REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

DIRECTRIZ

1/2011/IVGC/MS

KONA BA UTILIZASAUN ORSAMENTU JERAL ESTADU TINAN 2011 IHA MINISTÉRIU SAÚDE





Hare ba nesesidade atu implementa programa saúde tuir Orsamentu Jeral Estadu (OJE) ne'ebé aloka ba Ministériu Saúde (MS),



Kaer tuir ba Regulamentu Jestaun Orsamental i Finanseira no manual jestaun finanseiru ne'ebé hakotu husi Ministériu Finansas (MF),



Ministru Saúde, determina atu sai hanesan diretriz, buat hirak hanesan tuir mai ne'e:



Artigo 1º

Objetu Fundo Adiantamentu



Servisu ne'ebé sai hanesan entidade atu halo despeza ba OJE MS, ne'ebé aloka ba MS inklui:



1.1. Servisus Sentrais inklui, Gabineti Ministru, Gabineti Vise-Ministra, GIFA; Diresaun Jeral, Diresaun Nasional Rekursu Umanu, Diresaun Nasional Saúde Komunitaria, Diresaun Nasional Servisu Ospitalar i Enkamiñamentu, Diresaun Nasional Administrasaun, Lojistika i Aprovizionamentu, no Diresaun Nasional Planu i Finansas;



1.2. Servisu Distrital Saúde (SDS) iha Distritu sanulu resin tolu (13), Sentru Saúde (SS) ho Postu Sanitáriu (PS) sira ne'ebé iha SDS ida-idak;



1.3. Servisus Personalizadus inklui, Ospital Nasional Guido Valadares, Ospital Referensia ba Kuidadus Sekundárius iha Baucau, Maliana, Maubisse, Suai no Oecusse, Laboratóriu Nasional, Institutu Nasional Saúde, no SAMES.



Artigo 2º

Mekanismu Dezembolsu



Despeza OJE MS hala'o ho mekanismu dezembolsu hanesan tuir mai ne'e:



2.1.Saláriu i Vensimentu hala'o ho dezembolsu sentralizadu, katak MF maka hala'o pagamentu tuir mekanismu ne'ebé iha ona;



2.2. Beins i Servisus, Kapital Menor no Kapital Dezenvolvimen-tu ka Obras, hala'o ho aprovizionamentu iha Servisus Sentrais MS, MF, Ministériu Infraestrutura i Primeiru Ministru depende ba valor orsamentu ne'ebé hetan desentralizasaun;



2.3. Hafoin hala'o tiha aprovizionamentu, Diresaun Nasional Tezouro iha MF mak halo pagamentu, tuir mekanismu ne'ebé iha ona;



2.4. Entidade sira iha MS nia laran, ne'ebé temi iha pontu 1 diretriz ida ne'e, hetan autorizasaun atu iha Fundu Adiantamentu (FA), hanesan forma dezembolsu ida, hodi bele hala'o despeza iha área beins e servisus, ho valor másimu US$ 5000/kada despeza.



Artigo 3º

Valor no Distribuisaun



Dezembolsu FA ba entidade hirak ne'ebé temi iha pontu 1 diretriz ida ne'e, sei hala'o hanesan tuir mai ne'e:



3.1. Dezembolsu FA sei hare tuir área atuasaun no kobertura ba nesesidade ne'ebé servisu ne'e iha, no Atividade Mensal ida-idak nian ;



3.2. FA sei varia husi US$ 10,000 to'o US$ 20,000/kada fulan ida, depende ba kriteriu ne'ebé temi iha pontu 3.1. diretriz ida ne'e, hanesan:



3.2.1.Servisus Sentrais mak hanesan; Gabineti Ministru; Gabineti Vise-Ministra; GIFA; Diresaun Jeral; Diresaun Nasional Rekursu Umanu; Diresaun Nasional Administrasaun, Lojistika i Aprovizionamentu; no Diresaun Nasional Planu i Finansas hetan FA ho valor másimu US$ 10,000/kada fulan maibe Diresaun Nasional Saúde Komunitaria no Diresaun Nasional Servisu Ospitalar i Enkamiñamentu hetan FA ho valor másimu US$ 20,000/kada fulan;



3.2.2. Servisu Distrital Saúde (SDS) hetan FA ho valor másimu US$ 20,000/kada fulan; Sentru Saúde (SS) ho valor US$ 1,000 to'o US$ 1,500/kada fulan depende ba área Jeográfika i Populasaun, no Postu Sanitáriu (PS) ho valor US$ 100/kada fulan;



3.2.3.Ospital Nasional Guido Valadares hetan FA ho valor másimu US$ 30,000/kada fulan;



3.2.4.Ospital Referensia Baucau, Maliana, Maubisse, Suai no Oecusse hetan FA ho valor másimu US$ 20,000/kada fulan;



3.2.5.Laboratóriu Nasional hetan FA ho valor másimu US$15,000/kada fulan;



3.2.6. Institutu Nasional Saúde hetan FA ho valor másimu US$ 10,000/kada fulan;



3.3. Dezembolsu ne'e sei hala'o fulan tolu dala ida;



3.4. Despeza ba FA ne'e tenki hala'o hodi finansia deit:



3.4.1. Atividade ne'ebé temi ona iha Atividade Mensal;



3.4.2.Despeza operasional ne'ebé la presiza sentraliza iha Servisu Sentrais ka iha SDS relasiona ho:



a. Tekniku Programatiku inklui; programa implementa-saun atividade SISCa, Vijilansia Sanitária, Promo-saun Saúde Edukasaun, Supervizaun ba programa prioritáriu Saúde no mós outreach ba fasilidade saúde iha baze;



b. Servisu Administrativu I Lojistika inklui; Material eskritoriu, Reparasaun ki'ik ba edifisiu, Veíkulu ka ekipamentu seluk, Material limpeza, Armariu, Kamas, kulxaun, no lensol ba fasilidades saúde;



c. Despeza seluk tan.



Artigo 4º

Mekanismu Jestaun



4.1 Jestaun finanseira ba FA tenki hala'o tuir prosedimentu ne'ebé oras ne'e hala'o dadaun hela. Departamentu, Unidade, Divizaun, Sentru Saúde no Postu Sanitariu mós tenki iha rejistu tranzasaun, tuir modelu aneksa.



4.2 Mekanismu atu hetan asesu ba FA mak hanesan tuir mai ne'e:



Servisu ida-idak halo pedidu FA ekivalente ba fulan tolu/trimester ida, hodi aneksa Planu Atividade Trimestral;



4.2.1Diresaun Nasional Planu i Finansas halo aprezentasaun pedidu FA iha Konsellu Diresaun hodi hetan aprovasaun;



4.2.2Hafoin hetan aprovasaun, dezembolsu ba FA sei hala'o tuir mekanismu tranzasaun osan ne'ebé estipula husi MF;



Artigo 5º

Relatóriu Ezekusaun

Relatóriu kontas tenki hala'o tuir prosedimentu hanesan mai ne'e



5.1 Tenki iha relatóriu badak kona ba atividade ne'ebé hala'o iha fulan ida nia laran, hodi aneksa relatóriu despeza, hamutuk ho resibu ka dokumentus original sira seluk, ne'ebé bele komprova despeza ne'ebé hala'o;



5.2 Relatóriu Kontas tenki hatama iha Diresaun Nasional Planu i Finansas, iha Servisus Sentrais, másimu iha loron sanulu resin lima (15) kada fulan. Sira ne'ebé la hatama iha prazu limite ida ne'e, bele hatan sansaun hodi la heten osan trimester ida tuir mai;

5.3 Relatóriu Kontas husi Diresaun Nasional, Departamentu, Unidade, Divizaun, no Sentru Saúde, tenki hato'o liu husi ida-idak ninia organizasaun-inan (ka Servisu sira ne'ebe temi iha pontu 1 diretriz ida ne'e);



5.4 Organiazasaun-inan bele halo rezumu ida hanesan introdu-saun, maibe tenki aneksa hotu relatóriu kontas original ba Diresaun Nasional Planu i Finansas iha Servisus Sentrais;



Artigo 6º

Ofisial Responsavel



Distribuisaun tarefa kona ba autoridade atu hala'o jestaun ba FA, eh orsamentu seluk ne'ebé hato'o ba Servisu sira ne'ebé temi iha ponti 1 diretriz ida ne'e, tenki hala'o hanesan tuir mai ne'e:



6.1. Diretor-Jeral, Diretór Nasional, Diretór Distrital ka Xefi Sentru Saúde hala'o funsaun hanesan Ofisial Autorizador, ne'ebé iha responsabilidade atu fó autorizasaun final ba Atividade Mensal, hodi mós aprova despeza ne'ebé atu hala'o, ka pagamantu ne'eb'e hala'o tiha ona, no mós konfirma Relatóriu Kontas ne'ebé tenki haruka ba Diresaun Nasional Planu i Finansas iha Servisus Sentrais;



6.2. Administrador Servisus Personalizadu, Adjuntu Diretór Distrital, Xefi Departamentu no Responsabilidade Divizaun Kordenasaun Atividade ne'ebé implementa iha Komunidade iha Sentru Saúde sira, hala'o funsaun hanesan Ofisial Sertifikador, ne'ebé iha responsabilidade atu verifika katak despeza FA ne'ebé hala'o, tuir ona planu atividade no mós hodi verifika katak resibu ne'ebé aneksa ba relatóriu konta, laos fiktisiu ka falsu;



6.3. Xefi Departamentu Finansas, Ofisial Finansas iha SDS, no Reponsável Divizaun Administrasaun no Lojistika iha Sentru Saúde, hala'o funsaun hanesan Ofisial Administrativu/Finanseiru, ne'ebé iha responsabilidade atu jere despeza lor-loron tuir Atividade Mensal, mantein tranzasaun ka rejistu osan ne'ebé tama no osan ne'ebé sai, prepara Relatóriu Kontas, hodi aneksa resibu hotu ne'eb'e komprova pagamentu ne'ebé hala'o ona, no mantein arkivu Relatóriu Kontas;



Wainhira iha dúvida ruma kona ba konteúdu ka implementa-saun diretriz ida ne'e, bele halo esklaresimentu ba Diresaun Nasional Planu i Finansas MS.



Dili, 21 Marsu 2011







Dr. Nelson Martins, MD, MHM, PhD

Ministru Saúde