Estudu Komparativu Konaba Sistema Lejislasaun entre Timor Leste ho Japaun

Osaka,- Iha semana ida nia laran (27-31 Julhu 2015) ekipa husi Diresaun Nasional Asesoria Juridiku no Lejislasaun (DNAJL), Ministeriu Justisa Timor Leste estudu hamutuk ho ekipa lejislasaun husi Ministeriu Justisa Japaun nian, liu husi Diresaun International Cooperation Department (ICD). Programa ne’e hala’o iha rai Osaka, Japaun.

Programa ida ne’e, ho objetivu atu hasa’e kapasidade redatur lejislativa Timor-oan sira nia konhesimentu nomos atu halo komparativu ba sistema lei kazamentu no lei mediasaun entre nasaun rua ne’e.

Ho ida ne’e, iha estudu ne’e hala’o liu husi diskusaun iha aula ne’ebe orador sira mai husi professor Universidade Osaka nian hanesan Prof. Niki Tseneo no Prof. Kenzo, inklui juiz sira balun (Juiz Yuji Kai no Juiz Hiromitsu Magira).

Aleinde iha aprezentasaun materia nomos diskusaun ba lei rua ne’e, ekipa DNAJL husi Timor Leste mos hetan oportunidade atu ba vizita Diresaun Registu Rai nian iha Distrito Nara nomos ba vizita Sentru Alternative Dispute Resolution (ADR) iha Osaka. Sentru ida ne’e, maneija husi profisaun advogado.

Durante programa ne’e, konsege hatene duni sistema kazamentu iha rai Japaun ne’ebe fasil tebes atu ba halo rejistu, tamba liu deit etapa rua mak hanesan: 1) iha hanoin hanesan atu hakarak kaben, no 2) ba rejistu deit iha fatin rejistu nian.

Aleinde ne’e, ekipa rua ne’e halo mos diskusaun konaba medida alternativu seluk atu rezolve problema privadu (caso civil), la’os iha tribunal, atu nune’e hakbesik liu tan justisa ba povu, ne’ebe iha Japaun konhesidu ho naran Chotei.

Diskusaun ida ne’e, interesante tebes tamba situasaun rai rua ne’ebe atu hanesan. Tamba, koalia hotu konaba oin nusa atu rezolve povu nia problema ho lalais no la gasta osang barak. Buat ida ne’ebe mak husi parte Timor Leste bele foti hanesan referensia maka oin nusa atu kria sistema alternativu ida hodi hala’is justisa ba povu, hanesan liu husi dalan mediasaun, maibe rezultadu husi mediasaun ne’e tengki hetan kbit husi parte tribunal nian.

Hanesan ita hotu hatene, ba dadaun ne’e, DNAJL hahu prepara ona esbosu lei ida konaba sistema mediasaun ne’e hanesan parte ida husi ADR.

Programa ida ne’e, hetan apoiu husi Ministeriu Justisa Japaun, liu husi fundu kooperasaun bilateral nian. Hanesan Diretor ICD, Sr. Kohei Sakai, hato’o iha nia lian menon katak, Timor Leste ho Japaun hanesan maun alin no belun diak. Tamba ida ne’e, tenki iha nafatin kooperasaun diak no servisu hamutuk hodi dezenvolve nasaun.

(Maxi/DNAJL)