MINISTÉRIU JUSTISA (DGPJ-DNDHC) REALIZA SORUMUTU ESTABELESIMENTU PONTU FOKÁL BA RELATÓRIU ESTADU PIDSP
Dili, MJ-Kinta-Feira 30 janeiru 2025 Esselentisimu DiretórJerál Polítika no Justisa Dr. Honorio Aureliano Soares Magalhães agradese ba pontu fokál sira husi reprejentante liña ministerial sira hotu ne’ebé simu konvite no marka mós prejensa iha reuniaun ne’ebé mak koalia kona-ba relatoriu inisial ba paktu internasional Direitu Sivil no Polítika (PIDSP).
Ita hatene katak Timor-Leste depois restaura independensia iha tinan 2003 ratifika konvensaun hitu (7) no konvensaun ida (1) Estadu Timor-Leste ratifika tan iha tinan 2023 hamutuk konvensaun ualu (8), entaun depois de ratifika tiha konvensaun hirak ne’e ita halo ona relatoriu ba konvensaun balu hanesan konvensaun Eliminasaun Diskrimanasaun Kontra Feto (CEDAW) no konvensaun Direitu ba labarik (KDL) no mós konvensaun sira seluk, falta balu mak besik ona tinan rua nulu resin tolu (23) ita seidauk halo relatoriu, ba dau-dauk ne’e ministériu justisa kria ona ekipa traballu maibe depois de Covid-19 to’o ohin loron ita sei pendin hela traballu ida ne’e, ho ida ne’e Diresaun Nasional Direitus Umanus no Sidadania Ministériu Justisa (DNDHC-MJ) hola inisiativa atu re-ativa fali pontu fokál sira ka ekipa traballu atu nune’e ita bele hare’e fila fali relotariu sira ne’ebé mak ita presija atu halo atu halo mak hanesan Paktu Internasional Direitu Sivil no Polítika (PIDSP).
Iha intervensaun DJPJ nian; relata katak ba asuntu ida ne’e iha tinan rua ka tinan tolu liu ba ekipa traballu hakbesik-an ba iha ita bo’ot sira nia fatin halo ona konsulta ou peskiza ne’ebé sira iha ona esbosu ba relatoriu ne’e rasik, maibe la konsege termina relatoriu ida ne’e no la konsege lori ba aprejenta, entaun ho ida ne’e mak ohin ita hotu mai hamutuk fali iha fatin ida ne’e no tur hamutuk fali hodi hare’e ba asuntu ida ne’e, no atu konsulta fali/halibur fali dadus ba buat hirak ne’ebé mak dalaruma presiza hafoun hikas. Ho ida ne’e ita sei tur hamutuk fali koalia ba malu nafatin hodi bele hadi’ak relatoriu ida ne’e.
Iha biban ne’e DJPJ mos hato’o ninia agradesementu; Ami mós hato’o ba ita bo’ot sira katak Ministériu Justisa Diresaun Jerál Polítika no Justisa liu husi Diresaun Nasional Direitus Umanus no Sidadania iha mós konsultam ou assesora ida ne’ebé mak ita hotu hatene, antes ne’e prepara ona relatoriu balu ne’ebé ita aprejenta ona iha Jenebra, ho nune’e ami hein katak ho ita hotu nia prejensa ida ne’e atu ita hotu prepara hela relatoriu kona-ba Paktu Internasional Direitu Sivil no Polítika (PIDSP) no mós relatoriu sira seluk sei tuir mai atu sai di’ak liu tan.
Iha biban ne’e DJPJ mos hato’o ninia agradesementu; ba reprejentante Unidade Assesoria Direitus Umanus iha Timor-Leste (UADU-TL) ne’ebé mak durante ne’e suporta no apoiu Ministériu Justisa liu husi Diresaun Nasional Direitus Umanus no Sidadania (MJ-DNDHC) hodi halo atividade sira liu-liu liga ho atividade direitus umanus nian no mós komemorasaun Loron Internasional Direitus Umanus 10 Dezembru, ho ida ne’e agradese nafatin apoiu no suporta hirak ne’e, apoiu no suporta hirak ne’e mak ohin loron ita sira ne’e tur hamutuk hodi re-ativa hikas ita nia reuniaun ida ne’e.
Iha fatin seluk Diretóra nasional Direitus Umanus no Sidadania mós akresenta tan katak hanesan ekipa tekniku husi DNDHC-MJ mak assume responsabilidade ba prosesu tomak hodi hakerek relatoriu inisial ba PIDSP nomós inklui peskiza hodi rekolla informasaun sira ne’ebé apoiu husi pontu fokál kada liña ministerial sira hotu, tamba ne’e agora dau-dauk ita iha ona relatoriu PIDSP ba iha esbosu final maibe presija tan aktualiza informasaun balu, liu-liu liga ho lejislasaun no polítika balu atu kompleta liu tan antes atu aprejenta ba S.E Ministru Justisa. depois ida ne’e sei marka mós ajenda ba konsellu ministru hodi hetan aprovasaun atu nune’e ita sei submete ba iha komite jenebra, oinsa prosesu hirak ne’e lao ho di’ak entaun pontu fokál no ekipa tekniku sira husi DNDHC sei tuir formasaun internal ida kona-ba IN HOUSE TRAINING.
Objetivu husi formasaun internal ida ne’e atu haklean pontu fokál no tekniku husi DNDHC sira nia koñesimetu atu nune’e bele hakerek relatoriu ida ne’e tuir matadalan organizasaun Nasoens Unidas (ONU) nian, nomós husi formasaun internal ne’e sei fasilita husi reprejentante ONU-UADU iha Timor-Leste tamba ne’e ami sei nafatin kontaktu ho pontu fokál husi liña ministerial sira hotu atu ita servisu hamutuk no bainhira presija to’o iha ita bo’ot sira fatin ka dalaruma ami sei kontaktu nafatin ho ita bo’ot sira.