahi;
d)Garante atu fo lisensa ba maternidade no ba paternidade ne’ebe selu, hanesan iha kazus nasimentus oan rasik nian, no mos iha kazus adopsaun ne’ebe sei tau iha lei espesial;
e)Asegura katak grupus hotu populasaun nian, liu-liu inan aman no labarik sira, iha asesu ba informasaun kona ba saude no nutrisaun ki’ik oan sira nian, vantajens husi aleitamentu maternu, hijiene no moris mos ambiente nian, saneamentu, planeamentu familiar hanesan mos prevensaun ba asidentis no kontaminasaun husi virus HIV/SIDA nian.
f)Dezenvolve kuidadus preventivus saude nian, akonselhamentu no informasaun ba inan aman sira no edukasaun iha materia ba planeamentu familiar, hanesan mos promove servisus ninian sira.

Artigu 19º

Medidas kombate ba moras no ba nutrisaun at labarik nian

1.Estadu sei adopta medidas atu kombate moras no nutrisaun at labarik nian, liu-liu, husi:
a)Protesaun no promosaun ba aleitamentu maternu esklusivu liu iha fulan 6 uluk moris nian no promosaun atu kontinua fo aleitamentu maternu to’o tinan tolu, sei mos empregadores proporsiona kondisoens ne’ebe adekuadus atu ne’e inan sira bele asegura fo aleitamentu maternu oan sira nian;
b)Adopsaun husi Kódigu Komersializasaun Ai-han ba labarik ne’ebe sei susu no labarik sira iha Primeira Infánsia, Tetinas, Chupetas no Biberoens, ne’ebe sei regula komersializasaun no promosaun ba substitutus susu ben inan nian, hanesan mos ninia uzu iha sistema saude;
c)Kontribuisaun ba asesu universal no uzu bé mos, ba promosaun ba kuidadus hijiene nian no moris mos husi komunidades, liu husi kordenasaun ho servisus ba abastesimentu bé nian no saneamentu no iha kolaborasaun ho estruturas komunidade nian;
d)Promosaun edukasaun ba saude ho haré atu halo diak liu uzu husi servisus ba abastesimentu bé nian no saneamentu, hanesan mos ba dezenvolvimentu komportamentus hijienikus nian;
e)Kombate ba kauzas imediatas subnutrisaun nian durante estadius kritikus liu moris nian, liu-liu ba feto sira ne’ebe isin rua no labarik sei susu no labarik ho tinan lima mai kraik.

Artigu 20º

Deveres inan aman sira nian iha materia direitu ba saude

Inan aman sira no ema bo’ot sira seluk ne’ebe tau matan ba prestasaun kuidadus ba labarik sira sei fo ba sira kuidadus saude nian ne’ebe iha ninia alkanse no, iha sirkunstánsias hotu, asegura kumprimentu ba preskrisoens, kontrolus no dispozisoens medikas no seluk sira iha materia hijiene nian.

Artigu 21º

Deveres estabelesimentus saude

1.Estabelesimentus saude, publikus ka privadus, iha dever atu:
a)Fo servisu emerjénsia medika ba labarik hotu ne’ebe mak husu, la ejiji selu ruma ka fo uluk garantias. Asisténsia ne’e labele atu nega ho pretestu katak reprezentante legal ida dok, tan laiha rekursus ekonomikus, ba kauza ka orijen emerjénsia nian ka sirkunstánsia seluk mak hanesan;
b)Hato’o ba inan aman sira ka reprezentantes legais kona ba estadu saude oan sira nian, hanesan mos hato’o ba labarik kona ba moras no kona ba tratamentu, tuir ninia tinan no maturidade;
c)Hametin rejistus individuais ne’ebe ho indikasaun ba akompañamentu aseguradu iha kazus isin rua no tur ahi, hanesan mos rejistus seluk atualizadus husi dadus pesoais, hela fatin metin no referénsias familia husi inan nian;
d)Identifika kedas labarik ne’ebe foin moris hafoin inan tur ahi, liu husi tau pulseira ida iha labarik nia liman, ho inskrisaun minimu liu ho naran inan nian no rejistu impresaun dijital ninian no naran sira, apelidus, loron moris no impresaun dijital inan nian, no emiti sertifikadu nasimentu;
e)Hato’o iha tempu ne’ebe oportunu ba inan aman sira kona ba rekezitus no prosedimentus legais ba inskrisaun labarik nian iha Rejistu Sivil;
f)Garante permanénsia segura labarik foin moris nian besik ho ninia inan, to’o deit sira hamutuk hetan kondisoens saude ne’ebe permite sira atu sobrevive iha seguransa, iha hospital liur;
g)Halo diagnostiku no asegura akompañamentu mediku ba labarik sira ne’ebe moris ho problemas patologikus ka ho inkapasidade oin sa deit ka moras kroniku;
h)Hato’o iha tempu ne’ebe oportunu ba inan aman kona ba kuidadus saude nian, normais ka espesiais, ne’ebe sei fo ba oan sira ne’ebe ho diagnostiku hetan defisiénsia ruma;
i)Fo beran ba aleitamentu maternu labarik nian;.
j)Hato’o lalais ba autoridades no organismus kompetentes kazus labarik sira ne’ebe identidade ka hela fatin inan aman nian la hatene;
k)Rekolha no rai metin elementus prova maus-tratus ka abuzus seksuais ba labarik sira.
2.Diretores no ema ne’ebe tau matan ba estabelesimentus saude nian, publikus ka privadus, ne’ebe fo kuidadus saude ba labarik sira, sei fo hatene ba Ministeriu Publiku ka ba Servisus Seguransa Sosial suspeita razoavel ruma ba maus-tratus ka abuzus halo hasoru labarik sira ne’e dunik.

Artigu 22º

Labarik hospitalizada

1.Labarik hospitalizada iha direitu, atu hetan inan aman ka reprezentante legal besik ho nia, naran katak medida ne’e la kontraria nia interese superior.
2.Permanénsia inan aman ka reprezentante legal iha hospital sei la implika enkargu finanseiru ruma ba ema sira ne’e dunik.
3.Sei fo hatene ba inan aman sira regras ka rotinas servisus ninian atu nune’e sira bele mos partisipa ho ativu iha kuidadus oan sira nian.
4.Labarik sira, tuir ninia tinan no maturidade, no inan aman sira iha direitu atu hetan informasaun kona ba moras, hanesan mos kona ba tratamentus.
5.Labarik sira sei permanese haketak husi ema bo’ot sira, diak liu tan hamutuk ho grupus tinan hanesan, atu bele desfruta atividades rekreativas ne’ebe adapta tuir ninia tinan.

6.Direitus ne’ebe tau ona iha lei ne’e, hanesan direitu ba edukasaun, sei la bele nega ba labarik hospitalizada, iha medida ne’ebe nia ezersisiu ne’e kompativel ho hospitalizasaun no kondisaun medika labarik nian.

Artigu 23º

Proibisaun ba fa’an no konsumu tabaku, tua alkool sira, estupefasientes no substánsias toksikas

1.Labarik sei hetan protesaun, liu husi medidas hotu ne’ebe adekuadus , inklui mos medidas lejislativus, administrativus, sosiais no edukativus, hasoru konsumu estupefasientes no substánsias psikotropikas.
2.Ne’e mak proibi prátikas tuir mai ne’e:
a)Fo, fa’an ka indusaun ba konsumu tabaku ka tua alkool sira ba labarik sira ho tinan 16 mai kraik, ne’ebe sei konsidera hanesan kontra-ordenasaun;
b)Fo, fa’an ka indusaun ba konsumu estupefasientes no substánsias toksikas seluk, ka ne’ebe kauza dependénsia isin nian ka psikika, ba labarik sira, sei hetan punisaun tuir lei penal.
3.Estadu adopta no implementa programas prevensaun ba konsumu substánsias ne’ebe fo hatene ona iha numeru 1 no 2 artigu ida ne’e nian, husi labarik sira.
4.Estadu adopta no implementa programas ne’ebe destinadus ba rekuperasaun no reabilitasaun labarik sira ne’ebe dependentes ba substánsias fo hatene ona iha numeru 1 no 2 artigu ida ne’e nian.

Artigu 24º

Direitus ba saneamentu no ba bé

Estadu rekoñese no adopta medidas tomak ne’ebe nesesarius ho haré ba realizasaun progresiva, ba labarik sira hotu, ba direitus ba saneamentu no ba bé, ne’ebe mak sufisientes, segurus, aseitaveis, fizika no ekonomikamente asesiveis, iha esferas tomak ninia moris nian, inklui mos iha uma no iha eskola.

KAPITULU III

DIREITU BA EDUKASAUN NO PRINSIPIUS KONA BA SISTEMA EDUKATIVU

Artigu 25º

Direitu ba edukasaun

1.Labarik iha direitu ba edukasaun ida ho kualidade, iha respeitu ba oportunidade hanesan.
2.Labarik sira hetan benefisiu husi profesores, materiais didatikus, lokais, instalasoens no rekursus adekuadus no goza ambiente ida ne’ebe favoravel ba ninia aprendizajem.
3.Propostas edukasionais ne’e flexiveis, ho forma atu atende ba nesesidades espesifikas labarik sira hotu nian, ho prioridade ba sira ne’ebe iha nesesidades espesiais, ne’ebe servisu ka moris iha situasaun ida ne’ebe vulneravel liu.
4.Informasaun no orientasaun eskolar no profisional ne’e publikas no asesiveis ba labarik sira hotu.
5.Sei adopta medidas ne’ebe mak fo aten brani ba frekuénsia eskolar regular no ba redusaun husi taxas abandonu eskolar nian;
6.Labarik sira ho tinan bo’ot liu limite atu frekuenta niveis ensinu oin-oin sei la hetan privasaun husi ninia direitu ba edukasaun no Estadu mak sai responsavel ba hari’i programas espesiais ne’ebe mak abranje sira.

Artigu 26º

Modalidades espesiais ba edukasaun

1.Ne’e mak asegura modalidades espesiais ba edukasaun eskolar, liu-liu edukasaun espesial, ensinu artistiku espesializadu, ensinu rekorente no edukasaun husi dok.
2.Modalidades espesiais ba edukasaun ne’e sei regula tomak iha lejislasaun rasik.
3.Edukasaun espesial, husi meiu servisus ba apoiu espesializadus, iha hanesan objetivu atu promove asesu no integrasaun, iha sistema ensinu nian, ba labarik ho nesesidades edukativus espesiais tuir hanesan Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste nian.
4.Ba eskola oan sira ho nesesidades edukativus espesiais sei asegura ho forma progresiva:
a)kurikulus, metodus, teknikas, rekursus edukativus no organizasaun espesifikus atu atende ninia nesesidades;
b)profesores ho formasaun adekuadu ba atendimentu espesializadu, hanesan mos profesores ensinu regular ho kapasidade atu halo integrasaun eskola oan sira ne’e iha klases komuns;
c)programas ne’ebe haré ba ninia integrasaun iha mundu servisu nian, rekore mos ba ne’e wainhira bele halo parserias ho instituisoens seluk.

Artigu 27º

Apoio no moris diak edukativus

1.Ne’e mak dezenvolve iha ámbitu edukasaun eskolar nian, apoius no komplementus edukativus, liu-liu, liu husi kriasaun atividades ba akompañamentu no komplementu psiko-pedagojikus, ba saude eskolar no ba asaun sosial eskolar.
2.Ba klosan eskola oan sira ne’ebe servisu nain sei dunik proporsiona rejime espesial estudus ida ne’ebe hetan iha konsiderasaun ninia situasaun servisu nain no eskola oan no ne’ebe husik sira atu hetan koñesimentu, progresaun iha sistema ensinu nian no kriasaun ba oportunidades ba formasaun profisional ne’ebe adekuadus ba ninia valorizasaun pesoal.

Artigu 28º

Direitus no deveres eskola oan sira nian

1.Labarik sira, hanesan eskola oan sira, sei sujeita, entre buat seluk, ba direitus no deveres jerais tuir mai ne’e, la ho restrisoens ba direitus ne’ebe prev ona iha lei ne’e:

a)Trata ho respeitu no sei hetan respeitu no koreksaun husi elementu ruma komunidade eskolar nian, liu-liu profesores, funsionarius no kolegas;
b)Haré salvaguardada nia seguransa iha frekuénsia eskola no hetan respeitu ba ninia integridade isin nian, psikolojiku no emosional;
c)Sei hetan asisténsia ne’ebe prontu no adekuadu iha kazu asidenti ka moras de repente mosu iha ámbitu atividades eskolares nian;
d)Sei hetan respeitu ba konfidensialidade elementus mak tau iha ninia prosesu individual ho natureza pesoal ka kona ba familia;
e)Atu partisipa, aprezenta kritikas no sugestoens kona ba funsionamentu eskola nian;
f)Rona nia, iha asuntus hotu ne’ebe koalia kona ba nia, husi profesores, diretores turma nian no orgauns administrasaun no gestaun eskola nian;
g)Hili no atu hili nia ba orgauns, kargus no funsoens seluk reprezentasaun nian iha ámbitu eskola nian, iha termus legislasaun ne’ebe iha vigor;
h)Eskola oan iha dever ba asiduidade no pontualidade.
2.Estatutu no rejime disiplinar eskola oan sira nian sei fiksa iha diploma espesial.

Artigu 29º

Direitus no deveres inan aman sira ka reprezentantes legais nian

Inan aman sira no reprezentantes legais iha, entre buat seluk, direitus no deveres tuir mai ne’e iha materia ba edukasaun ninian oan sira ka ba labarik sira ne’ebe sira reprezenta:
a)Asegura no ejiji ba sira atu kumpre dever ba frekuénsia aulas nian no aktividades eskolares obrigatorius;
b)Partisipa ho ativu iha vida eskolar no iha prosesu edukativu, hanesan mos promove kualidade ensinu ne’ebe diak liu;
c)Tau sira nia naran iha estabelesimentu ensinu ida ka tau naran foun fali.

Artigu 30º

Medidas disiplinares proibidas

1.Ne’e proibi ba aplikasaun iha estabelesimentus eskolares:
a)kastigus ba isin lolon;
b)kastigus psikolojikus ne’ebe atenta ba dignidade labarik nian;
c)kastigus koletivus;
d)medidas ne’ebe implika eskluzaun ka diskriminasaun ba labarik tamba ninia situasaun pesoal ida ka inan aman sira nian;
e)sansoens disiplinares ne’ebe ho fali natureza pekuniaria.
2.Ne’e proibe aplikasaun, iha estabelesimentus eskolares, kastigus ka medidas disiplinares seluk ba eskola oan feto sira ho fundamentu ba nia isin rua, sei mos Estadu garante ezisténsia sistema ida ne’ebe permite ba frekuénsia eskolar, kontinuasaun no finalizasaun estudus nian husi parte eskola oan feto ne’ebe isin rua ka inan sira.
3.Estabelesimentus eskolares sei asegura ezisténsia ba sistemas keixas formais konfidensiais ne’ebe sei halao iha kazu ne’ebe direitus ba eskola oan sira nian hetan violasaun.

Artigu 31º

Medidas Disiplinares

1.Disiplina eskolar sei asegura ho forma kompativel ho dignidade umana labarik nian no sei respeitu ninia direitus, sei la rekore ba abuzus oin sa deit, maus-tratus ka kastigus todan, desumanus ka degradantes.
2.Sansaun disiplinar iha objetivus pedagojikus, haré ba hadia komportamentu ne’ebe perturbador no reforsu ba formasaun siviku no demokratiku eskola oan sira nian, ho tendénsia ba dezenvolvimentu ekilibradu ninia personalidade no ba kapasidade atu relasiona ho sira seluk, hanesan mos ba nia integrasaun tomak iha komunidade edukativa.
3.Sansaun disiplinar sei adekua ba objetivus formasaun eskola oan nian, hatetu ba nia determinasaun, todan husi inkumprimentu ninia dever, sirkunstánsias ne’ebe ne’e verifika ona, intensionalidade ba hahalok eskola oan nian, ninia maturidade no kondisoens pesoais familiares no sosiais seluk.

Artigu 32º

Obrigasaun ba denunsia no informasaun

1.Diretores no ema dosente husi estabelesimentus edukasaun nian, publikus ka privadus, sei dunik:
a)Denunsia ba Ministeriu Publiku, Ministeriu Solidariedade Sosial ka Polisia Nasional suspeita razoavel ruma maus-tratus nian ka abuzus ne’ebe mak komete hasoru labarik sira iha eskola nia laran ka liur;
b)Denunsia ba Ministeriu Edukasaun kazus hotu toksikodependénsia nian;
c)Fo hatene ba Ministeriu Edukasaun kazus ne’ebe iha faltas bei-beik no laiha justifikasaun no abandonu eskolares, wainhira la hetan dalan seluk ne’ebe iha atu evita abandonu ne’e;
d)Relata ba Ministeriu Edukasaun niveis insusesu eskolar nian, hanesan mos elabora diagnostiku ida ho ninia posiveis kauzas.
2.Sistema edukativu sei estabelese mekanismus rasik atu responde, ho forma oportunu no efikas, ba kauzas subjasentes ba problemas ne’ebe identifika ona iha numeru liu ba.
3.Sistema edukativu sei adopta mekanismu keixas ida ne’ebe independente no posibilita ba labarik sira halo denunsia ambiente eskolar nian, partikular liu, ninia kondisoens ka abuzus ne’ebe komete hasoru sira.

Artigu 33º

Konstituisaun asosiasoens nian

1.Iha estabelesimentus eskolares hotu bele konstitui asosiasaun ida ba inan aman sira, iha termus lei nian, ho haré atu fasilita rezolusaun problemas individuais no koletivus eskola oan sira nian, hanesan mos atu proporsiona asoens atu halo diak liu tan formasaun tomak eskola oan sira nian no ninia partisipasaun iha atividades ne’ebe promove dezenvolvimentu labarik sira nian, no ba halo diak liu tan prosesu edukativu.
2.Eskola oan sira mos bele asosia iha termus lei nian.

KAPITULU IV

Direitu ba Seguransa Sosial

Artigu 34º

Direitu atu benefisia husi seguransa sosial

1.Direitu ba seguransa sosial komprende direitu ba asesu no manutensaun prestasoens nian, la ho deskriminasaun, atu asegura protesaun, liu-liu, iha situasoens:
a)Auzénsia ba rendimentus husi atividade profisional tamba ho motivus ba moras, invalidez, maternidade, asidentis servisu nian, dezempregu, ferik-katuas ka familia ruma mate;
b)Imposibilidade finanseiru atu hetan asesu ba kuidadus saude nian;
c)Insufisiénsia apoius sosiais ba familias, partikular liu ba labarik sira no ema bo’ot ne’ebe sei depende ba.
2.Estadu, liu-liu husi Ministeriu Solidariedade Sosial, garante ba labarik sira hotu direitu ba seguransa sosial no foti medidas nesesarius hotu, iha maximu ninia rekursus disponiveis, atu asegura realizasaun tomak direitu ne’e.
3.Prestasoens, se iha fatin ba sira, sei atribui ho hanoin ba rekursus no situasaun labarik nian no ema sira ne’ebe responsaveis ba sira nia manutensaun.

KAPITULU V

Direitu ba kultura no ba tempus livres

Artigu 35º

Atividades kulturais no tempus livres

1.Labarik sira iha direitu ba deskansa no ba tempus livres, direitu atu halimar no atu partisipa iha jogus no atividades rekreativus tuir sira nia tinan rasik no atu partisipa ho livre iha vida kultural no artistiku.

2.Estadu, liu-liu husi Ministeriu Seguransa Sosial no husi Ministeriu Edukasaun, hanesan mos husi Sekretaria Estadu Juventude no Desporto no husi Sekretaria Estadu Kultura nian, sei respeita no promove, iha kolaborasaun ho autoridades iha nivel distrital no sub-distrital, direitu labarik nian atu partisipa hotu iha vida kultural no artistiku, fo aten brani ba organizasaun, ba labarik ninia benefisiu, ho formas adekuadus tempus livres nian no husi atividades rekreativus, desportivus, artistikus no kulturais, iha kondisoens hanesan, hanesan mos fo beran atu pratika jogus tradisionais.

3.Iha ezersisiu direitu ne’e, labarik bele iha asesu ba espetakulu publiku ruma ne’ebe kualifika ona hanesan adekuadu ba nia tinan husi autoridade ida ne’ebe kompetente.

Artigu 36º

Direitu ba atividades kulturais ba labarik sira ne’ebe pertense ba minorias

Labarik sira ne’ebe mak pertense ba minorias etnikus, relijiozus ka lian sira ne’e garante mos direitu atu, hamutuk ho membrus ninia grupu, iha nia moris kultural rasik, profesa no pratika nia relijiaun rasik no utiliza ninia lian ka dialetu rasik.

Artigu 37º

Produsaun no difuzaun materiais

1.Estadu, liu-liu husi Ministeriu Solidariedade Sosial no husi Ministeriu Edukasaun, hanesan mos husi Sekretaria Estadu Kultura nian, fomenta kriasaun, produsaun no difuzaun livrus nian, publikasoens, obras artistikus, produsoens audiovizuais, radiofonikus no ba multimedia ne’ebe destina ba labarik sira.
2.Estadu garante asesu labarik sira nian ba servisus publikus dokumentasaun nian, ba bibliotekas no ba instituisoens ne’ebe mak hanesan, liu husi ezekusaun programas no ba instalasaun infra-estruturas ne’ebe adekuadus, liu-liu husi rede nasional ida bibliotekas nian.

PARTE III

PROTESAUN BA LABARIK

TITULU I

DISPOZISOENS JERAIS

KAPITULU I

SISTEMA BA PROTESAUN NO PROIBISAUN BA ABUZU, ESPLORASAUN, NEGLIJÉNSIA NO VIOLÉNSIA

Artigu 38º

Sistema integradu protesaun nian

Estado adopta medidas nesesarius hotu atu hari’i sistema integradu ida ba protesaun, hatur metin iha medidas preventivus no ba resposta ne’ebe envolve, wainhira nesesariu, alterasoens iha hahalok sosiedade nian, sistema juridiku no regulamentasaun ida, hanesan mos implementasaun sistema ida moris diak sosial nian.

Artigu 39º

Proibisaun ba abuzu, esplorasaun, neglijénsia no violénsia

1.Laiha labarik ida mak bele sujeita ba abuzus, ba esplorasaun ho fin ruma, ba neglijénsia ka ba atus violentus, opresivus ka at liu, tan ne’e lei penal sei kondena atus ne’ebe mak kontraria dispozisaun ne’e.
2.Laiha labarik ida mak bele sujeita ba forma ruma violénsia isin lolon no psikologiku nian, inklui mos kastigus ba isin ka medidas disiplinares ne’ebe hatun nia.
3.Laiha labarik ida sei partisipa iha programas, anunsius publisidade nian ka produsoens seluk ho konteudu pornografiku ka iha espetakulus ne’ebe nia konteudu la apropriadu ba ninia tinan.

KAPITULU II

PROTESAUN BA LABARIK IHA RISKU KA AFETADA HO DANUS SIGNIFIKATIVUS

Artigu 40.º

Dever Estadu nian ba protesaun labarik iha risku ka afetada ho danus signifikativus

1.Estadu, liu-liu husi Ministeriu Solidariedade Sosial, husi Komisaun Nasional ba Direitus Labarik nian no liu husi tribunais, wainhira ne’e aplika, proteje no promove direitus ba labarik sira iha risku ka afetadas ho danus signifikativus, atu asegura ninia moris diak no dezenvolvimentu ho saude.
2.Estadu proteje labarik sira iha risku ka afetadas ho danus signifikativus liu husi asaun direta no husi parserias ho entidades privadus.
3.Sei konsidera iha risku ka afetadas ho danus signifikativus labarik sira ne’ebe hetan iha situasoens tuir mai ne’e:
a)Inan aman, reprezentantes legais no ema ne’ebe labarik iha sira nia liman, tau iha risku sira nia seguransa, saude, formasaun, edukasaun no dezenvolvimentu;
b)Risku ne’e rezulta husi asaun ka omisaun husi ema seluk ka husi labarik ne’e dunik, no sira ne’ebe refere ona iha alinea liu ba, la adopta medidas nesesarius ba nia remosaun ka sesasaun.

Artigu 41º

Situasoens risku nian

Sei konsidera iha risku labarik sira ne’ebe, inter alia:
a)abandonadu ona ka moris ba nia an-rasik;
b)sai ka vitima ona husi violénsia isin lolon ka psikolojiku ka abuzu seksual;
c)la simu kuidadus no atensaun ne’ebe adekuadus ba nia tinan no situasaun pesoal;
d)obriga nia atu halao atividades ka servisu ne’ebe todan ka la adekuadus ba nia tinan, dignidade ka situasaun pesoal, ka halo at ba nia edukasaun ka dezenvolvimentu;
e)sujeita ba pratikas ne’ebe, direta ka la direta, kompromete, ho forma seria, ninia seguransa no moris diak emosional;
f)adopta hahalok sira ka halao atividades ne’ebe afeta, ho forma seria, ninia saude.

Artigu 42º

Prinsipius orientadores ba intervensaun Estadu nian

Intervensaun hotu ne’ebe haré ba protesaun labarik iha risku no promosaun ninia direitus sei orienta mos ho prinsipius ne’ebe prevé ona iha artigu 3.º husi lei ne’e, hanesan mos husi prinsipius tuir mai ne’e:
a)Privasidade – protesaun ba labarik iha risku ka afetada ho danus signifikativus no promosaun ninia direitus sei realiza mos ho respeitu ba intimidade, direitu ba imajen no ba rezerva moris privada labarik nian;
b)Intervensaun prekose – intervensaun sei okore wainhira iha koñesimentu husi situasaun risku nian;
c)Intervensaun minima – intervensaun sei limita mos buat ne’ebe mak hatudu hanesan la dispensavel ba protesaun efetivu labarik iha risku no ba promosaun ninia direitus;
d)Proporsionalidade – intervensaun sei entende mos hanesan nesesariu no adekuadu ba situasaun risku ne’ebe mak labarik hetan iha momentu foti desizaun; intervensaun so bele interfere iha labarik nia moris ho limite ne’ebe estritamente nesesariu;
e)Responsabilidade parental – intervensaun sei halao ho forma atu promove deveres inan aman nian ba ho labarik, iha respeitu ba prinsipiu interese superior labarik nian;
f)Prevalénsia familia nian – sei fo prioridade ba adopsaun medidas ne’ebe integra labarik iha nia agregadu familiar;
g)Informasaun – labarik, inan aman sira, reprezentantes legais no ema ne’ebe labarik iha sira nia liman iha direitu atu hetan informasaun kona ba sira ninia direitus, razoens ne’ebe hodi ba intervensaun no halo nusa ne’e sei dekore;
h)Direitu atu rona nia – labarik iha direitu atu rona nia no atu partisipa iha kestoens hotu ne’ebe koalia kona ba nia an-rasik, inklui mos iha determinasaun ba medidas ne’ebe sei aplika ba nia.

Artigu 43º

Kompeténsia

1.Kompete ba Ministeriu Solidariedade Sosial implementasaun politikas no medidas ba protesaun labarik iha risku ka afetada ho danus signifikativus, liu-liu, uma sira abrigu nian.
2.Kompete ba Ministeriu Publiku no ba Defensoria Publika defeza ba direitus no ba interese superior labarik iha risku ka afetada ho danus signifikativus, ho prioridade no ho forma la selu.
3.Komisaun Nasional ba Direitus Labarik nian informa ba autoridades kompetentes kona ba situasoens ne’ebe labarik hetan iha risku laran ka afetada ho danus signifikativus.
4.Tribunais sei dunik halo intervensaun, liu-liu wainhira hatudu katak la posivel hetan autorizasaun nesesariu husi ninia inan aman ka reprezentantes legais.
5.Ema ruma ne’ebe iha koñesimentu husi situasaun ne’ebe mak labarik hetan iha risku laran ka afetada ho danus signifikativus sei bele informa autoridades kompetentes, inklui mos Ministeriu Solidariedade Sosial, autoridades polisia no orgauns jurisdisionais.
6.Iha kazu emerjénsia no iha imposibilidade atu hetan autorizasaun husi inan aman sira ka reprezentantes legais ka autorizasaun judisial ne’ebe mak substitui, labarik ne’ebe hetan iha risku laran ka afetada ho danus signifikativus, Ministeriu Solidariedade Sosial bele hasai nia husi situasaun ne’eba, naran katak kazu ne’e sei aprezenta ba tribunal iha prazu maximu oras hitu nulu resin rua.

Artigu 44º

Intervensaun husi entidades Estadu nian ho responsabilidades iha ámbitu direitus ba labarik
1.Intervensaun husi entidades ho responsabilidades iha ámbitu direitus ba labarik sei realiza hafoin hetan autorizasaun nesesariu husi inan aman sira, reprezentantes legais ka ema ne’ebe labarik iha sira nia liman, tuir prinsipius orientadores ne’ebe konsagra ona iha lei ne’e.
2.Iha kazu ne’ebe la fo autorizasaun, tribunal bele foti desizaun ne’ebe mak substitui ne’e.

Artigu 45º

Auzénsia ba opozisaun labarik nian

1.Intervensaun husi entidades ne’ebe refere ona iha numeru 1 artigu liu ba depende mos husi auzénsia ba opozisaun labarik nian ho tinan bo’ot liu 12.
2.Sei konsidera relevante no tau iha konsiderasaun auzénsia ba opozisaun labarik nian ho tinan 12 mai kraik wainhira ne’e estabelese natureza intervensaun nian.

Artigu 46º

Intervensaun husi tribunal

1.Tribunal sei intervem iha rekursu ikus, husi inisiativa rasik ka husi pedidu Ministeriu Publiku, Defensoria Publika ka Ministeriu Solidariedade Sosial, iha kazus ne’ebe:
a)La fo autorizasaun ne’ebe refere iha artigu 44.º, ka hasai autorizasaun ne’e;
b)Labarik ne’ebe hasoru intervensaun, hanesan prevé ona iha artigu 45.º;
c)La iha medida ida ne’ebe aplika ona husi autoridades responsaveis, iha prazu fulan tolo nia laran hafoin koñesimentu husi situasaun risku.

Artigu 47º

Objetivus medidas nian

Medidas ba protesaun labarik iha risku ka afetada ho danus signifikativus no ba promosaun ninia direitus iha hanesan objetivus:
a)Hasai perigu ne’ebe mak labarik hetan;
b)Asegura kondisoens ba labarik ne’ebe permite protesaun no promosaun ninia seguransa, saude, edukasaun, moris diak no dezenvolvimentu tomak.
c)Asegura rekuperasaun isin no psikolojiku labarik nian ne’ebe sai ona vitima husi esplorasaun ka abuzus.

Artigu 48º

Tipus medidas nian

1.Ne’e mak medidas ba protesaun no promosaun:
a)Apoio, liu-liu husi Ministeriu Solidariedade Sosial, iha sentidu atu labarik hela metin ho inan aman sira;
b)Apoio, liu-liu husi Ministeriu Solidariedade Sosial no husi tribunais, iha sentidu atu labarik hela metin ho membru seluk familia nian;
c)Fo fiar labarik ba ema ida ne’ebe idonea liu husi autorizasaun judisial;
d) Akolhimentu familiar, ho autorizasaun husi reprezentantes legais labarik nian ka autorizasaun judisial, hanesan alternativa;
e)Kolokasaun labarik iha uma akolhimentu nian, inklui mos lares;
f)Adopsaun, iha termus Kodigu Sivil nian.
2.Kazu situasaun ne’ebe mak labarik hetan ba konsidera hanesan violénsia domestika, sei aplika medidas protesaun ne’ebe prevé ona iha Lei hasoru Violénsia Domestika.

TITULU II

PROTESAUN BA FAMILIA NO DIREITU BA RELASOENS FAMILIARES

Artigu 49º

Estabelesimentu relasoens familiares

Direitu Familia nian, liu-liu relasoens familiares no estabelesimentu filiasaun no ninia efeitus, ne’e estabelese iha konformidade ho dispozisoens Kodigu Sivil nian .

Artigu 50º

Dever primasial kuidadu nian

1.Ne’e asegura ba familia asisténsia nesesariu, liu-liu husi Ministeriu Solidariedade Sosial, atu asume tomak ninia responsabilidades ba ho labarik.
2.Kazu labarik mak hetan, hela metin ho ninia familia, iha situasaun risku nian ka afetada ho danus signifikativus, tribunal bele deside ninia realojamentu, iha konformidade ho medidas ne’ebe prevé ona iha Artigu 48.º husi lei ne’e.

Artigu 51º

Responsabilidade inan aman no familia bo’ot

Inan aman sira ka, kazu nune’e dunik, membrus husi familia bo’ot ka husi komunidade ho respeitu ba kostume lokal, reprezentantes legais ka ema seluk ne’ebe labarik iha sira nia liman tuir lei, iha responsabilidade atu asegura ba labarik tuir forma ne’ebe kompativel ho dezenvolvimentu ninia kapasidades, orientasaun no konselhus adekuadus ba ezersisiu direitus ne’ebe rekoñese ona ba nia iha lei ne’e.

Artigu 52º

Direitu atu bo’ot iha ambiente familiar

1.Labarik iha direitu atu bo’ot iha ambiente familiar ida, iha klima felisidade, domin no komprensaun, ba dezenvolvimentu harmoniozu ninia personalidade.
2.Labarik iha, wainhira bele, direitu atu hatene ninia inan aman sira, atu hatene lia los kona ba ninia orijens, atu hetan edukasaun husi sira no kaer metin relasoens domin ne’ebe metin no kontatu pesoal no regular ho inan aman nain rua no parentes seluk, liu-liu wainhira hetan sira hafahe malu tamba razaun ruma, sei la nune’e wainhira kontraria interese superior labarik nian.
3.Direitu labarik nian atu halo kontatu ho nia inan aman bele hetan negasaun husi desizaun judisial, se ne’e kontraria ho nia interese superior, liu-liu se rekuza ne’e nesesariu dunik atu proteje labarik husi danu ruma ne’ebe okore mak halo at ba nia.
4.Oan sira ne’ebe moris iha kazamentu nia liur ka laran ka sira ne’ebe ema adopta ona iha direitus hanesan, ne’e dunik proibe dezignasaun ruma ka referénsia diskriminatoria kona ba filiasaun.

Artigu 53º

Responsabilidades parentais

1.Inan aman nain rua iha responsabilidade hamutuk iha edukasaun no iha dezenvolvimentu labarik nian, sei mos asegura ba sira ruma ne’e ida direitu atu, iha kazu ne’ebe laiha konkordánsia rekore ba meius judisiais kompetentes atu hetan solusaun ba diverjénsia, iha termus ne’ebe hateten iha lei.
2.Inan aman sira, kazu nune’e dunik, ka reprezentantes legais labarik nian, iha responsabilidade primasial atu asegura, iha ninia posibilidades laran no disponibilidades ekonomikus, kondisoens ba moris nesesarius ba dezenvolvimentu labarik nian, sei mos interese superior labarik nian sei konstititui ninia preokupasaun fundamental.
3.Sei dunik adopta medidas ne’ebe adekuadus atu fo tulun inan aman sira no reprezentantes legais iha ezersisiu ninia responsabilidade ba edukasaun labarik nian.

Artigu 54º

Definisaun ba responsabilidades parentais

1.Responsabilidades parentais konsiste iha direitus no deveres inan aman sira ka reprezentantes legais nian atu garante ba labarik ninia apoiu no manutensaun, guarda, orientasaun no edukasaun, iha respeitu ba dignidade labarik nian, no atu reprezenta labarik iha asuntus ne’ebe afeta ninia intereses, tau mos iha konsiderasaun dezenvolvimentu kapasidades labarik nian.
2.Inan aman sira ka reprezentantes legais sei proteje labarik hasoru formas hotu violénsia isin ka mental nian, danu ka sevisia, abandonu ka tratamentu neglijente, maus-tratus ka esplorasaun, inklui mos violénsia seksual.
3.Inan aman sira ka reprezentantes legais sei proteje labarik hanesan mos hasoru prátika tradisional ruma ne’ebe halo at ba nia.
4.Iha ezersisiu ninia responsabilidades, inan aman sira ka reprezentantes legais sei la halo atu rekore ba violénsia no fo privilejiu ba metodus positivus disiplina nian.
5.Tuir ho maturidade labarik nian, inan aman sira iha mos konsiderasaun ba ninia oponiaun iha asuntus familia nian ne’ebe konsidera relevantes.

Artigu 55º

Prestasaun ba ai-han labarik nian

1.La ho prejuizu ba rejime kona ba obrigasaun atu fo ai-han ba labarik sira ne’ebe sei fixa iha lei, inan aman sira sei fo nafatin ai-han ba ninia oan ki’ik sira, naran katak sira laiha kondisoens atu sustenta an ho sira nia meius rasik.
2.Konseitu ba ai-han komprende buat hotu ne’ebe labele falta ba nia sustentu, hela fatin no labarik nia hatais, inklui mos ninia instrusaun no edukasaun.
3.Se iha momentu ne’ebe nia atinji maioridade, oan ne’e seidauk kompleta nia formasaun profisional, obrigasaun fo ai-han sei iha, tuir medida ne’ebe razoavel eziji ba inan aman sira atu halo tuir no ba tempu ne’ebe rekere tuir bain-bain atu formasaun ne’e sei kompleta.

Artigu 56º

Separasaun inan aman nian

1.Labarik sei la bele haketak husi inan aman se la tuir labarik nia hakarak, salvu wainhira autoridades kompetentes sei deside, la ho prejuizu revisaun judisial no iha armonia ho legislasaun, katak separasaun ne’e nesesariu ba interese superior labarik nian.
2.Ne’e suscetivel atu konstitui situasoens separasaun nesesaria ba interese superior labarik nian kazus ne’ebe inan aman sira trata at ka halo neglijénsia ba labarik, ka kazu ne’ebe mak inan aman moris haketak malu no desizaun ida kona ba hela fatin labarik nian tenki duni foti.
3.Labarik ne’ebe haketak husi inan deit ka aman deit ka inan ho aman hotu iha direitu atu halao nafatin relasoens pesoais no kontatus diretus ho sira nain rua, hanesan mos ho ninia feton-nan sira, salvu se ne’e hatudu hasoru fali interese superior labarik nian.
4.Wainhira separasaun ne’e rezulta husi medidas ne’ebe Estadu foti, hanesan mos detensaun, prizaun, eziliu, espulsaun ka inan aman hotu mate ka sira ne’e ida mate ka labarik mate, wainhira ne’e husu ba Estadu, sei fo ba inan aman sira, ba labarik, kazu ne’e dunik, ka ba membru ida seluk husi familia informasoens ne’ebe esensiais kona ba fatin ne’ebe membru ka membrus familia nian hetan ba, se la nune’e wainhira divulgasaun informasoens ne’e hatudu katak halo at ba labarik nia moris diak ka interese superior labarik nian.
5.Iha situasoens ne’ebe refere ona iha numeru liu ba, Estadu kompromete an katak aprezentasaun pedidu ida ho natureza hanesan, la determina ba nia an rasik konsekuénsias ne’ebe adversus ba ema ne’e ka ema sira ne’ebe iha interese.
6.Falta ka karénsia ba rekursus materiais la konstitui motivu ne’ebe sufisiente ba separasaun labarik husi inan aman sira.

Artigu 57º

Deslokasaun labarik sira iha rai liur

Ne’e proibe deslokasaun labarik ruma ba rai liur, so bele karik iha akompañamentu husi inan aman nain rua ka husi reprezentante legal, ka sira ne’ebe iha autorizasaun hakerek ida, husi projenitor ne’ebe la akompaña ka reprezentante legal, ho rekoñesimentu asinaturas iha fatin ne’ebe iha notariu oin.

Artigu 58º

Reunifikasaun familiar

1.Pedidus formuladus hotu husi labarik ida ka husi inan aman sira atu tama ka atu husik Timor-Leste, ho objetivu ba reunifikasaun familiar, ne’e konsidera ho forma positivu, ho umanidade no delijénsia.
2.Aprezentasaun pedidu ida ba reunifikasaun familiar ne’e sei la determina konsekuénsias adversus ba ninia autores ka ba membrus husi ninia familias.
3.Labarik ne’ebe inan aman hela fatin iha rai la hanesan ne’ebe ida mak Timor-Leste, iha direitu atu hametin nafatin, salvu sirkunstánsias excepsionais, relasoens pesoais no kontatus diretus regulares ho sira nain rua.

TITULU III

DIREITUS LABARIK NIAN HO NESESIDADES BA KUIDADUSALTERNATIVUS

Artigu 59º

Dispozisoens jerais

1.Labarik ne’ebe mak hadok temporariu ka definitivu husi nia ambiente familiar ka mak, iha nia interesse superior, labele atu husik iha ambiente hanesan ne’e iha direitu ba protesaun no asisténsia espesiais husi Estadu, liu-liu husi Ministeriu Solidariedade Sosial.
2.Iha situasoens ne’ebe hakerek iha numeru liu ba husi artigu ne’e, Estadu asegura ba labarik protesaun alternativa ida, sei respeita nafatin responsabilidades, direitus no deveres familia bo’ot nian.
3.Kuidadus familiares alternativus sei, iha kazus hotu, atende tuir lolos ba nesesidade atu asegura kontinuidade ba edukasaun labarik nian, hanesan mos ba nia orijens etnikus, relijiozus, kulturais no lian sira no sei proporsiona ba labarik ambiente ida ho domin no komprensaun ne’ebe asegura respeitu ba ninia direitus fundamentais no promove ninia dezenvolvimentu tomak.
4.Molok atu ba aplika medida hanesan ida ne’e, no tuir ninia tinan no maturidade, opiniaun labarik nian sei rona dunik.
5.Iha situasoens identifika ona iha numeru ida husi artigu ida ne’e, labarik iha direitu atu hametin kontatu ho ninia sirkulu familiar, inklui mos ninia feton-nan sira, komunitariu no afetivu, ba ne’e sei tau iha konta opiniaun no interese superior labarik nian.

Artigu 60º

Tipus kuidadus alternativus

1.Kuidadus alternativus konsiste iha kolokasaun iha uma familiares ka amigus nian, iha akolhimentu familiar ka iha kolokasaun iha uma sira akolhimentu nian.
2.Ema sira ka entidades, publikus ka privadus, besik ho sira mak labarik ne’e hela fali ba, bele nomeia hanesan tutor, iha konformidade ho Artigu 64.º no ho dispozisoens Kodigu Sivil nian.
3.Iha prosesu ne’e, tribunal bele rekere ba Ministeriu Solidariedade Sosial aprezentasaun relatoriu kona ba situasaun labarik nian.
4.Iha prosesu ne’e, Ministeriu Publiku reprezenta labarik ne’ebe sei rona nia tuir ho ninia maturidade.
5.Adopsaun bele, iha rekursu ikus, sei konsidera hanesan medida ba kuidadus alternativus.

Artigu 61º

Kolokasaun iha uma familiares ka amigus nian

1.Kolokasaun iha uma familiares ka amigus nian konsiste iha realojamentu labarik nian ho membrus familia bo’ot ka ema ne’ebe familia konfia, ema ne’ebe mak koñese, no komprende, liu-liu situasoens ne’ebe prevé iha alineas b) no c) husi Artigu 48.º lei ne’e nian.
2.Kolokasaun iha uma familiares ka amigus nian depende husi desizaun judisial.
3.Iha kazu emerjénsia, ne’e aplika seda mak numeru 6 husi Artigu 43.º lei ne’e hateten.

Artigu 62º

Akolhimentu familiar

1.Akolhimentu familiar konsiste iha realojamentu labarik nian ho familia ida ne’ebe laos ninian.
2.Kolokasaun iha akolhimentu familiar depende husi desizaun judisial.
3.Iha kazu emerjénsia, ne’e aplika seda mak numeru 6 husi Artigu 43.º lei ne’e hateten.

Artigu 63º

Kolokasaun iha uma sira akolhimentu nian

1.Kolokasaun iha uma sira akolhimentu nian konsiste iha realojamentu labarik nian iha sentrus tipu non familiar, hanesan uma sira abrigu nian ka lares.
2.Kolokasaun iha uma sira akolhimentu nian depende husi desizaun judisial.
3.Iha kazu emerjénsia, ne’e aplika seda mak numeru 6 husi Artigu 43.º lei ida ne’e hateten.

Artigu 64º

Tutela no kuradoria

1.Ne’e sujeita ba tutela no ba kuradoria labarik ne’ebe mak nia inan aman ninia identidade la hatene ka konsidera katak sira la ezerse sira nia responsabilidades hanesan inan aman.
2.Tribunal iha dever atu promove instaurasaun ba tutela no ba kuradoria iha konformidade ho Kodigu Sivil.
3.Autoridades judisiais no administrativus hotu, hanesan mos funsionarius Konservatoria Rejistu Sivil nian sei informa ba tribunal kona ba situasoens ne’ebe, iha ámbitu ida ne’e, hetan koñesimentu.
4.Tutor no kuradores bele hetan dezignasaun husi labarik nia inan aman sira ka husi tribunal, iha konformidade ho Kodigu Sivil.
5.Tutela ka hanesan mos kuradoria ne’e sei ezerse ho vijilánsia tribunal nian, ne’ebe bele hakonu ho informasoens ne’ebe hetan husi orgauns servisus sosiais nian.

Artigu 65º

Adopsaun

1.Prinsipal objetivu adopsaun nian mak atu permite katak labarik hetan familia alternativa no metin ida, iha situasoens ne’ebe labele hetan kuidadus husi ninia inan aman rasik.
2.Ba inan aman rasik, ba inan aman ne’ebe bele adopta no ba labarik, se lolos duni, sei fo, ho forma ne’ebe adekuadu, akonselhamentu no tempu atu foti dezisaun ho fin katak partes hotu iha persesaun ne’ebe mós husi faktus no husi konsekuénsias ba loron aban bain rua.
3.Profisionais iha ámbitu prosesu adopsaun nian sei garante katak konsentimentu husi inan aman rasik sei realiza ho forma ne’ebe hetan informasaun, iha ba ne’e konsiénsia husi ninia implikasoens no konsekuénsias ba loron aban bain rua.
4.Profisionais iha ámbitu prosesu adopsaun nian sei selesiona kolokasaun, ho familia ne’ebe adopta, adekuadu liu tan, ho konsiderasaun ba tinan no personalidade labarik nian, hanesan mos preferénsias no kondisoens ne’ebe aprezenta ona husi ninia familia ne’ebe atu adopta iha loron aban bain rua nian.
5.Konstituisaun vinkulu adopsaun nian efetua dunik husi desizaun judisial.
6.Prosesu adopsaun iha inisiu ho realizasaun inkeritu ida ne’ebe permite avaliasaun kapasidade inan aman ne’ebe adopta atu hakiak no eduka labarik, familia inan aman ne’ebe adopta nia no sirkunstánsias ekonomikas no razoens ne’ebe justifika pedidu adopsaun.
7.Adopsaun so bele konstitui kazu aprezenta vantajens ne’ebe los dunik ba ema ne’ebe ema atu adopta, haklean iha motivus ne’ebe lejitimus, la envolve sakrifisiu ne’ebe la justu ba oan sira seluk ema ne’ebe adopta nian no hetan razaun atu hanoin katak entre ema ne’ebe adopta no ema ne’ebe ema adopta sei estabelese vinkulu ida hanesan ho filiasaun nian.
8.Ema ne’ebe ema atu adopta sei tau iha kuidadu ema ne’ebe adopta iha prazu ne’ebe sufisiente nia laran atu bele avalia konveniénsia konstituisaun vinkulu nian.
9.Adopsaun labele sei revoga maski ho akordu entre ema sira ne’ebe adopta no labarik.

TITULU IV

MEDIDAS BA PROTESAUN ESPESIAL

KAPITULU I

LABARIK HO NESESIDADES ESPESIAIS

Artigu 66º

Protesaun ba labarik ho nesesidades espesiais

1.Labarik ho nesesidades espesiais iha direitu ba moris tomak no desente iha kondisoens ne’ebe mak garante ninia dignidade, favorese ninia autonomia no fasilita ninia partisipasaun ativu iha vida komunidade nian.
2.Labarik ho nesesidades espesiais iha direitu atu benefesia kuidadus espesiais, sei fo aten brani no sei asegura, tuir medida rekursus ne’ebe mak iha, prestasaun ba asisténsia ida ne’ebe adapta ba situasaun labarik nian no ba sirkunstánsias inan aman nian ka ema sira ne’ebe mak labarik iha sira nia liman.
3.Haré ba nesesidades partikulares labarik nian ho nesesidades espesiais, asisténsia ne’ebe mak fo iha termus n.º 2 nian ne’e la selu wainhira ba ida ne’e bele halo, haré ba rekursus finanseirus inan aman nian ka sira ne’ebe mak labarik iha sira nia liman.

KAPITULU II

LABARIK SIRA IHA SITUASAUN EMERJÉNSIA

Artigu 67º

Protesaun ba labarik sira refuziadus

1.Labarik ne’ebe husu estatutu ba refuziadu ka katak ne’ebe konsidera refuziadu, iha konformidade ho normas ne’ebe aplika, mak hetan nia moris mesak ka hetan nia hamutuk ho inan aman ka ho ema ruma deit, benefisia protesaun ne’ebe adekuadu no asisténsia umanitaria, no goza ninia direitus ne’ebe rekoñese husi legislasaun nasional Timor-Leste nian, hanesan mos husi instrumentus internasionais iha materia ba direitus umanus ka direitu umanitariu ne’ebe Timor-Leste ratifika ona.
2.Estadu sei koopera, ho ajénsias internasionais ne’ebe servisu iha ámbitu protesaun no asisténsia ba labarik sira ne’ebe hetan ona iha situasaun ne’ebe identifika iha numeru liu ba, no wainhira buka inan aman ka membrus seluk husi familia labarik refuziadu nian, ho forma atu hetan informasoens ne’ebe nesesarius ba reunifikasaun familiar.
3.Iha kazu ne’ebe la hetan inan aman ka membrus seluk familia nian, labarik sei benefisia tuir roman prinsipius ne’ebe dehan ona iha lei ne’e, husi protesaun ne’ebe asegura ba labarik hotu ne’ebe, ho motivu ruma, hetan nia hadok temporariu ka definitivu husi ninia ambiente familiar.

Artigu 68º

Protesaun ba labarik sira afetada ho konflitus armadus

1.Estadu kompromete an atu respeita no halo atu respeita normas husi direitu internasional umanitariu ne’ebe aplika ba iha kazu konflitu armadu nian no ne’ebe hatudu katak relevantes ba labarik.
2.Estadu garante katak laiha ema ida ho (18) tinan sanulu resin walu mai kraik partisipa iha ostilidades.
3.Estadu sei la halo buat ida atu hatama iha ninia forsas armadas elementus ho tinan (18) sanulu resin walu mai kraik.
4.Estadu adopta medidas hotu ne’ebe bele ho haré atu preveni rekrutamentu no utilizasaun labarik sira ho tinan (18) sanulu resin walu mai kraik husi parte grupus armadus non-governamentais.
5.Estadu adopta mos medidas hotu ne’ebe bele iha prátika atu asegura protesaun no asisténsia ba labarik sira afetadas ho konflitu armadu ida.

KAPITULU III

LABARIK SIRA IHA KONFLITU HO LEI PENAL

Artigu 69º

Justisa juvenil

1.Justisa juvenil ne’e regula ho lei.
2.Labarik tinan 16 mai kraik, sei labele simu todan ruma.
3.Ne’e hari’i rejime espesial tutelar edukativu ida ba labarik sira ne’ebe bo’ot liu tinan 12 no ki’ik liu tinan 16, ne’ebe regula iha legislasaun ketak.
4.Ne’e hari’i rejime ne’ebe aplika ba klosan sira ne’ebe bo’ot liu tinan 16 no ki’ik liu tinan 21 iha konflitu ho lei penal, ne’ebe regula iha legislasaun ketak.
5.Rejimes ne’e inklui mos medidas ba edukasaun labarik sira nian no ba klosan sira atu iha respeitu ba Direitu no ba ninia integrasaun, ho forma ne’ebe digna no responsavel, iha moris komunitariu.
6.Labarik ka klosan iha konflitu ho lei penal sei akompaña husi ekipa tekniku no multidisiplinar ida ne’ebe hatudu dalan no fo apoio ba nia iha ninia dimensoens oin-oin.

Artigu 70º

Garantias minimus ba labarik no klosan sira mak hanesan agresores

1.Estadu rekoñese ba labarik ka ba klosan ne’ebe suspeitu, akuzadu ka kondenadu tamba infrinze ona lei penal, direitu ba tratamentu ida ne’ebe bele favorese ninia sentidu ba dignidade no valor, reforsa ninia respeitu ba direitus umanus no ba liberdades fundamentais ema seluk ninian no sei konsidera nia tinan no nesesidade atu fasilita ninia reintegrasaun sosial no asume papel konstrutivu ida iha sosiedade let.
2.Ba efeitu ne’e Estadu garante liu-liu, katak:
a)Laiha labarik ka klosan ida mak suspeitu, akuzadu ka kondenadu ona ba prátika krime ida husi asaun ka omisaun ne’ebe, iha momentu ninia prátika, la proibe husi direitu nasional ka internasional;
b)Labarik ka klosan suspeitu ka akuzadu ona ba prátika krime ida, iha minimu liu, direitu ba garantias tuir mai ne’e:

i.Sei prezume la sala to’o wainhira ninia sala estabelese ona tuir lei ;
ii.Lalais no diretamente hetan informasaun kona ba akuzasoens ne’ebe halo hasoru nia ka, se nesesariu, liu husi nia inan aman sira ka reprezentantes legais, no benefisia asisténsia juridika no asisténsia ne’ebe adekuadu ba preparasaun no apresentasaun ba ninia defeza;
iii.Ninia kauza sei izamina la ho demora husi tribunal ida ne’ebe kompetente, independente no imparsial ka husi autoridade kompetente seluk, ho forma ekitativa iha termus lei nian, iha prezensa husi nia defensor ka sira seluk, asegura mos asisténsia ne’ebe adekuadu no, se la nune’e wainhira hatudu katak kontraria ho interese superior labarik nian, liu-liu haré ba nia tinan ka situasaun, iha prezensa inan aman sira ka reprezentantes legais;
iv.Sei la obriga atu fo sasin ka konfesa katak maksala; ba interoga ka halo interogasaun ba sasin sira akuzasaun nian no atu hetan komparénsia no interogatoriu ba sasin sira defeza nian iha kondisoens ne’ebe hanesan;
v.Iha kazu ne’ebe konsidera katak infrinji ona lei penal, atu rekore husi desizaun ne’e no husi medidas impostas iha sekuénsia husi ne’e ba autoridade superior ida, ne’ebe kompetente, independente no imparsial, ka ba autoridade judisial ida, iha termus lei nian;
vi.Halo dadauk hetan asisténsia ne’ebe la selu husi interprete ida, se la komprende ka la koalia lian ne’ebe utiliza;
vii.Atu haré respeitu tomak ba nia moris privadu iha momentus hotu prosesu nian.

Artigu 71º

Direitu la sai sujeitu ba tortura ka tratamentus at seluk, desumanus no degradantes

1.Tortura ka tratamentus at seluk, desumanus ka degradantes hasoru labarik sira, ne’e proibe iha termus Kódigu Penal nian.
2.Estadu garante katak laiha labarik ida sei submete ba tortura ka ba penas ka tratamentus at, desumanus ka degradantes.

KAPITULU IV

LABARIK SIRA IHA KONTAKTU HO LEI

Artigu 72º

Labarik sira wainhira hanesan partes iha prosesu sivil

1.Labarik ne’ebe mak hanesan parte iha asaun sivil ida iha direitu ba apoiu husi Ministeriu Publiku.
2.Iha asoens hotu, labarik sei hetan tratamentu iha konformidade ho ninia tinan, maturidade no iha respeitu ba ninia privasidade no ba ninia direitu ba partisipasaun.
3.Hetan preferénsia asoens ne’ebe envolve labarik sira.
4.Prinsipius ne’ebe konsagra ona iha Artigu 73.º ne’e mos sei aplika iha asoens sivis.

Artigu 73º

Labarik sira wainhira sasin ka vitimas

1.Iha prosesu laran, labarik ne’ebe mak vitima ka sasin ba krime ida sei hetan tratamentu ho forma kuidadu no sensivel iha respeitu ba ninia dignidade, konsidera mos situasaun pesoal no nesesidades espesiais ka prementes, tinan, seksu, inkapasidades, wainhira iha, no maturidade.
2.Interferénsia iha moris privadu labarik nian ne’e iha limite, iha konformidade ho lei, ba minimu nesesariu liu atu asegura, iha prosesu, padroens ne’ebe elevadus iha produsaun prova nian no desizaun ida ne’ebe justu no ekitativu.
3.Ne’e mak hetan protesaun privasidade labarik nian ne’ebe mak vitima ka sasin
4.Sei la fo sai informasaun ne’ebe bele identifika labarik wainhira hanesan sasin ka vitima, la ho autorizasaun expresa husi tribunal.
5.Labarik ne’ebe mak vitima ka sasin iha direitu atu expresa, ho livre no ho lia fuan sira rasik, ninia vizaun, ninia oponiaun no fiar, no iha direitu atu kontribui ba desizoens ne’ebe afeta nia moris, inklui mos ne’ebe dekore husi prosesu judisial.
6.Labarik sira wainhira sasin ka vitimas iha direitu ba kompensasaun husi danus ne’ebe mak sofre.
7.Ne’e mak hari’i Fundu Nasional ida atu garante direitu ba kompensasaun labarik sira nian wainhira sai vitimas ka sasin, wainhira nia hetan kondenasaun ba prátika infrasaun penal ida nian la iha rekursus finanseirus atu kumpre ho nia obrigasaun fo kompensasaun ba vitimas no sasin.

Artigu 74º

Dever atu denunsia ofensas ba labarik wainhira sai vitima ka sasin

1.Profesores, medikus, asistentes sosiais, ajentes polisia no husi kategorias profisionais seluk, ne’ebe konsidera lolos ona, sei informa ba Ministeriu Publiku kazu iha suspeita séria katak labarik ne’e vitima ka sasin ona ba krime ida.
2.Ema ne’ebe refere ona iha numeru liu ba, sei, iha limite husi ninia kapasidades, asiste labarik to’o nia simu asisténsia profisional ida ne’ebe adekuadu.
3.Dever atu informa ne’ebe prevé ona iha numeru ida husi artigu ne’e prevalese hasoru obrigasaun ba konfidensialidade ruma, la nune’e iha relasaun entre advogadu no kliente.

Artigu 75º

Protesaun ba labarik ne’ebe iha kontaktu ho agresor

1.Se mak kondena ona, ho sentensa ne’ebe tranzita iha julgadu, ba prátika krime ida hasoru labarik ida, labele servisu iha fatin servisu, instituisoens ka asosiasoens ba apoio ba labarik sira.
2.Servisus, instituisoens ka asosiasoens ba apoio ba labarik sira sei foti medidas ne’ebe adekuadus atu asegura katak la iha kontaktu ho labarik sira se’e mak sai ona akuzadu ba prátika krime ida hasoru labarik ida.

Artigu 76º

Gabinete ba protesaun labarik ne’ebe iha kontaktu ho lei wainhira sai vitima ka sasin

1.Ne’e mak estabelese Gabinete ida ba protesaun labarik ne’ebe vitima ka sasin, iha ámbitu Ministeriu Solidariedade Sosial.
2.Gabinete ne’e komposto ho:
a)Juiz ida;
b)Reprezentante ida husi Ministeriu Publiku, espesialista iha kazus ne’ebe envolve labarik sira;
c)Reprezentante ida husi forsas autoridade;
d)Reprezentante ida husi servisus protesaun ba labarik ka husi servisu seluk ne’ebe relevante iha Ministeriu responsavel ba asisténsia sosial;
e)Reprezentante ida husi Ministeriu responsavel ba saude;
f)Reprezentante ida husi Ministeriu responsavel ba edukasaun.
g)Reprezentante ida husi Defensoria Publika, espesialista, se bele, iha kazus ne’ebe envolve labarik sira;
h)Reprezentante ida husi organizasaun ida-idak, rekoñese tuir lei, ne’ebe fo apoio ba vitima mak fo asisténsia ba labarik sira;

Artigu 77º

Funsoens Gabinete ba protesaun labarik ne’ebe iha kontaktu ho lei wainhira sai vitima ka sasin

1.Gabinete ba protesaun labarik iha competensia atu, liu-liu:
a.Sei adopta politikas nasionais ne’ebe relasiona ho labarik sira mak sai vitimas ka sasin.
b.sei dezenvolve rekomendasoens kona ba programas ba prevensaun no protesaun no halo ninia aprezentasaun ba autoridades publikas ne’ebe kompetentes.
c.Sei promove no asegura kordenasaun iha nivel nasional husi servisus ka instituisoens ne’ebe fo asisténsia ka tratamentu ba labarik sira mak sai vitima ka sasin, liu husi:
i)Verifikasaun ba implementasaun prosedimentus ne’ebe iha no relasiona ho informasaun kona ba ofensas kriminais no ho prestasaun apoio ba labarik sira ne’ebe sai vitimas ka sasin sira, inklui mos reprezentasaun legal no realojamentu, no estabelesimentu ba prosedimentus ne’e wainhira la iha;
ii) Aprezentasaun husi rekomendasoens ba ministeriu ka ministerius kompetentes atu halo adopsaun ba regulamentus no protokolos.
d.Sei defini linhas orientadoras atu hari’i mekanismus, hanesan linhas telefone ne’ebe fo ba protesaun labarik nian, ne’ebe sei regula husi Komisaun Nasional ba Direitus Labarik nian.
e.Sei defini linhas orientadoras atu halo formasaun profisionais ne’ebe servisu ho labarik sira ne’ebe mak sai vitimas ka sasin sira.
f.Sei inisia investigasaun iha asuntus ne’ebe relasiona ho labarik sira ne’ebe mak sai vitimas ka sasin sira.
g.Sei fo sai informasaun kona ba prestasaun apoio ba labarik sira ne’ebe sai vitimas ka sasin sira entre sira ne’ebe mak hanesan responsaveis ba labarik sira, inklui mos eskolas, organizasoens publikas, instituisoens ka sentrus ne’ebe labarik sira hetan asesu.
h.Sei publika relatoriu anual ida aktividades nian.

KAPITULU V

PROTESAUN HASORU ESPLORASAUN

Artigu 78º

Protesaun ba labarik hasoru esplorasaun

1.Estadu proteje labarik ne’ebe mak sujeita ba explorasaun, husi asaun direta no iha parseria ho entidades privadus.
2.Tribunal bele rekere ba Ministeriu Solidariedade Sosial, informasaun kona ba situasaun espesifica ida ne’ebe karik iha suspeita esplorasaun labarik ida nian.
3.Ministeriu Solidariedade Sosial mak sai responsavel ba elaborasaun relatoriu avaliasaun no análize risku situasaun ne’ebe labarik bele hetan risku seriu ka sujeita ba esplorasaun.
4.Se labarik hetan iha explorasaun laran, sei adopta medidas ne’ebe prevé iha Artigu 48.º husi lei ne’e, wainhira aplika.

Artigu 79º

Protesaun hasoru trabalhu infantil

1.Estadu rekoñese ba labarik direitu atu hetan protesaun hasoru esplorasaun ekonomika ka sujeisaun ba servisus perigozus ka bele atu kompromete ninia edukasaun, la halo diak ba ninia saude ka ninia dezenvolvimentu isin, mental, ispiritual, moral ka sosial.
2.Ba efeitu ne’e, no ho hanoin iha dispozisoens relevantes husi instrumentus juridikus nasionais no internasionais ne’ebe vinkula Timor-Leste:
a)Ne’e mak proibi servisu ka empregu ba labarik sira, ho tinan sira ne’ebe komprende entre tinan 15 no tinan 17, iha atividades ne’ebe, husi ninia natureza ka husi sirkunstánsias mak atu dezenvolve bele tau iha perigu ninia saude, seguransa ka moral;
b)Ne’e mak proibi servisu ka empregu ba labarik sira ho tinan 15 mai kraik;
c)Ne’e mak permiti servisu kman ba labarik sira ho tinan 13 ba leten, iha termus Kódigu Trabalhu nian.

Artigu 80º

Protesaun hasoru esplorasaun no abuzus seksuais

Labarik ne’e hetan protesaun hasoru formas hotu esplorasaun no violénsia seksuais, ne’e dunik prátikas ne’e sei hetan punisaun iha termus Kódigu Penal.

Artigu 81º

Protesaun hasoru formas seluk esplorasaun nian

Estadu, liu-liu husi Ministeriu Solidariedade Sosial, autoridades polisiais no Ministeriu Publiku, proteje labarik hasoru formas hotu esplorasaun ne’ebe la halo diak ba aspetu ruma husi ninia moris diak.

Artigu 82º

Protesaun hasoru fa’an, tráfiku no naok labarik sira

Naok, fa’an ka tráfiku labarik sira nian, la har ba ninia fin ka forma, ne’e proibi tebes, ne’e dunik prátikas ne’e sei hetan punisaun iha termus Kódigu Penal.

TITULU IV

KOMISAUN NASIONAL BA DIREITUS LABARIK NIAN

Artigu 83º

Dispozisoens Jerais

1.Ne’e mak hari’i Komisaun Nasional ba Direitus Labarik nian (tuir mai hanaran Komisaun) hanesan entidade ne’ebe independente no auto-regulamentada.
2.Komisaun Nasional ba Direitus Labarik nian ne’e autonoma iha nivel finanseiru no iha ninia orsamentu rasik.
3.Finansiamentu Komisaun nian mai diretamente husi orsamentu nasional, iha mos ba ne’e posibilidade atu husu no simu fundus husi fontes independentes seluk.
4.Komisaun iha autonomia atu rekruta, selesiona, dezigna no envolve konsultores, organizasoens non governamentais, emprezas komersiais no konselheirus, hanesan mos determina kondisoens husi ninia kontratu.
5.Komisaun aprezenta anualmente relatoriu ida ba Parlamentu no ba Gabinete Primeiru Ministru.
6.Komisaun publika ninia relatoriu anual.

Artigu 84º

Ámbitu no funsoens

1.Kompete ba Komisaun atu promove, defende no salvaguarda direitus labarik nian.
2.Komisaun iha funsoens prinsipais hanesan:
a)Kontribui atu asegura katak asaun governu nian hotu no autoridades publikas seluk halao ho mos preokupasaun primasial ba defeza interese superior labarik nian;
b)Alerta Governu ba situasoens ne’ebe afeta labarik no ninia direitus no neebe rekere atensaun espesial ida no urjente;
c)Superviziona implementasaun Kodigu ba Direitus labarik nian hanesan mos diplomas legislativus seluk, politikas no medidas ne’ebe adopta husi Governu, kona ba asuntus labarik nian;
d)Akonselha Governu no autoridades seluk Estadu nian kona ba redasaun no implementasaun husi leis, politikas ka medidas ne’ebe koalia kona ba labarik sira;
e)Akonselha Governu kona ba konformidade ninia diplomas legislativus, politikas ka medidas ho Konvensaun kona ba Direitus Labarik nian husi Organizasaun Nasoens Unidas no instrumentus legais internasionais seluk kona ba asuntus ne’ebe koalia kona ba labarik sira;
f)Atua iha koperasaun ho Sentru ba Kordenasaun Sistema Justisa Juvenil;
g)Elabora relatoriu ba Komite Direitus Labarik nian husi Organizasaun Nasoens Unidas;
h)Prosegue ho politikas kona ba labarik sira ne’e ne’ebe dezenvolve husi departamentus governamentais oin-oin no husi autoridades publikas iha nivel distritus, sub-distritus no sukus;
i)Observa evolusaun husi situasaun ne’ebe lolos koalia kona ba labarik no ninia direitus, prepara relatorius no fo sai sira;
j)Promove interese publiku, fo konsiénsia mos ba Governu no sosiedade sivil ba direitus labarik nian;
k)Fo apoiu ba koperasaun internasional iha ámbitu ne’e.

Artigu 85º

Kompozisaun

1.Komisaun ne’e kompostu husi Komisariu Nasional ba Direitus labarik nian, husi Konselhu Konsultivu, husi Sekretariadu, hanesan mos husi orgauns seluk, unidades ka grupus ad hoc ne’ebe mak hari’i.
2.Komisaun iha autonomia atu estabelese, wainhira nesesariu, orgauns seluk, liu-liu Konselhu Konsultivu ida ba labarik no Departamentu ida atu halo elaborasaun relatorius, hanesan mos sub-komités no grupus trabalhu ad hoc nian.

Artigu 86º

Komisariu Nasional

1.Komisariu Nasional ba Direitus Labarik nian ne’e nomeia husi Parlamentuno iha hanesan prinsipais kompeténsias:
a)Lidera, diriji no reprezenta Komisaun;
b)Promove no kordena servisu ne’ebe Komisaun atu dezenvolve iha konformidade ho funsoens ne’ebe prevé ona iha Artigu 84º husi lei ne’e;
c)Organiza no jere rekursus Komisaun nian;
d)Diriji Sekretariadu;
e)Prezidi ba Konselhu Konsultativu.
2.Komisariu Nasional atua ho imparsialidade, integridade, kompeténsia, kompromisu no responsabilidade.
3.Mandatu Komisariu Nasional iha durasaun minimu tinan 3, bele renova dala ida, ba periodu tempu ne’ebe hanesan.
4.Mandatu Komisariu Nasional ne’e pozisaun ida ba tempu tomak, la kompativel ho atividade seluk ne’ebe selu.
5.Mandatu Komisariu Nasional hotu ho kumprimentu to’o limite legal mandatus nian, mate, rezignasaun ka destituisaun.
6.Komisariu Nasional bele sei destitui husi Parlamentu, ho razoens inkompeténsia ne’ebe prova, hahalok lalos, ezersisiu atividade inkompativel, la iha kapasidade isin ka mental permanente ne’ebe impede ba ezersisiu ninia funsoens, ne’ebe komprova husi junta medika ida, no kondenasaun ba prástika krime ida ho pena prisaun bo’ot liu tinan ida.
7.Salariu no remunerasoens Komisariu Nasional ne’e estabelese iha orsamentu Estadu nian no iha nia konformidade.

Artigo 87º

Konselhu Konsultivu

1.Kompete ba Konselhu Konsultivu, primeiramente, fo apoio no konselhu tekniku ba Komisaun iha ezersisiu ba ninia funsoens, inklui mos:
a)Rekomenda politikas no prioridades ka atividades ne’ebe atu realiza husi Komisaun;
b)Akonselha Komisariu kona ba asuntus ruma ne’ebe afeta realizasaun tomak direitus labarik nian iha Timor-Leste;
c)Fasilita no fo apoiu ba implementasaun atividades Komisaun nian.
2.Konselhu Konsultivu ne’e kompostu, liu-liu, mak Komisariu Nasional, ne’ebe prezidi, no ninia membrus tuir mai ne’e:
a)Reprezentante ida husi Gabinete Primeiru Ministru;
b)Reprezentante ida husi Ministeriu Finansas;
c)Reprezentante ida husi Ministeriu Justisa;
d)Reprezentante ida husi Ministeriu Saude;
e)Reprezentante ida husi Ministeriu Edukasaun;
f)Reprezentante ida husi Ministeriu Solidariedade Sosial;
g)Reprezentante ida husi Sekretaria Estadu ba Juventude no Desportu;
h)Reprezentante ida husi Sekretaria Estadu ba Seguransa Sosial;
i)Representante ida husi Prokuradoria-Jeral Republika nian;
j)Reprezentantes husi sosiedade sivil, liu-liu husi organizasoens non-governamentais, husi organizasoens labarik nian no klosan sira nian, husi kredus relijiozus, husi Universidade Nasional Timor-Leste no husi meius komunikasaun sosial.
3.Membrus Konselhu Konsultivu ne’e hetan nomeasaun husi respetivus Ministrus no Sekretarius Estadu no husi orgauns diretivus respetivus sosiedade sivil nian no ba periodu ida tinan tolu, liu husi solisitasaun Komisaun nian.
4.Konselhu Konsultivu tur hamutuk, ho forma ordinaria, fulan tolu-tolu, bele mos se mak asume prezidénsia, konvoka reunioens extraordinarias wainhira hetan solisitasaun, tamba inisiativa rasik ka fo seguimentu ba proposta ne’ebe aprezenta husi membrus seluk.
5.Eziste kuorum, iha Konselhu Konsultivu, kazu maioria husi ninia membrus prezentes iha ne’eba no delibera ho maioria husi sira mak prezentes, Komisariu iha ba ne’e voto kualidade, wainhira nesesariu.
6.Konselhu Konsultivu iha autonomia atu determina ninia atividades.
7.Desizoens Konselhu Konsultivu nian sei foti iha forma hanesan rekomendasoens, la ho forsa juridika vinkulativa.
8.Ezersisiu ba funsoens iha Konselhu Konsultivu, sei la selu, maski senhas prezensa ninian tau iha orsamentu Estadu nian.

Artigu 88º

Sekretariadu

1.Sekretariadu fo apoio iha lojistika, administrasaun no iha teknika ba Komisaun Nasional.
Komisaun Nasional iha autonomia atu selesiona ninia funsionarius, hanesan nasionais no mos internasionais.

Artigu 89º

Partisipasaun labarik nian

1.Komisaun asegura ba labarik posibilidade atu expresa ninia opiniaun no haré ne’e reflete iha servisu Komisaun nian.
2.Ne’e mos garante partisipasaun direta labarik nian, liu husi estabelesimentu Konselhu Konsultivu ba Labarik, ne’ebe komposto, liu-liu, husi organizasoens klosan sirano asosiasoens ba eskola oan sira no reprezentantes husi distritus hotu, mak sei tur hamutuk fulan tolu-tolu .
3.Fo aten brani ba asoens konsulta, liu-liu, organizasaun ba seminariu sira no sorumotu sira ho mos investigasaun ne’ebe diresiona ba tematika direitus labarik nian.