ASEAN INTERGOVERMENTAL COMMISSION ON HUMAN RIGHTS (AICHR)

Direitus Humanus nia Lutu Ida Tan…
*Husi Nelinho Vital

MaklokeHanesan ita hotu hatene katak, nasaun 10 iha South East Asia (Asia Sudestiaco) ne’ebé halibur hamutuk iha organizasaun ASEAN, iha tinan 2 liu ba, halibur hamutuk iha sidade Singapura hodi asina dokumento importante ida. Dokumentu ne’ebe hetan asina iha loron 20 Novembru 2007 husi nai ulun (Presidente, Primeiro Ministro) husi nasaun 10 ne’e maka ASEAN CHARTER. No komesa tama iha vigor iha fulan Dezembro 2008.

ASEAN Charter iha artigu hamutuk 55 hodi koalia kona objetivu no prinsipiu ASEAN ninian, Estadu membru, direitu no dever hanesan Estadu membru, oin nusa atu simu membru foun, Komisaun Nivel Aas nian, orgaun iha ASEAN nia laran, inklui orgaun konaba direitus humanus nian, Sekretariu Jeral ASEAN, Bendeira no Emblema ASEAN, no seluk tan. Tuir Artigu 14 ASEAN Charter ne’e katak, tuir prinsipiu no objetivu husi ASEAN Charter nian, kona ba promosaun no proteksaun ba direitus humanus no liberdade fundamental, ASEAN iha obrigasaun atu forma ou harí orgaun ida ba asuntu direitus humanus nian. Orgaun ba direitus humanus ne’e sei halo nia funsaun tuir termo referensia nebe sei desidi husi Ministro Estrangeiros iha sorumutu nivel aás tuir mai.

Atu hala’o Artigu 14 husi ASEAN Charter ne’e, iha sorumutu nivel Ministro nian ba dala 41 deside hodi forma High Level Panel (HLP) on the establishment of an ASEAN Human Rights Body.

HLP ne’e maka hanesan grupu servisu tekniku hodi prepara kona ba termus de referensia ba ASEAN Human Rights Body ne’e.

Grupu servisu tekniku (HLP) ne’e, halo sorumutu kada fulan hodi deskuti klean liu tan kona ba forma husi orgaun ba direitus humanus ASEAN nian atu hamosu tuir mai ne’e ho nia k’nar tomak, maibe la ses husi ASEAN Charter rasik.

Pontos ne’ebe sai diskusaun maka’as nomos hanesan dilematika bot iha sorumutu grupu tekniku HLP nian maka hanesan iha parte ida tengki respeita nafatin prinsipiu soberania (sovereignty) husi Estadu membru nian no iha sorin seluk oin nusa orgaun direitus humanus ne nia funsaun hodi promove no proteje direito populasaun ninian, maibe la viola soberania Estadu membru ida-idak ninian.

Maske iha diskusaun ida naruk no kole ne’e, ikus mai iha Grupu tekniku (HLP) aprezenta termus referensia ida ne’ebe iha ona konsensus hamutuk husi nasaun membru ASEAN nian ne iha ASEAN Ministerial Meeting ba dala 42 no hetan duni aprovasaun. Tuir termu referensia ne’e, orgaun direitus humanus ba ASEAN sei hanaran ASEAN Intergovernmental Commission on Human Rights (AICHR) .

AICHR ne’e, tuir planu sei hetan aprovasaun iha Konferensia Nivel Aas (ASEAN Summit ou KTT ASEAN) ba dala 15, nebe sei hala’o iha loron 23-25 Outubro 2009 tuir mai ne’e iha Thailandia.

Sumariu Badak kona ba Komisaun Direitus Humanus ASEAN (AICHR)

Hare ba termu referensia ba AICHR nian ne’ebe hakerek nain hetan husi Ministerio Negocio Estrangerio Indonesia nian (DEPLU), tuir mai atu hato’o sumario badak hanesan :



1.Objetivu husi AICHR

1.Promosaun no proteksaun direitus humanus no liberdade fundamental povu ASEAN

2.Haforsa standard direitus humanus internasional

3.Dezenvolve direitus humanus iha kontekstu rejiaun

4.Hakbiit liu tan servisu hamutuk ba direitus humanus nian iha rejiaun laran

5.Kontribui ba realizasaun objetivu ASEAN nian tuir hakerek nanis ona iha ASEAN Charter.

2.Mandatu no funsaun AICHR :

1.Harí estratejia ba promosaun no proteksaun direitus humanus

2.Forma ASEAN Human Rights Declaration nomos intrumentu legais sira seluk ne’ebe iha ligasaun ho direitus humanus

3.Hasa’e povu nia konhesimentu kona ba direitus humanus, dudu capacity building Estadu membru ASEAN nian obrigasaun atu implementa ho efetivu direitus humanus

4.Haforsa prinsipiu direitus humanus iha ASEAN nomos atu dudu partisipasaun Estadu membru ASEAN ba instrumentu internasional direitus humanus nian

5.Haforsa dialogu, konsultasaun nomos servisu hamutuk entre Estadu membru ASEAN ho mos partisipasaun husi instituisaun nasional nomos internasional

6.Atu hetan informasaun kona ba implementasaun promosaun no proteksaun direitus humanus iha Estadu membru ASEAN nian

7.Halo relatoriu kona ba nia servisiu tomak ba iha ASEAN Foreign Ministers Meeting.


3.Kompozisaun :

AICHR nia membru sei kompostu husi Estadu membru ASEAN nian. Kada Estadu membru ASEAN sei nomeia nia reprezentante hodi ba tu’ur iha AICHR (bele mai husi Governo ou sosiadade sivil).

Ba Timor Leste

Timor Leste nia luta ba ukun rasik aan iha komitmentu boot ba direitus humanus no la ses husi direitus humanus. Hafoin ita hatudu ita nia komitmentu ba respeitu valores direitus humanus liu husi referendum iha fulan Agustus 1999, no hetan Ita nia ukun rasik aan total iha 20 Maiu 2002, Estadu nurak ida ne’e ba dala ida tan hatudu nia komitmentu bot ba direitus humanus liu husi simu no ratifika tratadus internasional direitus humanus hamutuk 7, la ho rezerva.

Atu implementa politika ba direitus humanus ne’e, liu-liu iiha area promosaun no proteksaun ba direitus humanus, iha I-III Governo Constitucional harí Gabinete Assessoria ba Asuntu Direitus Humanus no Gabinete Assessoria ba Promosaun Igualdade ne’ebe hanesan parte husi Gabinete Primeiro Ministro nian. Ba fali IV Governo Constituicional, Ita iha Secretaria de Estado ba Promoção Igualdade, Direcção Nacional dos Direitos Humanos e da Cidadania iha Ministério da Justiça nomos Commição Nacional dos Direitos das Crianças.

Husi mekanismu nasional sira ne’ebe Ita iha ne’e, bele dehan katak, servisu ne’ebe Ita halo maka sei haré liu ba iha area promosaun dúke proteksaun ba direitus humanus.

Aleinde ajensia husi Governo nian, iha mos orgaun independente seluk ne’ebe hala’o mos k’nar ba promosaun no protesaun direitus humanus hanesan Provedoria dos Direitos Humanos e da Justiça (PDHJ) nomos ONG sira.

Timor-Leste hanesan mos nasaun ida ne’ebe tama iha rejiaun Asia Sudestiaco (jeografika baliza ho Indonesia), iha ona politika atu integra mos ou sai mos hanesan membru ba organizasaun ASEAN iha tinan 2012 mai. Atu sai hanesan Estadu membru, TL tengki prepara an no kompleta nia struktura lubuk oan ida, hanesan, sei munta Ita nia embaixada iha nasaun ASEAN sira seluk, tengki hola parte iha kada sorumutu (nivel aas, nivel Ministerio no nivel tekniku nian) ba seitor hotu, hanesan, ekonomia, social, kultura, transporte, desportu, arte, teknolijia, no seluk tan, tengki hola parte mos ba orgaun ne’ebe ASEAN forma inklui orgaun ba asuntu direitus humanus, orgaun AICHR ne’e, orgaun ba trabalhadores, orgaun ba proteksaun direitus feto no labarik, no seluk tan.

Atu bele partisipa maximu iha ASEAN ne,e TL tengki prepara nia ema (rekursu humanu) nomos orgaun balun hodi kompleta iha nivel nasional nian. Klaru katak, Ita sei presiza duni Timor oan sira lubuk ida, la’os diplomata sira deit, atu bele hola parte maximu iha atividade ASEAN nian.

Wainhira kuandu TL sai ona membru ba ASEAN, automatikamente TL mos hanesan Estadu membru ba orgaun ne’ebe iha ASEAN nia laran, inklui AICHR ne’e. Ba AICHR, Ita nia Estadu sei nomeia ema ida atu sai hanesan reprezentante (laos komisioner) ba iha komisaun AICHR ne’e.

Ita mos tengki prepara no forma ona ita nia orgaun hodi komlementa ita nia obrigasaun hanesan Estadu membru, hanesan harí Komisaun Nasional ba Direitus Humanus (iha nivel ASEAN foin nasaun 4 deit maka iha ona Komisaun Nasional Direitus Humanus hanesan : Indonesia, Malaysia, Filipina no Thailandia).

Ba nivel Timor Leste kona ba komisaun asuntu direitus humanus, Ita foin iha Komisaun Nasional ba Direitu Labarik.

Tamba ne’e, molok atu husik ba lé nain sira, hau hakarak tatoli hela ba Ita tomak, katak TL hanesan mos parte husi mundu no rejiaun Asia nian, iha obrigasaun moral atu partisipa ba defende direitus humanus. Atu hala’o obrigasaun ida ne’e, la’os servisu tomak Governo nian, maibe Ita hotu nian.

Kritika ba “Komisaun AICHR”

Tuir ami nia analiza ba iha termu refernsia AICHR katak, komisaun ida ne’ebe atu harí dadauk ne’e, hodi halo promosaun no proteksaun ba direitus humanus ba ema iha ASEAN nia laran, sei “la garganta”, tamba la iha komitmentu ida sériu (bele dehan katak “hakarak maibe sei moe hela”) husi nasaun sira ASEAN nia laran atu harí komisaun direitus humanus ne’e. Ita bele hare husi kestaun hirak hanesan tuir mai ne’e :

1. Naran : ASEAN Intergovernmental Commission on Human Rights. Husi naran ne’e deit mos hatudu ona katak, nasaun sira iha ASEAN “la fiar an”.

ASEAN ne’e inklui tiha ona nasaun 10 iha laran, tamba sa maka tengki uja tan “Intergovernmental’” ? Dalaruma Ita bele hare katak, iha nasaun sira iha ASEAN nia laran sei halo nafatin violasauan ba direitus humanus, ejemplu : trafiku umanu, violasaun ba direitu trabalhadores, sei iha pena de morte (hukuman mati), kastigu la iha baze legal, terrorista no seluk tan.

2. AICHR nia chefe sei hili rotativa. Signifika katak, kada nasaun membru husi ASEAN sei chefia komisaun AICHR ne’e. No nasaun nia ema ne’ebe chefia, sei defende barak liu nia nasaun. Alende ida ne’e, tamba ema ne’ebe atu mai tur iha AICHR ne’e, hanesan “reprezentante” (l;a’os komisioner ne’ebe independente) ne’ebe Estadu maka hili, ne’e duni ema ne’e sei servisu la ho objektivu no la iha k’bit atu foti desizaun lalais. Maibe, tengki rona lai orientasaun husi central (petunjuk dari pusat).

3. Desizaun ne’ebe AICHR hasai, tengki liu husi “konsensus”. Signifika katak, desizaun ne’ebe atu foti sei “la hamonu” parte seluk, maibe “ita hotu manan” (win-win soplution).

4. AICHR tengki respeito nafatin “soberania” (sovereignty) nasaun ida-idak nian. Tamba ne’e, AICHR nia desizaun la iha “obrigasaun” (tidak ada upaya pemaksaan) ba nasaun sira atu halo tuir, ho rajaun katak “ne hau nia soberania”.

Haré ba pontu fraku husi komisaun direitus humanus ASEAN (AICHR) ne’ebe atu harí dadauk tuir mai ne’e, Ita la bele pesimista, maibe tengki optimista nafatin. Optimista tamba iha termu referensia AICHR nian ne’e mos, fó dalan ba AICHR atu husu hodi hetan informasaun konaba situasaun direitus humanus husi nasaun membru ASEAN nian. Agora, ita hein katak “reprezentante” Estadu nian maka tengki iha k’bit ida forte atu hala’o ida ne’e.

Maske AICHR ne’e, tuir ema balun dehan katak, “nehan la iha”, maibe Ita tengki iha nafatin esperansa katak, komisaun AICHR ne’e sei “halo netik buat ruma” ba defende direitus humanus. Mai ita hamutuk hodi hadiak AICHR ne’ebe “nehan la iha” (tamba foin moris) ne’e to’o nia “nehan iha”.

*Hakerek nain agora estuda iha UGM-Yogyakarta, Indonesia
Email : nelinhovital@yahoo.com
FB : Nelinho Vital