MINISTRU JUSTISA PARTISIPA DEVELOPMENT PARTNERS MEETING HO TEMA "A TIME FOR ACTION: IX CONSTITUTIONAL GOVERNMENT FIVE YEARS PLAN"


DÍLI, MJ Kinta-feira, 16 Maiu 2024, S.E. Ministru Justisa Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, hola parte iha Timor-Leste Development Partners Meeting ho temátiku "A TIME FOR ACTION: IX CONSTITUTIONAL GOVERNMENT FIVE YEARS PLAN" ne'ebé halao iha sala Auditorium Kay Rala Xanana Gosmão, Torre Ministériu Finansa, Aitarak-laran Díli.
S.E. Ministru Justisa argumenta, loos duni atu justisa ne'ebé konsolidadu tenke iha empeñamentu ida ne'ebé ho kualidade, ema ho konhesimentu ida ekselente, profesional no integridade, imparsialmente no independensia atu bele halo justisa ida mais efikas. Maibé iha interkonektividade sira, instrumentu instituisaun iha atu bele asegura justisa. Iha mós take and give ba iha partisipasaun mutua hosi komunidade ka hosi parte interessante involvidu iha prosesu ida, tantu bele buka verdade justisa ida loloos iha instituisaun estadu ninian.
Nunee mós ita koalia kona-ba asesu ba justisa tenke prevalese bá ema hotu hosi bo’ot to'o labarik, no ema hotu-hotu iha tratamentu ida hanesan atu ita bele hetan medida ida propriadu ba iha buat ida tramitas, buat ida ema bolu justisa ida ba loos, ba ema hotu-hotu, too iha Juiz, Prokurador, advogadu, offisial jaustisa, órgaun Polisia Kriminál, Arguidu ka Autor sira, presiza involve iha laran atu bele witness, testemuña sira sai hanesan pakote integradu, ita ko’alia iha justisa formal, iha justisa kriminal, iha justisa administrativa no justisa kontratual ninian.
Ita la’o komponente ida ne'ebé iha interligadu ba malu, atu bele hetan kualidade justisa ne'ebé diak, entaun iha ne'ebá justisa ne'ebé iha ninian Leis, atu nune'e bele sai hanesan orientador ba juíz, Prokurador, polisia sira, no ema hotu-hotu atu bele halo komprimentu sira, hodi fó justisa ida ho kualidade, S.E. Ministru Justisa hateten.

Ministru Justisa hosi IX Governu Konstitusionál nee informa, nia fó ilustrasaun ida ho lalais kona-ba justisa ba direitus propriedades; Ministériu Justisa nian papel ba governu nian papel saida maka hanesan tuir mai nee;
Objetivu prinsipal atu asegura direitu sidadaun sira nian, simu ona pontu tenke grante direitu fundamental sidadaun, depois mak ita trata asuntu ka objetu próprio, relasionamentu ba iha objetu ne'ebé konflitu sira, hirak ne'e hotu presiza koñesimentu ne'ebé adekuadu ho kualidade, ba apoiu ne'ebé ami hetan iha ami nian restaurasaun independensia, tanba ohin ita koalia kona-ba kapasiti building, halo estrentening ba ita ni-nian konhesimentu para atu iha konhesimentu ne'ebé klean, bainhira ita tama ba iha problema sira ne'ebe iha lagadu, ita koalia kona-ba Judisial internasional ida ne'ebe matéria penal.

Sé laiha koñesimentu, juíz laiha koñesimentu, autoridade juridisial sira laiha koñesimentu ita iha problema, tanba saida mak ita hakarak foku, União Europeia nuudar parseiru ida importante ita presiza kolabora malu iha situasaun ida ne'e, atu eleva koñesimentu, mais ami Timor oan rasik tenke iha programa ida ne'ebe, difinidu para atu bele orienta ami hodi hakat ba oin, tantu ida ne'e mak ita ko’alia kona-ba planeamentu ida ne'ebe integradu, komprensivu para atu hatan ba iha ita nian meta sira.
Nunee mós ita koalia kona-ba téknolojia no inovasaun; ita koalia kona-ba teknolojia tanba atu aktualiza ita ninian, evolusaun dinamika instituisaun sira nee, ho teknolojia atu sai nafatin inovasaun hodi hatan ba prekursu ka preukupasaun ne'ebé la’o iha ita nian komunidade.

Transparansia no Responsabilidade.

Sé ita iha transferansia, iha desempeñu ida ne'ebé mak di’ak, assesu justisa ida assesivel, lori justisa mais iha povu nia leet hodi hetan asesu, kualidade no iha kompetensia, teknolojia ida iha transparansia no responsabilidade, ita sei hetan justisa ida adekuadu, no ha’u fiar katak provoka maluk estranjeiru sira hela ho konfortavel liu iha Timor-leste ba iha dezenvolvimentu.
Ha’u hakarak hateten katak Ministériu Justisa iha aliñasaun ida ne'ebe loos atu bele lori, ita bele diskuti klean kona-ba planu estratéjiku sira, buat balun ne'ebé ita dezeñu iha tinan 2011 to'o mai 2024.
Sei iha hela problema balun, maibé ita hare fali ba obra boot ne'e, liu-liu ba iha reforma setor justisa, ne'ebe IX Governu tau hela atensaun. Ita boot sira hatene diak tebes katak, Timor Leste sidauk estabelese supremiu tribunal justisa Timor-leste ninian.
Iha problema balun la’o deit monu iha tribunal Primeiru instansia no segundu, hirak ne hotu ita sei buka para ne'neik-neneik, iha tinan 5 ne'ebe mai estadu iha instituisaun nasional ne'ebe konsolidadu, e bele hatan ba dezafius bot ne'ebé, ita atu sai hanesan membru Asian, ka país CPLP ka, iha país sira seluk hanesan estadu membru.

Hau hakarak hateten obrigadu ba banku mundial, hau halo kontaktu ida permanente kona-ba oinsa mak atu halo reforma ba line eskiud, ita halo hela esforsu, maibe sei la naton, la’os halo iha tinan 2024 deit.
Governo ida ne'e nia mandatu, sei fo nessesariu bele kontinua iha governu ne'ebe tuir mai, mais ita fo iha importansia ba ida ne'ebá, tanba ida ne'e ami hakarak hateten katak, obrigadu, ita sei reforma oinsa mak atu hare persela sira liu-liu problema rai, provolta 300 e tal mil ne'ebé sei iha hela pendente para ita bele fo solusaun iha tinan sira, laos iha de’it tinan 2024 too 2025, maibe ita bele fo kontinuidade ba futuru.
Iha banku mundial, União Europeia, no agradese ba embaixador Japaun atu fo apoiu oinsa mak atu bele tulun diresaun ida kona-ba assessoria lejislasaun, no formasaun sira ba iha, Komisaun Anti Korupsaun (KAK), liu-liu ba iha krimi sira iha nasional ho ninia komplesidade sira, atu nune'e ita bele hametin Estadu ida ho integridade ho boa governasaun da ne'ebé di’ak ba iha futuru.
Entretantu iha development partners meeting ho tema "a time for action: ix constitutional government five years plan" durante loron tolu (3), hahú iha loron kuarta-feira 15 too ensera iha sesta-feira, 17 fulan Maiu 2024..

#Media Gabinete Ministru Justisa#