Serviso hamutuk entre Ministério da Justiça ho UNDP kontinua halaó Workshop asesu ba Justiça Tradisional loron 3 iha Centro Educação Distrito Lautem

Por Joao Maupelo da Costa

Serviso hamutuk entre Ministério Justiça ho UNDP kontinua halao terseiro workshop ba justiça tradisional durante loron tolu iha salaun centro Educação distrito Lautem,10,11 no 12 fulan Marsu 2009.

Workshop ho tema," Asesu ba justiça, Interfase Sistema Justiça Formal no Justiça Tradisional." Workshop ida ne'e hanesan kontinuasaun ba workshop nebe maka hala'o ona iha distritu seluk. Workshop konsultasaun justiça tradisional ba datolu ne'e halao iha distrito Lautem ho situasaun kalma hakmatek no interese makaás atu kompriende konaba konsultasaun justiça tradisonal nebe hato'o husi fasilitator sira nebemai husi Ministério da Justiça no UNDP hanesan iha distrito seluk.Tuir plano workshop ne'e halao ba partisipantes nain 100 deit maibe tamba komunidade distrito Lautem sente intersante atu hatene konaba asuntu ne'e, entaun ema nebe partisipa barak liu target nebe presiza, partisipa iha serimonia abertura, Director Direcção Nacional de Direitos Humanos e Cidadânia DNDHC/Ministério da Justiça, Lucas Antonio da Costa, Adjunto administrador distrito Lautem, Julio Maria de Jesus Canto, Representante UNDP, Raquel Fajadro no koordenador fasilitator, Celito Cardoso.

Director DNDHC, Lucas Antonio da Costa, iha abertura hateten,"Konsulta ida ne'e maka konsulta ba dala tolu (hahú husi distritos : Baucau, Oe-Cusse no Lautem) ho objektivu husi prosesu ida ne'e atu hetan input sira ba esbosu legizlasaun relasiona ho lisan no toman, hodi implementa direitu ba partisipasaun nudar populasaun nian kona-ba rezolusaun problema nasional sira. Workshop ne'e nudar parte husi prosesu konsultasaun nebe maka Ministério da Justiça lanxá ho apoio husi (PNUD – UNMIT) atu desenvolve esbosu legizlasaun relasionadu ho lisan no toman no orientasaun atu responde ba nesesidades ba asesu ba justisa. Ita-nia Konstituisaun RDTL hateten katak : Estadu rekoñese no valoriza norma no lisan rai Timor nian nebe la'os kontra Lei – Inan no mos legizlasaun seluk tan nebe koalia kona-ba direitu nebe mai husi lisan no toman. Programa ne'e realiza tamba esforsu hamutuk entre Ministério da Justiça ho UNDP - UNMIT atu konsulta sociedade Timor nian tomak kona-ba prosesu hala'o justisa tradisional iha Timor-Leste."

Director DNDHC ne'e reforsa liu tan katak ," Ministério da Justiça ho PNUD – UNMIT hala'o ona mos workshop konsultasaun setor sira ne'ebe maka importante hanesan : Organizasaun sira ne'ebe relasionadu ho justisa tradisional, rezolusaun alternativa ba konflitu, justisa no direitus humanos. Workshop konsultasaun ne'e hala'o tiha ona iha loron 27 de Fevereiru de 2009, workshop konsultasaun setor ho ONG's no Sociedade S&iscute;vil nebe maka existe iha kapital Dili, ne'eb maka hala'o ona estudu, survey, peskiza no intervensaun oi-oin iha área asesu ba justiça no direitus humanos iha nível lokal, mekanismu rezolusaun konflitos alternativa, no baliza sira entre sistema formal ho justiça tradisional). Entaun, organizasaun hirak ne'e iha informasaun espesif&iaccute;ku, esperiênsia no iha ona hanoin proposta kona-ba asunto ida ne'e."

Molok remata Director ne'e informa mos ba partisipantes sira katak," Prosesu hanesan sei hala'o mos iha setor seluk (tuir planu sei hala'o mos ho Autor Judisiariu : Juízes, Procuradores no Defensores Públicos, no Organizasaun feto maluk sira), hodi nafatin konsulta komunidade oin nusa maka sira mos hala'o justi&ccedul;a tradisional iha sira nia fatin."

Partisipantes husi workshop ida ne'e mai husi Autoridades lokal nivel sucos, sub-distrito, distrito, Ngo lokal, PNTL, UNMIT no Igreja nebehamutuk besik atu ida tolu nulu [130] inklui feto nain 33.

Iha workshop ne'e PNTL mos hatudu sira partisipasaun boot hahu husi Ajente to'o sub-Inspector polisia. Iha aktividades neberefere topiku nebe sai polimika iha distrito ne'e mak problema rai, naokten no violencia domestika. Sai preokupasaun polisia nian iha distrito Lautem mak meus oinsa atu polisia bele rejolve problema hirak ne'e, se laiha base legal ba sira hanesan livru Constituisaun RDTL, Codigu Proseso Penal no Códigu Proseso Sivil. Hatan ba preokupasaun ne'e fasilitator workshop husi parte ministério ninia atende kedas livrus balun ba preokupasaun polisia nian hanesan entrega livrus Constituisaun RDTL ho Código Proseso Penal ba polisia Seksaun Investigasaun[SI] no Task Force [TF] hodi aumenta sira nia kuinesemento liu liu konaba leis nudar base legal hodi hala'o knar nudar polisia.

Representa Ministério da Justiça chefe departamento Divulgacão, Celito Cardoso iha serimonia enceramento hateten," iha ita nia Constituisaun da RDTL artigu 2.4 hateten, estadu rekoinese no valoriza norma lisan rai Timor nian ne'ebe laos kontra lei inan nomos lejizlasaun sira seluk ne'ebe koalia kona ba direitu ne'ebe mai husi lisan no toman Timor nian, ida ne'e hatudu katak sistema justica tradisional ne'ebe hori uluk kedas iha, la kontraditoriu ba konstituisaun, no ema hotu rekuinese prosesu sira ne'e.

Chefe Departamento Relasoens Públicas e Divulgação ne'e haforsa tan," Depois ida ne'e ami sei mai fali halo konsultasaun ba exebosu lei nebeprepara ona husi Asesora sira, neberezultadu husi soru mutu ida ne'e ami sei elabora hamutuk depois ami sei hamosu lei atu bele fo valoriza, rekuinese uzus kustumes sira ne'ebéke beiala sira uza bain hira tesi lia."