MINISTRU JUSTISA ABERTURA PROGRAMA FORMASAUN PONTU FOKAL DIREITU HUMANUS


DILI,MJ-Sesta-Feira 03 Outubru 2025 Sua-Eselénsia Ministru Justisa, Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, hamutuk ho ofisiál Koordenadora Rezidente ONU, iha Timor-Leste, Laura Lima no Diretór Jerál Polítika Justisa, Honorio Aureliano Soares Magalhães hala’o abertura programa formasaun pontu fokál Direitu Humanus ba Liña Ministériál sira, realiza formasaun iha Maubara Room, Timor-Plaza, Díli.
“Ha'u hakarak kongratula ba esforsu tomak ita hotu nian ba kauza nasional ida-ne’e nian, hodi hametin liutan servisu sira ba direitu Umanos no sidadaun sira nian hanesan kumprimentu impretivu. No hakarak hato’o agradesementu ba partisipante sira hotu tanba disponivel hodi mai partisipa iha formasaun importante ida-ne’e, tanba ita-boot sira mak autór prinsipál ba prosesu ida-nee” Ministru Justisa hateten lia-hirak ne’e liuhosi ninia diskursu iha abertura programa formasaun-ne'e.
Objetivu prinsipál husi formasaun ida-ne’e mak “haberan no haklean liu-tan koñesementu pontu-fokál sira-nian” kona-ba mekanizmu direitus umanus ONU-nian liuliu kona-ba tratadu direitus umanus ONU-nian no Revizaun Periódiku Universál (UPR).

Timor-Leste ratifika ona Paktu Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku, ne’ebé, tuir Konstituisaun RDTL, sai nu’udar parte integrante hosi sistema jurídiku nasionál hafoin nia públikasaun iha Jornál Ofisiál. Nune’e, nasaun iha obrigasaun legál atu respeita no garante direitu no liberdade fundamentál sira ne’ebé hatuur iha Paktu, hanesan protesaun hasoru tortura, direitu ba liberdade espresaun no direitu ba konsentimentu livre iha asuntu médiku no sientífiku.
Governu iha kompromisu tomak atu halo reforma ba Administrasaun Estadu nian, hodi asegura dezenvolvimentu ba mekanizmu governasaun di’ak, iha ne’ebé transparénsia, profisionalizmu, no efikásia la’ós de’it imajen nasaun nian, maibé mós reflete hahalok no atitude sira, tantu iha servisu fatin no mós iha sira-nia moris privadu, hosi funsionáriu Estadu hotu-hotu.
“Serbi Povu, serbi Estadu, serbi Nasaun ho onestidade no integridade sai nu’udár misaun ida ne’ebé kobre liu atu hala’o iha nasaun ida-ne’e” Ministru Justisa hateten.
Ministru Justisa hateten ita-boot sira-nia kontribuisaun importante tebes hanesan ajente estadu hodi kontinua promove no próteje direitus umanus hodi garante sidadaun tomak goja sira-nia direitus umanus sai realidade ne’ebé ita hotu hakarak.

Ida-ne’e, hanesan pasu importante ba Timor-Leste iha mundu internasionál, hodi kumpri obrigasaun ho mekanizmu Direitus Umanus ONU-nian. Tanba ne’e, estadu Timor-Leste husu nafatin apoiu tékniku no finanseiru husi ONU atu kumpri obrigasaun hanesan estadu-parte ba konvensaun direitus umanus ONU nian.
Ha’u husu ita-boot sira atu aproveita oportunidade ida-ne’e ho di’ak, hodi absorve informasaun no matenek sira ne’ebé sei hato’o husi formadór kualifikadu no peritu sira kona-ba mekanizmu direitus umanus no Revizaun Periodika Universál.
Fiar katak, ho formasaun ida-ne’e, sei ajuda di’ak liu imi-hotu nia matenek atu kontribu ba prosesu hakerek relatóriu estadu-nian liuhosi forñese informasaun ne’ebé komprensivu no kredivél hosi pontu-fokál direitus umanus liña-ministeriál, Ita-boot sira-nia kontribuisaun importante tebes hanesan ajente estadu hodi kontinua promove no próteje direitus umanus hodi garante sidadaun tomak goja sira-nia direitus umanus sai realidade ne’ebé Timor-Leste nia hakarak.
Iha Formasaun ne’e, Ministériu Justisa liuhosi Diresaun Nasionál ba Direitus Umanus no Sidadania, apoia hosi ajénsia UNPRDP, UN WOMEN, UNICEF, reprezentante Unidade Asessoria Direitus Umanus-ONU iha Timor-Leste.

#Media Gabinete Ministru Justisa#