DNDHC FÓ FORMASAUN DIREITUS UMANUS IHA POSTU ADMINISTRATIVU MAUCATAR

MAUCATAR, DNDHC – Ministériu Justisa liu hosi Diresaun Nasionál Direitus Umanus no Sidadania (DNDHC) hala’o programa formasaun direitus umanus ba autoridade lokál sira durante loron-rua iha Postu Administrativu Maucatar, Minisípiu Covalima, hosi loron 18 to’o 19 fulan-Marsu tinan 2016.

Tinan 2016 ne’e, planu anuál Ministériu Justisa programa formasaun foti tema sentrál mak, “Ho Treinamentu Direitus Umanus, Sei Hasa’e Koñesimentu Sidadaun nian kona-ba Direitu no Dever, ho nune’e Ita-Hotu sei Respeita Valór Universál Direitus Umanus nian.” Programa formasaun direitus umanus ne’e hanesan planu esensiál ba Ministériu Justisa nian hodi hasa’e koñesimentu autoridade lokál no komunidade sira nian atu nune’e sosiedade sira-hotu moris iha ámbitu sem violénsia, hakmatek, dame no responsabilidade.

Formasaun ne’ebé partisipa ema hamutuk nain 32, mai hosi autoridade lokál sira iha Postu Administrativu Maucatar kompostu hosi; líder tradisionál, profesór sira, infermeiru no profesionál saúde sira, líder grupo feto, juventudi no membru Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Eskuadra Maucatar.

Diretór DNDHC Flaviano Moniz Leão iha abertura formasaun ne’e hateten, “em primeiru lugar, ha’u lori Ministériu Justisa nia naran, hato’o obrigadu barak no agradesimentu bót ba Administradór Postu Maucatar, tanba hatudu ona nia prontidaun hodi organiza no partisipa iha formasaun ida ne’e, espera katak, formasaun iha loron-rua ida ne’e bele aprende hamutuk no foti pontus importante balun hodi hadia ita-nia moris no hadia ita-nia sosiedade.”

“Materialmente, ami laiha buat atu fahe ba ita-bót sira, maibé iha oportunidade di’ak ida ne’e, Ministériu Justisa sei bele fahe informasaun no koñesimentu iha área direitus umanus nian ba ita-bót sira, tanba sidadaun idak-idak tenke hatene ninia direitu no deveres sira mak konsagra iha ita-nia Konstituisaun RDTL no lei nasionál sira, inklui konvensaun internasionál sira mak ita-nia Parlamentu Nasionál ratifika tiha ona,” esplika Diretór Flaviano Moniz.

Iha biban ida ne’e, Administradór Postu Maucatar iha abertura formasaun ne’e, hato’o mós ninia agradesimentu ba prezensa hosi Diretór Nasionál ho ninia ekipa hosi Ministériu Justisa no nia husu ba partisipante sira atu tuir formasaun loron rua ne’e to’o remata.

“Ha’u agradese tanba ita-bót sira to’o mai iha Postu Maucatar hodi fahe informasaun. Los duni, formasaun direitus umanus importante ba ami-nia líder lokál, povu no seguransa sira, atu nune’e ema hatene saída mak ninia deveres, laós eziji de’it mak nia-direitu,” hateten Administradór Postu Maucatar.

Formasaun hahú ho aprezentasaun ne’ebé hala’o hosi fasilitadór sira mak hanesan; Diretór DNDHC Flaviano Moniz Leão, Assessor Ministru Justisa Joaozito Viana, Ofisiál DNDHC Juliana Rangel no Xéfi Departamentu Direitus Umanus Francisco Xavier Vasco Soares.

Depois-de aprezentasaun, fasilitadór sira loke oportunidade ba husu no hatán hodi haklean materia idak-idak, ikus mai fahe ba grupo diskusaun no aprezentasaun grupo nian. Prosesu diskusaun la’o iha ambiente rona malu no kritiku tebes, diskusaun hamosu kauza lokál no tenta buka solusaun ba problema sira. Aliénde ne’e, halo mós ezersísiu hodi kadi sensibilidade ema idak-idak nian ba problema sosiál no doméstika ne’ebé kauza ba violénsia iha Postu Maucatar.

Tuir mai halo diskusaun grupo, diskusaun ne’e la’o di’ak tebes iha ámbiente rona malu, no grupo idak-idak halo aprezentasaun ba rezultadu diskusaun nian. Iha aprezentasaun grupo, fasilitadór sira konsege deskobre pontus importante balun nu’udar lesson learnt mak; (1) maluk feto no mane sira brani koalia sai saída mak sira hasoru durante ne’e no esforsu ba medidas rezolve problema doméstika no iha sosiedade, (2) hatudu maluk feto no mane sira-nia onestidade hodi kontra esploitasaun afeita ba feto no labarik sira, (3) katak jestaun ladiak ba servisu doméstika bele kontribui ba iha violásaun doméstika, (4) iha moris sosiedade nian ema idak-idak nia deveres umanus mak limita ema seluk nia direitu, no seluk-seluk tán.

Iha formasaun ne’e matéria ne’ebé uza hodi fó treinamentu mak hanesan; Deklarasaun Universál Direitus Umanus (DUDU), Konvensaun Halakon Formas Diskriminsaun Hotu-Hotu Kontra Feto (CEDAW), Lei Kontra Violénsia Doméstika (LKVD), Konvensaun Direitu Labarik (CRC) no Polítika Uza Forsa.

Hafoin remata formasaun durante iha loron-rua iha Postu Administrativu Maucatar, partisipante sira simu sertifikadu hosi Ministru Justisa, ne’ebé fahe hosi Diretór DNHDC Flaviano Moniz Leão.

Carlos Gonçalves Dias
Ofisiál Dokumentasaun DNDHC
Ministériu Justisa