MINISTRU JUSTISA: " SERVISU DI'AK TENKE REFLETA SAKRIFISIU,KOMPROMISU NO DEDIKASAUN BA INTERESE PUBLIKU"
DILI,MJ Segunda-Feira 01 de Junho 2026 Sua-Eselénsia Ministru Justisa, Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, enkoraja dirijente no funsionáriu sira hotu atu kontinua hatudu espiritu servisu ne’ebé aas, ho kompromisu metin no dedikasaun tomak atu servi povu no nasaun. Mensajen ida-ne’e hato’o durante serimónia hasae Bandeira Nasionál ba inísiu fulan Juñu tinan 2026, ne’ebé realiza iha edifísiu Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PSIK), Kolmera, Díli
Ministru Justisa hateten, servisu administrasaun públika la’ós de’it kona-ba hala’o knaar tuir rotina loroloron, maibé presiza iha sentidu responsabilidade, integridade no espiritu servisu atu garante katak polítika no programa Governu sira bele implementa ho efikásia no benefisia diretamente ba komunidade sira.
“Servisu di’ak tenke refleta sakrifísiu, kompromisu no dedikasaun ba interese públiku. Kada funsionáriu no dirijente tenke hatudu responsabilidade moral no profisionál atu asegura katak servisu ne’ebé fornese ba sidadaun sira responde ba nesesidade no espetativa povu nian,” dehan Ministru Justisa
Ohin hala’o serimónia ida-ne’e ho objetivu atu kontinua fó kontribuisaun ba esforsu konjuntu hodi reforsa responsabilidade institusionál no kompromisu servisu públiku iha Ministériu Justisa. Serimónia ida-ne’e la’ós deit nu’udar eventu formal, maibé sai mós momentu importante atu hametin sentidu pertense, unidade no responsabilidade ba misaun nasional ne’ebé ita hotu-hotu kaer no ezekuta diariamente.
Iha papel estratéjiku ida atu kontribui ba dezenvolvimentu nasaun no fortalese instituisaun sira Estadu nian. Liuliu iha períodu komemorasaun Restaurasaun Independénsia, ita iha oportunidade atu reflete kona-ba sakrifísiu no luta sira ne’ebé lori Timor-Leste to’o ba independénsia plena, no oinsá ita bele kontinua kontribui ba konsolidasaun Estadu ida ne’ebé forte, inkluzivu no demokrátiku.
Ministériu Justisa kontinua desempeña papel fundamental ida iha konsolidasaun Estadu de Direitu Demokrátiku, liuhosi garantia asesu ba justisa, seguransa jurídika no proteksaun direitu sidadaun sira nian.
“Ha’u husu nafatin ba dirijente no koordenadór sira iha diresaun ida-idak atu bele komprende no analiza ho didiak diskursu polítiku sira ne’ebé dadaun ne’e la’o hela iha Parlamentu Nasional, liuliu iha kontestu diskusaun no aprovasaun Orsamentu Retifikativu. Importante tebes atu ita hotu-hotu hatene ho klaru orientasaun polítika públika no prioridade estratéjika sira ne’ebé Governu no Parlamentu Nasional defini hela ba períodu ida-ne’e” Ministru Justisa hateten.
Ministru Justisa mós alerta ba dirijente sira atu kontinua mantein disiplina institusionál, reforsa mekanizmu kontrolu internu no realiza reuniaun regular sira hodi monitoriza progresu servisu no identifika lalais preokupasaun ka dezafiu sira ne’ebé Ministériu Justisa hasoru hela. Liuhosi koordinasaun ne’ebé di’ak no komunikasaun ne’ebé efetivu, bele responde ho lalais ba kestaun sira ne’ebé mosu no garante kontinuidade servisu públiku sira ba komunidade.
Ba Dirasaun-Geral da Administrasaun :
fó atensaun bo’ot liu ba ezekusaun orsamentu tinan ida-ne’e no, paralelamente, prepara ho seriedade proposta orsamentu ba Tinan Fiskál 2027. Planeamentu no preparasaun orsamentu tenke sai hanesan instrumentu estratéjiku atu responde ba prioridade no nesesidade efetiva Ministériu Justisa nian.
Tan ne’e, Xefe Planeamentu tenke demonstra kapasidade téknika no lideransa atu dezenvolve planeamentu ida ne’ebé realistiku, sustentavel no orientadu ba rezultadu. Planeamentu ida ne’ebé diak tenke refleta ho loloos ita nia forsa traballu, kapasidade institusionál no interese lejítimu Ministériu Justisa nian.
Dirijente sira ida-idak tenke komprende didi’ak programa, subprograma no atividade sira ne’ebé planeia ona atu implementa no ezekuta. Programa sira ne’e la’ós deit prioridade Ministériu Justisa nian, maibé mós parte ida husi programa estratéjiku Governu nian atu responde ba nesesidade povu no dezenvolve setor justisa ho di’ak liután.
Ba Dirasaun-Geral Terras no Propriedades:
Diresaun-Geral Terras no Propriedade tenke kontinua haforsa esforsu sira atu komprende kle’an liu tan preokupasaun no nesesidade komunidade nian relasiona ho kestaun rai no propriedade. Importante tebes atu halo aproximasaun ida ne’ebé diak ho komunidade sira, rona no analiza problema sira ne’ebé mosu iha terenu, nune’e mos konsidera observasaun no rekomendasaun sira ne’ebé hato’o husi deputadu sira iha Parlamentu Nasional.
Liuhosi servisu ne’ebé planeadu no koordenadu diak, tenke bele produz desizaun sira ne’ebé hametin posisaun Governu nian, maibé iha tempu hanesan garante no proteje direitu fundamental sidadaun sira nian. Iha situasaun balun, Estadu presiza hatudu nia autoridade ho determinasaun, responsabilidade no etika profissional, atu bele rezolve no pasifika konflitu sira ne’ebé mosu iha komunidade, liuliu relasiona ho disputa rai no propriedade.
Ba Defensoria Publika:
Defensoria Públika tenke kontinua hala’o nia misaun atu defende no garante asesu ba justisa ba sidadaun sira ne’ebé laiha kapasidade ekonomika atu hetan asisténsia jurídika privadu. Instituisaun ida-ne’e tenke sai hanesan instrumento importante ida ba ema sira ne’ebé buka proteksaun no justisa husi Estadu.
Iha âmbitu polítika kriminal, kontensiozu Estadu, prosesu sivíl no kazu sira relasiona ho rai no propriedade, Defensoria Públika tenke asegura katak sidadaun sira simu apoiu jurídiku ne’ebé adekuadu, ho objetivu atu hametin konfiansa públika ba sistema justisa nasional.
Ita presiza reafirma nafatin ita nia kompromisu atu hetan no mantén konfiansa komunidade nian. Maski dezafiu no obstákulu oioin sei iha nafatin, ita hotu tenke demonstra firmeza, kompeténsia no kapasidade profissional atu kontribui ba dezenvolvimentu nasaun no hasa’e kualidade prestasaun servisu públiku.
Ba Gabinete Politika Justisa:
Gabinete Polítika no Planeamentu Justisa tenke kontinua halo análize no artikulasaun estratéjika ba programa no prioridade sira Ministériu Justisa nian. Importante atu asegura katak programa sira ne’ebé dezenvolvidu responde ba interese nasional, hametin konsolidasaun institusional no promove parseria estratéjika ho entidade nasional no internasionál sira.
Tenke fó prioridade ba atividade sira ne’ebé responde diretamente ba nesesidade institusionál no komunidade nian. Hau hein katak equipa tomak prepara-an ho seriedade ba elaborasaun Planu Anual no proposta orsamentu ba Tinan Fiskál 2027, ho orientasaun atu fó resposta efetiva ba prioridade sira Ministériu Justisa nian.
Ba Servisus Prizionais:
Servisus Prizionais tenke kontinua halo esforsu atu garante tratamentu no asisténsia ne’ebé dignu ba rekluzu sira, tuir prinsípiu direitus umanus no padraun internasionál sira ne’ebé aplikavel.
Hametin mós supervisaun ba servisu guarda prizionál sira nian, atu asegura katak knaar sira hala’o ho profesionalizmu no responsabilidade. Maski autoridade prizionál sira iha kompeténsia atu aplika medidas disiplinár sira bainhira nesesáriu, medida hotu-hotu tenke bazeia ba lei, regulamentu no kódigu konduta ne’ebé vigora. Laiha razaun ida atu aplika medidas ne’ebé kontra lei, kontra prosedimentu ka viola direitu fundamentál ema nian.
Ba Inspetoria-Geral:
Inspetoria-Geral tenke kontinua hala’o inspesaun, fiskalizasaun no prosesu disiplinár sira ho rigor no imparsialidade. Mecanismu kontrolu internu ida-ne’e importante tebes atu garante transparénsia, responsabilidade no boa governasaun iha Ministériu Justisa.
Laiha sistema inspesaun no kontrolu ne’ebé efetivu, difisil atu hametin kultura disiplina no responsabilidade profissional. Tanba ne’e, Inspetoria-Geral tenke kontinua desempenha nia papel ho independénsia no integridade, atu asegura katak servisu públiku sira hala’o tuir lei, norma no padraun étika ne’ebé vigora.
Ministru Justisa konvida diresaun, chefia no funsionáriu hotu-hotu atu kontinua servisu ho espírito kolaborasaun, integridade no dedikasaun. Ministériu Justisa iha responsabilidade boot atu responde ba nesesidade povu nian no hametin Estadu de Direitu Demokrátiku.



