VISE MINISTRU JUSTISA AKOMPAÑA LANSAMENTU RELATORIU PRELIMINARIU SENSUS POPULASAUN NO UMA-KAIN TIMOR LESTE 2022


Dili, 15/11/2022, Sua Exselensia Vise Ministru Justisa Dr. José Edmundo Caétano (Saka Timor) Akompaña Seremonia Lansamentu Relatoriu Preliminariu Sensus Populasaun no Uma-Kain Timor Leste Tinan 2022, Tersa-feira ne’e, realiza iha Salaun Ministeriu Finansas.
Lansamentu ne’e, prezide husi Ministru finansas Dr. Rui Gomes, akompaña hosi Vise Ministru Finansas, Ministra Saude, Vise Ministru Justisa Dr. José Edmundo Caétano ho Ajensia Internasional sira, inklui ekipa sensus populasaun no uma-kain.
Ministeriu Finansa (MF) liuhosi Diresaun Jerál Estatístika (DGE, sigla portugés), hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira, halo lansamentu relatóriu prelemináriu ba sensu uma-kain no populasaun tinan 2022, hosi relatóriu rejista populasaun Timor-Leste hamutuk 1.340.434.
Hosi numeru refere, rejista feto hamutuk 662.347 no mane hamutuk 678.087, enkuantu populasaun tuir kada munisípiu, rejista populasaun Dili 324.269, Ermera 138.080, Baucau 133.881, Bobonaro 106.543, Liquiçá 83.689, Oé-cusse 80.726, Viqueque 80.054, Covalima 73.909, Ainaro 72.898, Lautém 69.836, Manufahi 60.536, Aileu 54.631, Manatuto 50.989 no ikus liu munisípiu Ataúro 10.302.
Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes, deklara, VIII Governu Konstitusionál liuhosi MF DGE konsege realiza ona sensu populasaun dahaat ho susesu.

“Sensu populasaun no uma-kain tinan ida-ne’e mak primeiru sensu populasaun ne’ebé uza instrumentu dijitál (CAPI Android) inklui últimu sensu populasaun realizada durante intervalu tinan-lima. Sensu Populasaun tuir-mai sei realiza iha tinan sanulu oin mai, bazeia ba rekomendasaun internasionál,” Ministru Rui Gomes, relata, iha ámbitu lansamentu relatóriu sensu uma-kain no populasaun tinan 2022, iha auditóriu MF, Aitarak-laran.
Inisiativa ne’e hala’o dahuluk iha tinan 2004, daruak iha tinan 2010, no datoluk iha tinan 2015, ne’ebé Governu planeia tuir mai realiza iha tinan 2020, maibé la konsege realiza tanba Governu implementa rejime duodécimo to’o tinan rohan, nune’e iha impedimentu no iha tinan ikus akontese pandemia COVID-19, rezulta Governu impoin restrisaun oioin hodi limita sirkulasaun ema no sasán sira durante tinan 2021.
Iha sorin seluk, VIII Governu Konstitusionál tau ‘ema’ nu’udar sentru ba dezenvolvimentu, tanba ne’e, hatene loloos estrutura populasaun to’o iha nível aldeia no suku, distribuisaun no karakterístika hosi populasaun rasik mak xavi hodi bele foti dezisaun no trasa polítika públika ne’ebé bele responde ba estrutura populasaun.

“Sensus fornese ita ho dadus atualizadu kona-ba populasaun rasik no ajuda responde ba kestaun polítika públika sira ne’ebé importante. Sensu mós hanesan instrumentu ne’ebé ita bele uza hodi verifika realizasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011 to’o 2030 inklui indikadór hosi Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS),” Ministru hateten.
Rezultadu prelimináriu hosi sensu uma-kain no populasaun tinan 2022, ne’ebé rejista totál populasaun 1.340.434, hatudu katak númeru abitante kontinua aumenta, ne’ebé hosi últimu sensu iha tinan 2015, iha aumentu númeru abitante 156.792, ho taxa kresimentu anuál 1,8%.
Aleinde ne’e, hatudu katak daudaun ne’e iha uma-kain 250.034, ne’ebé ein termu distribuisaun jeográfika, kapitál Dili mak iha maiór taxa kresimentu anuál 2,7%, kompara ho sensu tinan 2015, no mós iha maiór konsentrasaun populasaun 324.000, tuir kedan ho Ermera 138.000, Baucau 134.000 no Bobonaro 107.000.
“Bainhira tendénsia kresimentu ida-ne’e mak kontinua nafatin, maka númeru populasaun iha kapitál Dili sei sa’e dubru iha dekáda rua oin mai. Loos duni katak, ida-ne’e sei hanesan rezultadu prelimináriu. Relatóriu finál sei públika iha abril 2023, tuir kedan ho análize profunda kona-ba tema oioin hanesan fertilidade no nupsialidade, mortalidade, projesaun populasaun, migrasaun no urbanizasaun, uma-kain no kondisaun hela fatin, forsa traballu no atividade ekonómika, defisiénsia, edukasaun no literasia, jéneru, juventude no sensu atlas,” nia espika.

Maski última deskoberta konfirma deklina iha média taxa kresimentu anuál (hosi 2,1% iha tinan 2015 to’o 1,8% 2022), Timor-Leste nia taxa kresimentu populasaun anuál a’as liu entre rejiaun Sudeste Aziátiku, tuir kedan ho la’ós no Kambódia.
Populasaun 74% ho idade 35 mai kraik
Iha biban hanesan, Reprezentante Fundu Populasaun hosi Nasaun Unida (UNFPA, sigla inglés) iha Timor-Leste, Pressia Arifin-Cabo, konsidera, rezultadu prelimináriu sensu bele fó oportunidade atu investe iha dadus hodi haree ba orsamentu jerál, formulasaun polítika no planeamentu jerál ba dezenvolvimentu ba tinan 10 tuir mai to’o bainhira sensu tuir mai hala’o fali.
“Demográfiku Timor-Leste hosi sensu sira uluk hatudu katak populasaun iha Timor-Leste nakonu ho foin-sa’e, ho 74% ho idade 35 mai kraik. Nasaun ida-ne’e sei kontinua nia profile demográfiku foin-sa’e ba tinan balun tuir mai, signifika katak persiza atu investe liután iha reprodutivu. Ida-ne’e importante atu hatutan joventude sira-nia potensialidade hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku iha rai-laran,” Pressia Arifin-Cabo, rekomenda.
Nune’e mós, UNFPA habot liután posibilidade ba feto no juventude sira atu lidera moris saudável no produtiva. Ezemplu, hasa’e asesu ba planeamentu familiár, ne’ebé iha hela 22% ba feto kaben-na’in sira iha Timor-Leste no servisu saúde reprodutiva ba feto sira ne’ebé barak mak foin-sa’e hela, formasaun ba parteira sira ne’ebé iha esperiénsia hodi asiste partu no mós fornese edukasaun sexualidade ne’ebé apropriadu ba joventude sira.

“Ita presiza investe ba ita-nia emar sira inklui salvaguarda sira-nia direitu no opsaun sira ba pás, dezenvolvimentu ekonómiku no ba dezenvolvimentu sustentável iha sosiedade. UNFPA iha mundu no mós iha Timor-Leste iha istória naruk hodi fó apoiu ba sensu sira, ne’ebé mak sai hanesan fonte dadus populasaun ne’ebé esensiál tebes ba planu dezenvolvimentu,” nia adianta.
Durante tinan rua ikus ne’e, UNFPA fó apoiu ba Governu Timor-Leste liuhosi DGE iha dijitalizasaun sensu nia faze ida-idak no mobiliza fundu inklui fornese péritu xavi sira iha aspetu oin-oin sensu atu asegura katak sensu dijitalizadu ba dahuluk ne’e hala’o tuir prinsípiu no matadalan internasionál.
Aleinde nee, UNFPA sei kontinua atu investe no apoiu sensu ho kualidade, ne’ebé fornese dadus dizagregadu atu permite indikasaun ba nesesidade sidadaun hotu-hotu no asegura laiha ema ida mak hela iha kotuk. Ezemplu, feto, joventude no idozu sira inklui sira ne’ebé ho defisiénsia.

Arcanjo Viana das Neves
Media Gabinete Vice Ministru Justisa