IOM, UNMIT, UNIFEM, SEPI NO MJ FO TREINAMENTU BA FUNSIUNARIU MINISTÉRIU JUSTISA

Atu hala’o servisu nu’udar funsiunariu públiku ne’ebé professionál, Ministériu Justisa liu hosi Direcção Nacional dos Direitos Humanos e de Cidadania (DNDHC) servisu hamutuk ho International Organization Migration (IOM), United Nation Mission in Timor-Leste (UNMIT), UNIFEM no Sekretaria Estadu Promosaun Igualidade (SEPI) fo treinamentu ba funsiunariu ministériu justisa hodi kapasita funsiunariu públiku hodi hetan kuñesementu kona-ba Trafiku Umanu, Violensia Domestika no Konvensaun Eliminasaun Halakon Formas Diskriminasaun hotu-hotu Kontra Feto (CEDAW). Treinamentu ne’e hala’o ba partisipantes ne’ebé mai hosi direcção hotu hosi ministériu justisa nian maka hanesan: Direcção Nacional dos Direitos Humanos e de Cidadania (DNDHC), Direcção Nacional Registo e Notariado (DNRN), Direcção Nacional Assessoria Juridica e Legislação (DNAJL), Direcção Nacional Terras Propriedades e Serviso Cadastrais (DNTPSC), Direcção Nacional Reinceiração serviso sociais (DNRSS), Centro Formação Judiçiario (CFJ) Direcção Nacional Administração e Finança (DNAF) no Defensoria Públik (DP) hamutuk numeru partisipantes 41 inklui feto 18. Programa ne’e hala’o iha 10-11 Agosto 2010 iha salaun Centro Formasaun Juridic, Ministériu justisa Caicoli Dili.

Directór DNDHC, Celito Cardoso, iha abertura hateten,” Rekursu umanus nu’udar sasukat ba funsiunariu públiku iha ministériu justisa, oinsa bele kompriende ho didiak kona-ba Direitus umanus, Hosi DNDHC servisu hamutuk ho IOM, UNIFEM no UNMIT sei kontinua halo treinamentu hodi kapasita funsiunariu sira. tamba ita nu’udar funsiunariu ministériu justisa tenke iha uluk kuñesementu kona-ba DH, Trafiku Umanus, Violensia Domestika no CEDAW, depois mak funsiunariu sira bele fo treinamentu mós ba komunidades sira iha distrito.”

Iha fatin hanesan Representa Ministra Justisa, Directór Gerál, Francisco Cárceres iha diskusu hateten,” Politika ministériu justisa liu hosi DNDHC ho nia natureza ne’ebé koa’lia kona-ba Divulgasaun sosializasaun no kapasitasaun ba entidades hotu hodi fó kapasitasaun ba situasaun funsiunariu ministériu justisa ne’ebé presiza formasaun ho kuñesementu ne’ebé diak kona-ba Abordajen ba Jeneru no direitus umanus ne’ebé afeta ba sevisu lor-loron iha funsiunariu ida-idak nia fatin. Igualidade jeneru ka direitu hanesan entre feto mane, ba Timor Leste ninia istoria rasik ne’ebé naruk tebes hahu hosi tempu luta ba ukun rasik-an durante tinan 30 luta ba emansipasaun iha mahon Organizasaun popular Mulheres Timorense (OPMT) nu’udar organizasaun massa Feto Timor Oan sira hodi liberta ka kore-an hosi nakukun laran.

Directór Gerál Ministériu Justisa ne’e hatutan tan,” iha oportunidade ne’e hakarak hato’o ami nia obrigadu ba Parlamentu Nasionál iha Lejislatura dahuluk hodi aprova lei ida ne’ebé determina loron 3 fulan novembru sai nu’udar loron nasionál ba Feto Timor-Leste.

Oras ne’e governu Timor-Leste hala’o dadaun relatóriu ba dahuluk nian kona-ba implementasaun CEDAW ba komite CEDAW iha Nasoes Unidas, hein katak implementasaun ne’e tenke haberan iha Timor laran tomak hodi bele garante no halakon diskriminizasaun hotu-hotu kontra feto. Tamba violasaun kontra feto mak violasaun kontra direitus umanus. Depois ida ne’e liu hosi IV Governu Konstitusionál iha aspektativa katak promulga ona hosi Presidente da Repúblika kona-ba Lei violasaun Domestika iha fulan kotuk, hodi garante justisa ne’ebé los no justu ba vitima sira.”


Nu’udar treinadór ba treinamentu ne’e Helder Godinho Martins (DNDHC), Rosa Xavier (UNMIT), Maria Mendonsa (IOM), Maria Isabel, UNIFEM no SEPI.


Joao MP. da Costa
Departamento Relasoes Públicas e Divulgaçao