SETP Hala’o Senseblizasaun ba Komunidade iha Kamanasa

CAMANASA -Sekretáriu Estadu Terras Propriedades (SETP) Jaime Xavier Lopes iha loron 26 fulan-Jullu 2016 foin-lalais ne’e hala’o senseblizasaun ba komunidade sira kona-ba problema rai iha Suku Kamanasa Postu Administrativu Suai Munisipiu Covalima.

Iha Senseblizasaun ne’ebé hahú ho simu bainaka tuir tradisaun munisipiu Covalima nian ne’e, SETP liuhosi ninia intervensaun hateten, rai maka baze ba ema nia moris nune’e mós rai maka bele fó moris ba ema hotu iha mundu, tanba ne’e ohin ita hotu hamutuk iha ne’e hodi buka solusaun ba problema rai ne’ebé maka durante ne’e ita-boot sira infrenta.

“Ha’u mai la’ós atu rezolve problema maibé mai atu fó solusaun ba problema rai ne’ebé maka durante ne’e ita-boot sira infrenta, dalaruma mós tanba deit ai-hún ida ita-boot sira deskutimalu hodi hamosu problema entre ita-boot sira.” Tenik Jaime.

Iha biban ne’e SETP hahu sensebliza ba komunidade sira ho istoria hosi tempu kolonializmu portugés inklui mós iha tempu okupasaun Indonesia nian, tanba problema rai hahuu mosu iha momentu ne’ebá.

Nia hateten, problema rai mosu tanba uluk estadu portugés ho estadu Indonesia foti komunidade sira nia rai ho obrigatoriu hodi halo sira nia administrasaun nune’e mós nia komunidade sira ho obrigatóriu okupa komunidade sira nia rai, ho ida ne’e maka hodi hamosu problema rai to’o ohin loron.
Membru Governu ne’e esklarese mós katak, lia-fuan ukun-an hautudu ba sidadaun hotu tenki ukun sasan ne’ebé maka ita nia rasik hodi labele mosu problema iha loron ikus bainhira ita ba okupa ema seluk nia sasan hanesan mós ita halo invazaun ba ema seluk nia direitu.

Iha biban ne’e SETP esplika mós kona-ba artigu 54, 58, 141 no artigu 115 alinea k.Konstituisaun RDTL nian inklui lei nú.1/2003, Dekretu Lei Nú 19/2004 no Lei nú.12/2005.

Jaime hateten, iha dekretu lei Nú.19/2004 nian nune’e mós iha lei ne’e kria tan dekretu lei Nú.19/2004, lei ne’e fó dalan ba komunidade sira ne’ebé maka atu loke negosiu ruma tenki halo kontratu arrendamentu ho estadu hodi bele hatama rendementu ba iha kofre estadu TL nian.

Husu ba komunidade sira trenki halo jestaun ba rai ho di’ak se la halo jestaun ho di’ak hahuu hosi agora sei prejudika rai na’in sira rasik iha futuru, komunidade sira ne’ebé maka okupa fatin abandonadu sira tenki ba rejistu iha terras propriedade hodi bele hetan legalidade, Selae estau konsidera okupasaun illegál.

Iha biban ne’e nia saleinta mós katak, komundiade sira tenki tau baliza ba sira nia kantu rai nian idaidak nune’e idaidak bele hatene ninia baliza rai nian hodi bele fasilita ekipa tekniku sira atu ba sukat.

Tuir Jaime, bainhira mosu problema rai ruma tenki buka oinsa tuur hamutuk hodi bele rezolve problema, maibé bainhira komunidade sira lori problema ba rezolve iha tribunál, tenki iha balu lakon no balu manan. Husu ba komunidade sira idaidak tenki konserva sira nia rai hodi labele hamosu problema.

Iha senseblizasaun ne’e Diretór Terras Propriedades Munisipiu Covalima, Antonio Cárceres hateten, Problema rai sensetivu tebes, tanba ita iha nasaun rua maka mai ukun TL, no husu ba komunidade sira hodi bele tau atensaun hodi bele husu ba SETP ba problema rai sira ne’ebé maka sira infrenta, nune’e mós husu ba sira ne’ebé maka okupa rai estadu tenki ba rejistu hodi bele hetan ninia legalidade ba sira nia okupasaun iha rai estadu sira.

Hanesan uma na’in, Administradór Munisipiu Covalima Jose Pina Cardoso hateten rai ba sede suku mós mosu problema tanba lideransa komunitaria deskute malu ho komunidade sira.

Nia mós husu ba komunidade sira hodi bele roda didi’ak saida mak hato’o hosi SETP hodi bele hato’o ba maluk sira ne’ebé maka la partisipa, nune’e husu ba komunidade sira atu bele fó kontribuisaun bainhira iha suku laran presiza rai ruma hodi halo dezenvolvimentu. Nune’e husu ba komunidade sira atu bele hato’o sira nia prekupasaun no sira nia duvidas hodi bele hetan nia solusaun hosi SETP.

Hanesan Aman ba Munisipiu Covalima Cardoso mós husu ba komunidade sira hodi labele fa’an rai, bainira fa’an rai iha futuru mai rai nain sira sei sai fali bainaka ba ema seluk.

Durante senseblizasaun komunidade sira maioria prekupa liu kona-ba sira nia rai ne’ebé maka afeta ba iha auto Estrada no airoporto inklui mós rai transmigrasaun ne’ebé maka komunidade sira okupa hakarak atu seluk arrendamentu maibé ninia durasaun to’o tinan hira maka bele sai na’in lolós.*

Ananias Babo Horta
Media Officer SETP