REJISTU MORIS HANESAN AKTU OFISIAL BA REKONESIMENTU ESTADU RDTL KONA -BA LABARIK SIRA-NIA MORIS


Dili, MJ- Segunda-feira 30 Setembru 2024,, Sua-Eselénsia Ministru Justisa, Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai defini rejistu moris hanesan aktu ofisiál bá rekoñesimentu hosi Estadu Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) kona-bá labarik sira-nia moris.
Ministru Justisa fó definisaun ne’e liu-hosi diskursu iha ámbitu serimónia lansamentu rejistu moris ne’ebé realiza iha Jardín Infantíl, Palásiu Prezidensiál, Ai-tarak laran.
Ministériu Justisa servisu hamutuk ho parseria Ajénsia Internasionál no liña ministériu relevante xave sira, hanesan UNICEF Ministériu da Administrasaun Estatal, Ministériu de Saúde, Ministériu Edukasaun, Konfiksoens relijioza sira iha Timor- Leste hahú rejistu ba kosok oan tinan 0 – 5 iha teritoriu Timor Laran tomak, husi tinan 2004 to’o ohin loron, hodi promove no hametin sistema rejistu moris móvel, kampaña rejistu moris, liu hosi hametin sistema rejistu moris iha munisípiu prioridade sira ho taxa rejistu moris ki’ik liu iha nasionál.
Atividade ida-ne’e iha ninia kontinuasaun hodi garante Timor-oan sei rejistu hotu no mós sira ne’ebé moris ikus to’o área remota sira.
Enkuadramentu Legál

Prinsípiu protesaun bá labarik maka labarik hotu-hotu assesu bá sira-nia direitu ne’ebé mensiona iha enkuadramentu Internasional no Nasionál nu’udár baze fundamentál.
Enkuadramentu legál sira eziste hodi garante direitu no kooperasaun bá realizasaun sistema rejistu moris iha Timor-Leste.
Enkuadramentu Internasionál:
Konvensaun Direitu bá Labarik artigu 6 mensiona katak, Labarik no parte hotu-hotu rekoñese katak labarik hotu-hotu iha direitu bá vida no Estadu iha obrigasaun no haka’as –an hodi garante direitu bá labarik bá sobrevivénsia, ben-estar no dezenvolvimentu integrál.
Artigu 7, númeru 1 mós fó biban bá Estadu no parte sira hodi fasilita rejistu no direitu bá labarik foin moris atu bele ezerse naran no nasionalidade ida.
Haforsa mós iha Regulamentu UNTAET númeru 3/2001, ne’ebé estipula kona-áa regulamentasaun prosesu estabelesimentu sentru rejistu sivil atu bele fasilita labarik no sidadaun hotu-hotu hodi hetan sira-nia direitu bá rejistu.
Enkuadramentu Nasionál
Enkuadramentu Nasionál: Konseitu sidadania deskreve kona-bá se mak bele sai nu’udár sidadaun ida, no oinsá aplika atu hola parte nu’udár sidadaun ida. Hanesan mensiona iha Konstituisaun RDTL artigu 3.
Bainhira ko’alia kona-bá sidadania, sempre involve labarik nu’udár parte importante, ne’ebé persiza tebes protesaun atu sira bele asesu bá sira-nia direitu fundamentál, protesaun nu’udár papél importante hosi família, komunidade no nasaun.

Konstituisaun RDTL artigu 18 (númeru 1-3) fó biban tebes bá labarik atu hetan protesaun adekuada la-haree bá sira-nia estatutu sosiál.
Iha artigu 67 Codigo Civil TL hateten, labarik ida moris mai iha kedas personalidade jurídika. Maski nune’e, atu haree no hametin vinculujuridiku entre aman, inan ho labarik oan ne’ebé moris mai tenki rejistu hodi hetan lejitimidade perante lei. Alende personalidade juridika ho vínkulu jurídiku sira.
Objetivu Rejistu Moris
Atividade rejistu moris sei halo rejistu bá kosok-oan iha territóriu Timor laran tomak liuhosi dokumentu ofisiál mak hanesan Sertidaun Moris hodi garante direitu universál labarik idak-idak nia direitu tomak: Estatutu sidadania, asesu Eskola, tratamentu Saúde ne’ebé di’ak, proteje labarik hosi konfiltu, exploitasaun no seluk-tan ne’ebé relasiona labarik nia direitu.
Importánsia Hosi Rejistu Moris
Sistema rejistu moris nu’udár rekorda ofisiál ida hodi rekora labarik hotu-hotu atu hola parte iha sistema reinserasaun no hetan rekoñesimentu perante lei.
Prosesu rejistu moris bá labarik nu’udár parte rekoñesimentu hosi Estadu bá labarik ida hodi define labarik nia pertense bá familia no komunidade ida, tanba sertidaun moris nu’udár provas legál bá identidade labarik ne’ebé produz hosi Governu.

Benefísiu Hosi Rejistu Moris
- Garante labarik nia nasionalidade
- Fasilita labarik sira hodi tama eskola ho otas loloos
- Fasilita labarik no familia atu asesu ba benefisiu seguransa sosial hanesan Bolsa da Mãe
- Proteje labarik sira husi hahalok aat hanesan: adopsaun ilegál, labarik servisu ho otas ki’ik, detensaun no prizaun ilegál sira, no aktus ilegáis sira seluk.
- Labarik bele aplika ba dokumentus ofisial sira seluk hanesan: passaporte, billete identidade no loke konta bankária.
- Fornese dadus estátistiku ida ne’ebé loloos kona-bá kresimentu ema nian kada tinan hodi tulun governu iha planu dezenvolvimentu sira, hanesan hari’i eskola no postu saúde.
Planu Implementasaun Rejistu Moris (Móvel) 2024
Tuir planu, implementasaun rejistu moris ba labarik sei implementa iha Munisípiu 5 iha Postu Administrativu 11, hanesan Baucau (Postu Baguia no Quelicai), Dili (Atauro), Ermera (Atsabe, Letefoho no Railaco), Liquiça (Bazartete no Maubara), Viqueque (Lacluta, Outolari no Ossu) ne’ebé sei realiza hahú fulan Outubru to’o Dezembru 2024.
Tarjetu bá implementasaun rejistu móvel labarik 15.000 rejistradu.

#Media Gabinete Ministru Justisa#