MINISTÉRIU JUSTISA HALO DIVULGASAUN LEI IHA MUNISÍPIU COVALIMA NO LIQUIÇA

MJ, DNDHC - Ministériu Justisa liu hosi Direcção Nacional Direitos Humanos e Cidadania (DNDHC) hala’o divulgasaun lei kona-ba kódigu prosesu penál-prosedimentu hato’o keixa no tipu sansaun sira, kódigu penál em relasaun ho falsifikasaun dokumentu, no krimi violénsia doméstika iha Postu Administrativu Fatululik, Munisípiu Covalima (01/03) no Suku Guiçu, Munisípiu Liquiça (03/03).

Atividade divulgasaun ne’e nu’udar programa prinsipál Ministériu Justisa nian, no realiza tuir Planu Asaun Anuál 2016 atravéz hosi Direcção Nacional Direitos Humanos e Cidadania. Faze implementasaun divulgasaun lei ne’e hala’o inter-diresaun, DNDHC em cooperação ho equipa tékniku lejislasaun nian hosi Direcção Nacional Assessoria Jurídica e Legislção (DNAJL) Ministériu Justisa.

Diretór Nasionál DNDHC Flaviano Moniz Leão iha ninia liafuan abertura hateten, “divulgasaun lei ne’e importante ba ita-bót sira, liu-liu komunidade iha área izoladu, presiza tebes hatene informasaun kona-ba Timor-Leste nia lei sira atu nune’e reforsa ita-bót sira-nia koñesimentu, hodi hatene mós ita-bót sira-nia direitu no dever tuir mekanismu lei, nune’e bele minimiza konflitu sosiál iha ita-nia sosiedade.”

Antes hakat ba konteúdu divulgasaun lei sira, iha fatin hanesan, lia menon badak hosi Administradór Postu Fatululik Vitorino do Carmo katak, “apresia ba ekipa nasionál Ministériu Justisa ne’ebé to’o iha Fatululik hodi divulga lei, ha’u hakarak informa iha ne’e violénsia doméstika ás. Tanba-ne’e, oportunidade di’ak ba ita-hotu hodi hatene prosesu hato’o keixa no infomasaun lei sira seluk, ha’u husu komunidade atu atende divulgasaun ne’e to’o remata, enkuandu la komprende husu.”

Lia menon atu hanesan mós iha Suku Guiçu ne’ebé mak hato’o hosi administrador Postu Maubara Leonardo do Reis da Silva, “ha’u apresia ho ekipa ne’e nia-prezensa hodi disemina lei sira, tanba dala barak ita ejiji direitu mak barak liu, maibé ita-nia dever ladun hala’o ida, entaun komunidade presiza hatene prosesu sira nu’udar sidadaun di’ak. Ha’u hatene, iha fatin ida ne’e akontese mós violénsia doméstika, inklui mós problema sosiál balun, dalaruma mosu violénsia kuandu karau tama ema nia tós, problema hirak ne’e presiza hatene ninia prosesu kazu no hato’o keixa, ha’u husu ba komunidade sira-hotu, ita-hotu toman atensaun tuir sesaun ida ne’e to’o remata.”

Materia lei ne’ebe divulga mak hanesan; Lei Kontra Violénsia Doméstika ne’ebé apresenta hosi Diretór DNDHC Flaviano Moniz Leão, Kódigu Prosesu Penál – prosedimentu hato’o keixa no tipu sansaun ka pena aprezenta hosi Xéfi Departementu Polítika Lejislasaun DNAJL, Pascoal da Costa, Kódigu Penál – Falsifikasaun Dokumentus hato’o hosi Xéfi Departementu Dokumentasaun Jurídika DNAJL Yudi Pamukas.

Iha sesaun husu no hatan, komunidade barak mak husu kona-ba prosesu kazu kona-ba karau tama tós, inklui husu mós kona-ba kazu violénsia doméstika, kestaun dokumentus ba veteranus, idozus no bolsa de mãe.

Hafoin remata prosesu diskusaun, funsionáriu DNDHC Gregorio S. Martins fahe formuláriu ba partisipante sira hodi ense nune’e DNDHC bele hatene nível koñesimentu partisipante ba prosesu divulgasaun lei, hodi hatene mós komunidade sira oinsá mak asesu ba justisa.

Aliénde ne’e, formuláriu avaliasaun nu’udar meius ba komunidade sira hodi halo avaliasaun ba aprezentadór sira, no sukat nível persepsaun komunidade nian ba prosesu pratika lei no seluk-seluk tán.

Carmelindo da Silva Caetano
Tekniku Superior Divulgasaun
DNDHC Ministériu Justisa