MINISTRU JUSTISA PARTISIPA IHA REUNIAUN MINISTERIÁL OECD KONA-BÁ LUTA KONTRA KORRUPSAUN IHA PARIS

PARIS, FRANSA – S.E. Ministru Justisa, Ivo Valente partisipa iha Reuniaun Ministeriál Organizasaun ba Kooperasaun no Dezenvolvimentu Ekonómiku – Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) kona-bá Luta Kontra Korrupsaun, iha Paris, Fransa, loron Kuarta-Feira (16/03).

Ho kualidade hanesan Ministru Justisa Timor-Leste no Prezidente ba Konferénsia Ministru Justisa País sira Lian Ofisiál Portuguesa, Ivo Valente hetan oportunidade hato’o ninia diskursu hateten, “Estadu ualu ne’ebé kompõem iha Konferénsia Ministru Justisa País sira sira Lian Ofisiál Portuguesa, apenas rua hanesan Brasil ho Portugál mak vinkuladu ba Konvensaun kona-bá Luta Kontra Korupsaun ba Ajente Públiku Estranjeiru iha transasaun Komersiál, mezmu sira hotu-hotu nudár membru signitáriu ba Konvensaun Orgainizasaun Nações Unidas Kontra Korupsaun nian.

Ministru Justisa relembra katak, “iha XIII Konferénsia Ministru Justisa ne’ebé realizada iha Lisboa, iha Loron 29 no 30 fulan-Maiu tinan 2013, aprova Deklarasaun Lisboa nian kona-bá Instituisaun Medida Komum ba Prevensaun no Kombate Korupsaun Ajente Públiku iha Transasaun Komersiál Internasionál, nune’e mós Planu Asaun Lisboa nian relativu ho Instituisaun Medida Komum ba Prevensaun no Kombate Korupsaun Ajente Públiku sira iha Transasaun Komeriál Internasionál sira.”

“Aprovasaun dokumentu sira ne’e demonstra, nesesáriu, preokupasaun no komitmentu hosi Governu País membru sira Konferénsia Ministru Justisa País sira Lian Ofisiál Portuguesa, atu dezenvolve asaun prevensaun no kombate korupsaun, nune’e mós nesesidade atu troka informasaun no partilla experiénsia no prátika diak sira entre membru sira ne’e,” hateten Ministru Ivo.

Ministru Justisa esplika liután, “fenómenu korruptivu estraga aliserse Estadu Direitu Demokrátiku, prejudika governasaun diak, estraga kresimentu ekonómiku no funsionamentu regra merkadu nian. Ha’u konsiente ho difikuldade sira ne’ebé Timor-Leste infrenta iha área ida ne’e, nomeadamente ho auzénsia tipu legál krime ida nian, semellansa ho país sira sira seluk, hanesan Angola no Moçambique, espesífiku ba korrupsaun realizada husi ajente públiku estranjeiru sira iha transasaun komersiál internasionál, tipifikasaun espesífika ba krime korrupsaun husi ajente públiku estranjeiru sira iha trasasaun komersiál internasionál, mezmu eziste rejime sira ne’ebé kumpre, indiretamente, papel importante ida iha luta kontra fenómentu ida ne’e mak kazu kona-bá rejime Jurídiku ba Prevensaun no Kombate Brankeamentu Kapitál no Finansiamentu Terrorizmu.”

Atu finaliza, Ministru Justisa hateten katak, ”fundamentál mak dezenvolve polítika integrada ba prevensaun no kombate korrupsaun, aumenta ho konsiensializasaun públika kona-ba fenómenu sira ne’e, aomezmu tempu aposta iha partilla koñesimentu iha domíniu kooperasaun, liu husi intervensaun konsertada ida”, nune’e, kresimentu ekonómiku Timor-Leste, no nia dezenvolvimentu, labele sai feitu ba kusta hosi kresimentu la sustentadu ida no la proteje interese futura jerasaun sira nian.”

Traballu Reuniaun Ministériál OECD ida ne’e, loke husi Sekretáriu-Jerál OECD nian, Angel Gurría, Prezidente Reuniaun Ministeriál mak Ministru Justisa Italianu, Andrea Orlando, no Co-Prezidente sira mak Sir Eric Pickles, responsável máximu Reinu Unidu ba kestaun luta kontra korrupsaun, no Prokuradora Jerál Estadu Unidus Amérika nian, Loretta E. Lynch.

Iha finál Reuniaun Ministeriál, Ministru sira halo aprovasaun ho unanimidade Deklarasaun Ministeriál ida ne’ebé reafirma determinasaun atu kumpri dezafiu ne’ebé koloka husi aplikasaun efikás hosi lei sira luta kontra korrupsaun transnasionál, atu dezenvolve prinsípiu sira konvensaun kontra korrupsaun nian iha idak-idak nia país no atu insentiva la’os parte konvensan sira atu servisu iha estreita kolaborasaun ho grupu traballu hodi avansa tuir objetivu aplikasaun mudiál nian.

Iha reuniaun marjen, Ministru Justisa mós hala’o reuniaun traballu ida ho Sekretária Justisa Portugal nian, Anabela Pedroso ne’ebé akompañada husi Embaixador Paulo Vizeu Pinheiro, Representante Permanente Portugal iha OECD ne’ebé prezide Komité Relasaun Esterna organizasaun ida ne’e nian, ne’ebé ho forma abordada asaun sira ne’ebé lao hela atu ezekuta Protokolu foun selebradu entre Timor-Leste no Portugál, nune’e mós koalia kona-bá futuru oportunidade kooperaaun ne’ebé estrita liu iha domíniu modenizasaun administrativa iha aproximasaun justisa ba sidadaun no empreza sira, iha domíniu simplifikasaun lejizlativa, no mós ba possibilidade OECD nian atu apoiu asaun espesífika sira Timor-Leste nian, ne’ebé respeita ba realizasaun estudu ekonómiku no sosiál sira.

Iha oportunidade ida ne’e mós, Ministru Justisa halo enkontru kortezia ho Ministru Defeza no Mar São Tomé e Príncipe nian, ne’ebé akumula mós pasta Justisa no Direitos Humanos nian, Carlos Stock, ho Ministru Justisa Moçambique, Abdurremane Lino de Almeida no ho Procurador Jerál Brasil nian, Rodrigo Janot.

Evangelino Belo
Xéfi Gabinete Ministru Justisa