TOR Recrutamento Camara Contas - Tetum

REPÚBLICA DEMOCRÁTIKA DE TIMOR-LESTE

MINISTÉRIO DA JUSTIÇA

________________________________________________________________________

Rekrutamentu ba timoroan sira ne'ebé lisensiadu

Kámara ba Kontas Timor-Leste nian

Enkuadramentu

Konstituisaun Repúblika Timor-leste nian prevee iha ninia artigu 129 kona-ba ezisténsia Tribunal Superiór Administrativu, Fiskál no Kontas, nu'udar órgaun superiór ba ierarkia tribunál administrativu, fiskál no kontas sira, iha mós kbiit hanesan instánsia mesak ida, atu halo fiskalizasaun ba legalidade despeza públika sira no julgamentu ba kontas sira Estadu nian.

Iha vizaun atu implementa no fortalese Sistema Judisiál Timor-Leste no garante valór sira transparénsia, legalidade no efisiénsia ba despeza públika sira, maka IV Governu Konstitusionál liuhosi Señór Primeiru Ministru, hatudu Gabinete Ministeriál Ministériu Justisa nian atu koordena no implementa projetu atu harii Kãmara Kontas nian hanesan entidade atu aban bainrua tama hamutuk iha Tribunál Superiór Administrativu, Fiskál no Kontas.

Ba efeitu ne'e maka Exelénsia Sr.Primeiru Ministru RDTL nian husu tiha kolaborasaun ativa husi Tribunál Kontas Portugal nian atu fó tulun ba produsaun lejislativa no ba implementasaun Kãmara Kontas Timór-leste nian iha tempu oinmai, tulun ne'e halulik tiha liuhosi Memorandu Entendimentu ida ne'ebé hala'o tiha husi sorin sira iha fulan-Novembru tinan-2008 liubá.

Lale'uk hun ne'e no ámbitu ba projetu ne'ebé hetan baberak, maka Ministériu Justisa Timor-leste nian hakarak rekruta foin-sa'e timoroan sira ne'ebé lisensiadu, ka sira ne'ebé foin atu ramata lisensiatura ba frekuénsia kursu espesífiku formasaun nian ho durasaun mínimu husi fulan haat ne'ebé sei hala'o iha Tribunál Kontas Portugál nian.

Ba formandu sira ne'ebé hetan aproveitamentu iha asaun formasaun ne'e, sei fó kontratu ida hala'o servisu ba konsultoria ho durasaun dahuluk tinan-3, nu'udar konsultór sira nasionál nian hodi hala'o knaar sira iha Kãmara Kontas Timór-leste nian.

Selesaun ba Kandidatu sira

Selesaun ba kandidatu sira sei hala'o husi Ministériu Justisa Timór-leste nian liuhosi Diresaun Nasionál Administrasaun no Finansas.

Númeru vaga sira ne'ebé disponível hela atu tuir Kursu Formasaun intensivu ne'e hamutuk sia.

Ba interesadu sira bele haruka sira-nia Kurríkulu Vitae ka CV akompaña ho karta hatada-an ba

a).enderesu eletróniku tribcontas@mj.gov.tl

Ka,

b).liuhosi korreiu hatada rasik ba Na'i-feto Ministra Justisa nian, Rekrutamentu Kãmara Kontas Ministériu Justisa iha Avenida Jacinto Cãndido, Dili, Timór-leste.

Loron ne'ebé hakladik atu simu kandidatura sira nian maka loron-6 fulan-Abril tinan-2009.

Kritériu sira ba Selesaun nian

Abilitasaun Akadémiku sira

Lisensiadu iha Administrasaun Públika, Auditoria, Kontabilidade, Ekonomia, Jestaun ka Direitu.

Sei simu mós kandidatu sira ne'ebé hetan aptidaun no sei ramata sira-nia lisensiatura to'o fulan-Dezembru tinan-2009.

Bainhira lisensiadu iha Direitu nian mak hanesan faktór preferensiál ba espesializasaun iha área sira Direitu Finanseiru, Ekonómiku no Fiskál nian.

Hakbiit iha Administrasaun Públika sei bele mós hetan liuhosi Hafoin Graduasaun ( Grau Ensinu superiór nian) ka Mestradu.

Esperiênsia Profisionál:

Esperiênsia profisionál uluk nian iha instituisaun públika ka privadu sira sei tama mós iha faktór preferensiál.

Aptidaun téknika sira

Kandidatu tenke iha kurríkulu ida hodi hatebes kona-ba ninia abilitasaun akadémika no profisionál sira.

Liuliu hatene utiliza di'ak tebe-tebes infórmatika.

Relasaun ho ema bara-barak

Kandidatu tenke iha aptidaun di'ak atu iha relasaun di'ak ho emar no kulturál adekuadu ba nia kanaar.

Kursu formasaun nian

Fatin hala'o nian

Tribunal Kontas Portugál nian iha Lisboa

Durasaun

Fulan-4 to'o 6, sei hahú iha fulan-Maiu tinan-2009.

Kondisaun sira ba frekuénsia nian.

Bainhira tuir kursu sei simu bolsu estudu ida ne'ebé Estadu Timor-leste mak fó-tulun fulan-fulan ho osaun hamutuk U$350 (dólar norte amerikanu atus tolu limanulu).

Valor ba Bolsu Estudu nian sei fó tuir formandu timoroan sira ne'ebé maka hela ka la hela iha Portugál.

Ba formandu timoroan sira ne'ebé mak la hela iha Portugal Bolsu Estudu sei abranje mós despeza sira ne'ebé ka'it ho deslokasaun aérea entre Portugál no País hela fatin nune'e mós enkargu sira ho vistu no taxa aeroportu nian.

Ba formandu timoroan sira ne'ebé la hela iha Portugál Bolsu Estudu sei abranje subsídiu espesiál ida hela-fatin no hahán nian.

Ba Koordenador sira implementasaun projetu iha Timór-leste no ba formador responsável sira husi Tribunál Kontas Portugál nian hakbiit atu tetu modelu formasaun ka kapasitasaun ne'ebé sei atu utiliza ba formandu sira hotu-hotu ka liuliu ba formandu ida-idak.

Molok hahú Kursu Formasaun iha Tribunál Kontas Portugál formandu sira sei tuir uluk kursu ida intensivu dalen-portugés nian ne'ebé sei hala'o iha Timór-leste ka iha Portugál.

Avaliasaun

Kandidatu sei tuir avaliasaun aproveitamentu ka lae iha kursu atu bele hala'o kontratu serbisu ho Estadu Timór-Leste.

Kompromisu ka Promesa kontratu nian

Hafoin ramata tiha formasaun kandidatu sei kompromete atu hala'o serbisu konsultoria nian iha Kãmara Kontas Timór-leste ka iha entidade ne'ebé ida-ne'e sei hatudu, husi períodu mínimu tinan-3 no Kãmara Kontas Timór-leste mós sei kompromete atu kontrata kandidatu liuhosi kondisaun sira ne'ebé hatama iha dokumentu ne'e, bainhira nia hetan aproveitamentu iha kursu formasaun.

Kontratu

Rekizitu dahuluk

Sei kontrata de'it ba kandidatu sira ne'ebé mak hetan aproveitamentu iha kursu formasaun.

Durasaun kontratu nian

Tinan-3 no sei bele hanaruk tan.

Remunerasaun

Estadu Timór-leste sei fó remunerasaun sira adekuadu ba esperiénsia, kurríkulu kandidatu sira no klasifikasaun ne'ebé hetan iha Kursu Formasaun.

Remunerasaun mínima atu selu maka $US750 (dólar norte amerikanu atus hitu limanulu) bele hasa´e tuir klasifikasaun formandu ida-idak iha kursu formasaun.

Ba sidadaun timoroan sira klasifikadu ho aproveitamentu iha Kursu Formasaun ne'ebé hela iha Rai seluk la'ós iha Timór-Leste, sei iha garantia:

a). Komplementu salariál ida hanesan nível subsidiu hela-fatin ka hahan, sei negosia didi'ak ho entidade ne'ebé atu kontratu no iha nu'udar kritériu baze negosiasaun maka aproveitamentu ne'ebé hetan iha kursu formasaun, esperiénsia profisionál no iha ka lae maluk ruma ne'ebé tabik ba.

b). Selu viajen anuál ida bá-mai ba País hela-fatin inklui taxa sira vistu no aeroportu nian.

Kontratu serbisu konsultór nian, hanesan mós komplementu salariál eventuál sira, sei garante husi Estadu timorense ka husi kualkér organizmu internasionál ida ne'ebé ho estadu timorense hatán-simu despeza hirak ne'e.

Fatin serbisu nian

Kãmara Kontas Dili Timor-leste nian.

Entidade prinsipál sira ne'ebé envolve iha laran

Gabinete Na'i Primeiru Ministru, Ministériu Justisa, Tribunál Rekursu no Kãmara Kontas Timór-Leste nian.

Dezenvolvimentu serbisu ho instituisaun sira seluk sektór Justisa nian, husi Estadu no kolaborasaun ka kooperasaun téknika ho ajénsia internasionál sira ne'ebé sei bele presiza mós.

Dalen serbisu nian

Portugés no Tetun hanesan dalen ofisiál sira serbisu nian iha sektór Justisa. Dalen- indonézia no inglês sei utiliza mós hanesan dalen serbisu nian.

Rekoñese katak lejislasaun sei elabora iha dalen-portugés, nune'e mós rekoñese katak Kursu Formasaun téknika espesializadu ne'ebé sei hala'o iha Tribunál Kontas Portugál nian sei ministra iha dalen-portugés, presiza duni iha koñesimentu dalen ida-ne'e, hatama iha aspetu tékniku jurídiku no tékniku ekonómiku.

Fluénsia iha kualkér dalen sira seluk sai hanesan faktór preferensiál ida.

Responsabilidade sira

a). Haktuir buat ne'ebé hatuur iha Lei Orgánika Kãmara Kontas Timór-Leste nian.

b). Dezenvolve no mantein relasaun sira serbisu efetivu ho instituisaun sira seluk ne'ebé relevante iha ámbitu área intervensaun ne'e.

c). Haktuir ho laran no dedikasaun responsabilidade profisionál sira ne'ebé na'i-ulun sira fó.

d). Kbiit hala'o no dedikasaun iha serbisu tékniku sira no ho responsabilidade boot ne'ebé fahe tiha.