SETP Sai Oradór iha Enkontru Adisionál Ámbitu Konsellu CBM ho Diplomata Timoroan


SEKRETÁRIU Estadu Terras Propriedades (SETP), Eldino Rodrigue dos Santos iha loron 30 fulan-Maiu foin lalais ne’e sai oradór iha enkontru adisionál ámbitu konsellu ‘Coordination Board Meeting (CBM)’ ho Embaixadór Timoroan sira iha salaun Nobre Mninistériu Negosiu Estranjéiru no Koperasaun (MNEC) sigla portugés).
Iha enkontru ne’ebé hala’o durante loro ida ne’e Sekretáriu Estadu Terras Propriedades liu hosi ninia intervensaun hateten, Governo iha ninia devér atu garante defeza no konsolidasaun ba partimóniu Estadu nian, nune’e Governo mós tenki banati tuir administrasaun ba bem imóvel sira Estadu nian ho modo ne’ebé efetivu, razoável no sistemátiku, nune’e bele kumpri tuir funsaun ekonómiku no sosiál.

Eldino hateten, Governu iha papél importante ida hodi halo jestaun no seguransa jurídiku ba asuntu rai nian. Tanba iha Artigu 115, númeru 1, alínea k), Konstituisaun RDTL define katak, kompeténsia Governu nian hodi garante defeza no konsolidasaun ba domínio públiku no privadu Estado nian.
Nune’e mós iha artigu 54 Konstituisaun RDTL konsagra direitu sidadaun sira nian ba propriedade privada sira, maibé propoin mós limites balu iha ne’ebá katak, somente sidadaun timor mak iha direitu atu hetan propriedade privada, nia esplika.
Nia hatutan mós lei número 13/2017 ne’ebé regula kona-ba Rejime Espesiál ba Titularidade Bens Imóveis, iha ne’ebá tau kedas ona rekizitu sira atu rekoñese sidadaun ruma nia direitu ba rai sira. nune’e iha lei irefere mós define propriedade sira ne’ebé tama ba iha domínio públiku no domínio privadu Estado nian.
Governante ne’e salienta mós, Governo somente garante defeza no konsolidasaun ba partimóniu hirak ne’e tuir termu sira ne’ebé define ona iha lejislasaun rai nian. Governo tuir termu sira hotu ne’ebé prevé ona iha Dekretu Lei número 19/2004, lei númeru 01/2003, lei númeru 13/2017, lei númeru 08/2017 no Decretu Lei númeru 27/2011, regula aktu kona-ba propriedade sira tomak iha teritóriu, hanesan afetasaun ofisiál, arrendamento, rekoñesimentu direitu ba rai no efetua mós levantamentu kadastral sistemátiku iha Timor laran.

Membru Governu ne’e saliena mós Governu, liu husi Ministériu Justisa, Sekretário Estado Terras e Propriedades, nafatin asumi ninia papél nu’udar Instituisaun ne’ebé responsável ba konsepsaun, ezekusaun, koordenasaun, no avaliasaun polítika iha área justisa no terras propriedades nian, hanesan define ona iha Dekretu Lei nú. 10/2019 (estrutura organika Ministériu Justisa) no DeKretu Lei número 14/2018 (estrutura orgánika do Oitavo Governo Constitusional), Tan ne’e, ho kriasaun decreto lei número 27/2011 ho ninia objetivu atu estabelese levantamentu kadastral sistemátiku, nune’e bele rekolha dadus sira konaba bem imóvel hirak ne’ebé konsidera nu’udar privadu nian no la iha disputa, atu nune’e bele iha futuru oin mai atribui primeiro título de direitu ba imóvel hirak ne’e.
Bem imóvel sira ne’ebé tama ba iha domíniu públiku Estado nian, ne’ebé prevê ona iha art. 8°, lei número 13/2017 sei labele utiliza ba interesse privadu ruma ka sai nu’udar objetu ba arrendamentu ka atribui direitu ruma ba se deit.
No ba bem imóvel sira ne’ebé tuir levantamentu kadastral konsidera katak ne’e direitu privadu nian, wainhira Estado iha interese atu utiliza mak sei uza dalan tuir lei nú. 08/2017 konaba espropriasaun ba utilidade públika.

Tuir Membru Oitavu Govenru ne’e, meios sira ne’e sei fó dalan ba indivídu ka ema ruma atu hetan direitu ba indemnizasaun tuir justa kauza, nune’e, kabe ba Ministério Justisa, Sekretáriu Estado Terras no Propriedades, liu husi Diresaun Jeral Terras Propriedades atu administra no halo jestaun ba bem imóvel hirak ne’e iha território laran tomak.
SETP nafatin garante prezervasaun liu-liu ba patrimóniu imobiliáriu Estado nian, no nafatin ezekuta, koordena no avalia polítika tomak ne’ebé definidu ona iha asuntu rai nian tuir mekanizmu sira ne’ebé prevé iha lejislasaun sira konaba rai nian, nia hateten.
Iha biban ne’e Embaixadora Timor-Leste ba Nasaun Kambodia, Felicidade de Sousa Guterres oinsá ho estatuto no pressu arrendamentu rai nian ba investór Internasional sira, nune’e mós rai potensiál ba hakiak animál sira, tanba iha investór sira barak mak kestiona kona-ba assuntu refere.

Iha enkontru adisionál ámbitu Konsellu CBM ho embaixadór Timor-Leste ba nasaun sira iha estranjéiru nian ne’ebé hala’o iha Salaun Nobre MNEC hetan partisipasaun hosi Ministru Petroleo e Minarais, Ministru Transporte no Telkomnikasaun, Vise-Ministru MNEC no Sekretáriu Estadu Terras Propriedades, Reprezentante Mnisitru Agrikultura no reprezentante Ministru Obras Públikainklui mós dirijente sira hosi instituisaun relevante.*

Ananias Babo Horta
Relasaun Públika SETP