MJ ho UNDP realiza workshop kona-ba, Asesu ba Justiça, Interfase Sistema Justiça Formal no Justiça Tradisional

Ministéro da Justiça (MJ) ho Programa Nasoens Unidas ba Dezemvolvemento (PNUD) ka UNDP halao workshop ho tema," Asesu ba justice, Interfase Sistema Justiça Formal no Justiça Tradisional.
Programa ne'e halao durante loron rua nia laran,dia 17-18 Dezembru tinan 2008,iha Salaun Administrasaun Distrito Baucau.Equipa nebe atu sai hanesan fasilitador ba workshop ida ne'e mai husi Ministério da Justiça no PNUD rasik.Representante husi Ministério da Justiça,Director da Direcção Nacional dos Direitos Humanos e Cidadania (DNDHC),Lucas António da Costa, Celito Cardoso (Técnico Superior bá Divulgação),Honório Aureliano Soares (Tecnico Superior Legislação) no João Maupelo da Costa (Tecnico Profissional Relasoens Públicas e divulgaãó), no inklui mós Juiza Tribunál Distrital de Baucau, Dra. Edit Palmira no Chefe Prokurador Distrital de Baucau,Dr.Jose Ximenes da Costa.Fasilitador sira nebe mai husi PNUD maka : Raquel Yrigoyen Fajardo,núdar konsultadora Justice System Program (PNUD Dili), Marta Aguiar, Justice System Program (PNUD Dili) no Shaila Noronha, Justice System Program (PNUD Baucau ).
Iha workshop nebe refere halo diskusaun kleán liu kona-ba oinsa atu rezolve problema liu husi prosesu Justiça Tradisional nebe jiste ona iha komunidade nia leét tuir tradisaun komunidade ida-idak nian iha distrito nebe refere.
Partisipantes nebe hola parte iha workshop ne'e 100 resin nebe mai husi Administrador sira husi sub-distritos iha Distrito de Baucau,Chefe do Sucos sira, PNTL Distrito Baucau,Lider Comunitários sira,
Agentes Funcionários Ministério da Justiça nian iha Distrito Baucau (DNTPSC no DNRN),Sosiedade sivil,no hetan prezensa husi Administrador Distrito Baucau rasik.
Marka prezensa mos iha sorumutu ida ne'e, mak representante husi Unidade Direitos Humanos UNMIT, Ausaid,núdar observador ba prosesu konsultasaun ida ne'e.
Programa ida ne'e hanesan piloto nebehalao ba dahuluk iha Distrito Baucau no tuir planu sei realiza mós iha Distrito Covaima no Oe-Cusse iha tinan 2009 ida ne'e. Programa ne'e haláo hó nia objectivo hanesan konsulta públiku kona-ba Justica Tradisional ba komunidades sira iha nível baze, hodi halibur komunidades nia hanoin
no opiniaun,ideias no ikus mai bele hetan ninia rejultado atu kria lei Justica Tradisional iha futuro.Director DNDHC,Lucas Antonio da Costa, iha nia intervensaun hateten katak, esforsu ida ne'e maka esforsu hamutuk ida entre Ministerio da Justiça ho UNDP atu konsulta hó sociedade Timor nian tomak kona-ba prosesu haláo Justisa Tradisional iha Timor-Leste. Konsulta ida ne'e maka konsulta ba dala úluk hodi halibur hanoin iha distrito Baucau.Prosesu hanesan sei halao mós iha distritu seluk hodi nafatin konsulta komunidade oin nusa maka sira mós halao justisa tradisional iha sira nia fatin.Bainhira hanoin sira ne'e halibur hotu,UNDP sei fahe rezultado konsulta ne'e hó Ministerio da Justisa hodi aprezenta projectu lei ida atu Ministerio tetu no projectu ne'e rasik sei konsulta fila fali hó komunidade tomak molok sai ba lei ida atu uza iha nasaun Timor-Leste.

Tamba sa maka ita buka haláo tan prosesu konsultasaun ida ne'e?Razaun katak,agora dadaun ne'e iha Timor-Leste tomak pratika tesi lia tuir forma tradisional láo hela.Husi fatin ida ba fatin seluk iha buat balun ne'ebe maka hanesan,maibé iha mós buat balun que ne'ebe la hanesan.Atu fo rekonhesimentu ida ba prosesu tesi lia ita presiza buka hatene bai-bain sira haláo oin nusa?Se maka tur atu tesi lia? Tesi lia hotu prosesu tuir mai saida maka sira halo atu garante katak lia ne'ebe tesi remata ona? Maibe,iha mós buat balun importante nebe tenki haré molok ita konsidera atu tesi lia iha nível komunidade nian.Buat balun hanesan direitus humanus maka importante tebes atu ita haree para labele halo ema balun sai vítima fali iha lia ne'ebe maka ita tesi.Maibe buat sira ne'e hotu tenki regula iha lei.Tanba ne'e ohin halo konsulta ida ne'e hodi hetan ideias husi imi partisipantes sira hotu iha Distrito Baucau ne'e.
Hanoin halaó workshop ida nee mós parte ida atu kontribui mós ba ita nia sistema Judisiáriu iha Timor Leste,tamba ida ne'e mak hein ita-bót sira nia partisipasaun aktiva iha loron rua ne'e nia laran hodi koalia no fahe hanoin. Imi nia hanoin sira ne'e sei ajuda Governu liu husi Ministério da Justisa atu komprende diak liu mólok hahu hakerek lei ne'ebe fo rekonhesimentu ba haláo sistema Justisa Tradisional nian iha nasaun doben Timor-Leste.