MINISTRU JUSTISA APRESIA EMBAIXADOR JAPAUN NO REPUBLIKA INDONEZIA IHA WORKSHOP KONVENSAUN ASEAN KONTRA TRAFIKU UMANU
DILI,MJ-Tersa-Feira 26 Augustu 2025 Sua-Eselénsia Ministru Justisa, Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai hato’o apresiasaun ba Embaixadór Japaun no Embaixadór Repúblik Indonézia iha serimónia workshop kona-bá Konvesaun ASEAN kontra tráfiku umanu ne’ebé hala’o iha salaun Ministériu Negosíu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Praia dos Coqueiros Díli.
Ministru Justisa agradese ba povu no Governu Japaun, ne’ebé kontinua demonstra disponibilidáde nu’udár parseiru fiel ba apoiu iha atividade sira hotu, tanto iha rai laran no rai liur. Nune’e mós Repúblika Indonezia, hanesan membru ativu no parseiru importante, ne’ebé kontribui iha polítika formasaun, hasa’e koñesimentu ba sidadaun sira, no fó susténsia iha esforsu atu hasoru krime sira ne’ebé sai preokupasaun iha nivel nasionál no internasionál
“Ha’u hakarak hato’o apresiasaun ba iha señor Embaixador Japaun no Embaixador Indonezia liu-liu ba iha preokupasaun sira ba iha krime Tráfiku Umanu nian ne’ebé Timor-Leste liuhosi reuniaun Konsellu Ministrus aprova ona rezultadu Planu Asaun Nasionál Kontra Tráfiku Umanu tinan 2026-2030, iha loron sesta-feira 25 Fulan Jullu tinan 2025 ne’e.” Ministru Justisa Sérgio Hornai hateten
Ho objetivu atu reforsa mekanizmu prevensaun, protesaun ba vítimas, perzekusaun penál, no parseria institusionál sira. Planu ne’e ho objetivu atu kria kuadru estratéjiku ida ne’ebé metin hodi kontra tráfiku umanu ho efetivu, ho medidas konkreta no ne’ebé koordenada hosi entidade governamentál oi-oin no parseiru sosiedade sivíl sira.
Ministru Justisa dehan, Konvensaun ASEAN kontra tráfiku Umanu, liu-liu ba Feto no labarik sai krime transnasional no trafiku Umanu sai nu’udár problema ajenda nasional no internasional ba membru paíz hotu-hotu. Nune’e oinsa atu haforsa nia filleira ba kombate ráfiku Umanu.
Governu Timor-Leste kompremetidu liuhosi ninia polítika lejizlasaun nian iha tinan 2009 buka esforsu, iha instrumentu internasional sira liu-liu kauza nasional ida-maka krime transnasional ba iha iha Tráfiku Umanu ninian. Parseiru sira sempre buka esforsu sira hodi hametin kooperasaun iha área oi-oin inkluidu ba iha setor Justisa ninian kona-bá iha krime sira ne’ebé iha relasionamentu ba iha preokupasaun internasional sira.
Iha brankeamentu kapital, krime korupsaun sira no mós iha relasionamentu ba iha orgaun públiku estadu ninian. Timor Leste konsiente no pretende ba krime transnasional sira presiza iha kooperasaun internasional ida-ne’ebé permanente komprensivu atu bele halo medida sira ba iha kombate krimenalidade sira-ne’ebé maka eziste.
Tanba Timor-Leste iha komitmentu ida-ne’ebé boot, oinsa maka atu eradika medida sira ba iha tráfiku Umanu ninian. Nune’e Timor-Leste labele sai hanesan objetu ba iha medida sira ne’ebé krime organizadu, ba tráfiku umanu ba iha teritoriu Nasionál.
Estadu Timor Leste liuhosi Ministériu Justisa, Ministériu Negosiu estranjeiru no kooperasaun (MNEK), instituisaun organizasaun nasionál no internasional sira, konsiente atu bele kombate krimenalidade organizadu sira presiza iha filleira ida-ne’ebé konsolidadu liu-hosi instituisaun sira iha kapasidade hodi bele responde ba preokupasaun internasional sira-ne’e.
Tanba formasaun ohin ne’e, nu’udar forma ida hodi eleva tan konesimentu liu-liu korpu Polísia Kriminál sira, atu fornese kompleta malu hosi instituisaun ida ba instituisaun seluk, hosi ema ida ba ema seluk kona-bá krime sira ne’ebé hasoru iha sosiadade nia-leet.
Ho nune’e duni lori IX Governu Konstitusional no Ministériu Justisa nia naran hakarak reafirma katak, Tráfiku Umanu nu’udár aktu violasaun ida-ne’ebé grave ne’ebé kontra direitu no liberdade ema nia vontade ne’ebé Timor-Leste presiza konsolida no fortalese filleira sira liu-liu iha Organizasaun Non Governmentál sira ne’ebé sempre halo advokasia oinsa maka atu bele proteze joven, labarik no ema sira ne’ebé iha vulnerabilidade atu bele sai sujeitu ba iha trafiku umanu ninian.
Iha workshop ne’e, partisipa hosi Embaixador Japaun, funsionáriu sira hosi Ministériu Justisa, funsionáriu hosi Ministériu Negosiu Estrajeiru no Kooperasaun Indonezia, funsionáriu sira hosi Ministériu Negosiu Estrajeiru no Kooperasaun, Polísia Emigrasaun sira, reprezentante embaixador sira, Korpu Diplomatiku sira no tekniku sira seluk.