MINISTRU JUSTISA : PRESIZA IHA KOOPERSAUN DIAK ENTRE ORGAUN POLISIA KRIMINAL PARA DEPOIS MEDIDAS IMPLEMENTASAUN ESPESIAS SIRA INVESTIGASAUN KRIMINAL NIAN BELE IMPLEMENTA HO SUSESU


Dili, MJ: Tersa-feira (14/06) dader ne’e, hafoin reuniaun ho Vise Ministru Interior Antonio Armindo no ekipa konjunta husi CEPAD & JSMP, Ministru Justisa Dr. Tiago Amaral Sarmento kontinua partisipa iha Plenaria ba Diskusaun Espesialidade no votasaun Final Global ba Projetu lei Nu. 40 /V(4a) iha Parlamentu Nasionál.


Iha Intervensaun Ministru Justisa Dr. Tiago Amaral Sarmento iha debate espesialidade ba Projetu-Lei nu. 40/V(4a) kona-ba ¨Organizasaun no Investigasaun Kriminal¨ Ministru Justisa informa katak Projeitu-lei ida ne’e importante tebes-tebes.


Importante tanba Projeitu Lei ida ne’e atu ezekuta, define knar no kompetensia ba setor judisiáriu sira, liuliu orgaun investigasaun sira ne’ebé simu knar husi Ministériu Públiku atu halo investigasaun hanesan Polisia Sientifika no Investigasaun Kriminal (PCIC -sigla Portugués) Polisia Nasional–Servisu Investigasaun Kriminal (PN-SIK) no Komisaun Anti Korrupsaun (CAC-sigla Portugués).

“ Ministériu Justisa ninia intervensaun iha hanoin katak “Projeitu lei ida ne’e, Organizasaun no Investigasaun Kriminal”, ne’e importante tebe-tebes. Importante tanba atu ezekuta, define knar no kompetensia ba autoridade judisiáriu sira, liuliu hirak ne’ebé hetan kompetensia husi Ministériu Públiku, atu hala’o knar investigasaun ka inkeretu iha ambitu prosesu penal”.
“Tanba durante ne’e, ita hatene katak iha Polisia Sientifiku Investigasaun Kriminal no CAC ne’ebé sira hotu hetan delegasaun kompetensia husi Ministériu Públiku e lei nemós define klaru liutan kona-ba titus krimi hirak ne’ebé sei delega ba kada instituisaun investigasaun sira hanesan PCIC ho CAC”.


“Iha projetu lei ne’e, konsege define halo klaru, bazei ba Kodigu penal TL, ne’ebe iha diskusaun laran insytituisaun hirak ne’e aseita e instiutisaun hirak ne’e hare katak importansia duni atu fahe tia krimi hirak hanesan : krimi komum ou krimi hirak ne’ebe organizada ka krimi sir ane’ebe konsidera seluk fahe tia ba instituisaun seluk, nafatin iha ambitu investigasaun ninia, nomós nafatin simu delegasaun kompetensia husi Ministériu Públiku”.


“ Ami husi parte Governu agradese tebe-tebes sira sente orgulho no husi Polisa Investigasaun Kriminal ne’ebe durante ne’e iha Ministériu Justisa nia okos no iha Ministériu Interior nia okos, presiza iha koopersaun entre orgaun Polisia Kriminal, para depois medidas espesias sira ne’ebe investigasaun kriminal nian ne’e bele klaru liutan iha atuasaun no implementasaun sira nia knar ho efetivu liu”.

“Projeitu lei ida ne’e mos konsege mós kria, ka establese sistema Nasional ba informasaun Kriminal. Ne’e primeira ves, ne’ebé ita bele dehan bele halo kompleta parte investigadores sira, atu nune’e bele halo lina koordenasaun entre ajente sira ne’ebe halo investigasaun iha PCIC nomós iha SIK-PNTL ninia”.


“Tanba nune’e husi Governu, parte Ministériu Justisa observa no hare katak Projetu-lei Organizasaun no Investigasaun Kriminal importante tebe-tebes atu bele halo susesu kodigu penal ninia hakarak nomos kodigu Prosesu Penal, para depois delegasuan kompetensia husi Ministeriu Publiku bele realiza no bele fo Justisa ba sidadaun Tomak ”, Ministru Justisa hakotu”.
Projetu lei ne’e pasa ho votus a-favor 55, kontra 0 no abstensaun 0, ho nune’e Lei Organizasaun no Investigasuan Kriminal pasa ona iha Final Global.


14 Juñu 2022
#Media_Gabinete_MJ