REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE

Diploma Ministerial

16/GM/MAP/01/2012

kona ba oinsa atu rejolve problema faan ai kameli nebe tesi tiha ona iha tinan 2000 mai too iha 2006 nebe ba populasaun sira sei rai atu bele eksporta





Tetu Didi'ak : Ai kameli nudar riku soin Ai nativu ida Timor Leste ninian nebe moris mesak iha ailaran fuik inklui mos ida nebe populasaun sira kuda no hakiak, katak persija hetan atensaun nebe diak atu bele fo benefisio ekonomia nebe as ba sidadaun Timor Leste iha loron aban bain rua, tanba nee maka Ministro Agrikultura e Pescas hare katak persija Diploma Ministerial ida nebe espisifiku atu regula no rejolve problema ai kameli nebe populasaun tesi tiha ona iha tinan 2000 mai too iha 2006 nebe too agora sei rai hela atu nu nee bele eksporta ba rai liur.



Hare ba :



1. Lei numero 7/2007, IV Guverno Konstusional artigu 30 kona ba servisu no funsaun Ministerio Agrikultura e Pescas



2. Lei numero 18/2008 artigu 17 Konaba Servisu no funsaun ba Diresaun Nasional da Floresta Timor Leste

3. Regulamanetu UNATET numero 17/2000 artigu 2 no 3 kona ba bandu no espisifikamente bandu tesi ai no ekportasaun.



Hakotu :

Hatur :Diploma Ministro Agricultura e Pescas Timor Leste kona ba oinsa atu rejolve problema faan ai kameli nebe tesi tiha ona iha tinan 2000 mai too iha 2006 nebe ba populasaun sira sei rai atu bele eksporta.



BAB I

Prosesu no tolerancia espesifiku



Artigu 1



Ministero Agrikultura e Peskas Timor Leste sei fo toleransia no prosedur espesifiku ba Cidadaun Timor Leste katak nudar pesoal ka Organisasaun nebe sei rai ai kameli nebe tesi tiha ona iha 2000 too 2006, bele tau hamutuk no faan ba Imprejario Nasional nebe iha tiha ona relasaun servisu hamutuk ho Ministerio da Agrikultura e Peskas.



Artigu 2

Requisasaun atu Servisu Hamutuk



Emprezaria sira nebe hakarak hola populasaun nia ai kameli husi tenke hatama pedidu atu servisu hamutuk ho Ministero da Agrikultura e Peskas, liu husi Diresaun Nasional Floresta.





Pasal 3

Prosesu atu halibur hamutuk ai kameli



1. Atu bele halibur hamutuk ai kameli sira nebe naklekar iha populasaun sira nia le'et maka Empreza Privado Nasional sira nebe iha tiha ona relasaun servisu ho Ministero da Agrikultura e Peskas , tenke halo kordenasaun ho equipa espesifiku husi Diresaun Nasional Floresta nebe hetan tiha ona carta mandatu servisu no.98/GSEAA/X/2011 kona ba halibur ai kameli husi Populasaun



2. Empreza privado Nasional nebe hetan ona fiar husi Guvernu bele entrega lista naran no hela fatin husi grupu ka pesoal populasaun sira nebe iha ai kameli ba Equipa Diresaun Nasional Floresta atu iha koinhesimentu hodi prosesu no halibur ai kameli nebe prefere.



3. Bazeia ba data nebe intrega husi Empreza, maka Equipa Diresaun Nasional floresta sei ba hare fatin hirak nebe sai hanesan fatin hodi halibur ai kameli atu bele lista no hodi fo linsensa.



4. Ai kameli nebe lista ona husi Equipa Diresaun Nasional Floresta bele tula ona ba Kapital (Dili) husi Empreza nebe hetan fiar atu bele hahu prosesu fa'n.



5. Kada ema ka kada grupu nebe rejista ona atu faan nia ai kameli ba Empreza ida, maka la bele ona rejista fali atu fa'an ba Empreza seluk.



6. Ai kameli nebe bele halibur hamutuk atu fa'n ba Empreza sira nebe hetan ona fiar husi Guvernu, maka ai kameli nebe tesi tiha ona iha tinan 2000 too 2006, ai kameli nebe tesi ha foin tinan nebe mensiona maka ai kameli nee tama ba kategoria ilegal, ba ida nee sei hetan prende husi Guvernu liu husi Diresaun Nasional Floresta.



BAB II



Artigu 4

Espisifikasaun Eksporta Ai Kameli



Ministerio da Agrikultura e Peskas Timor Leste, refere ba artigu 3.1 Regulamentu UNTAET nomor 17/2000 kona ba bandu aktividades tesi no eksporta ai husi Timor Leste, no bazeia mos ba prosedur nebe hatur iha Diploma nee, maka sei fo espesifiku ba implementasaun Regulamentu UNTAET nomor 17/ 2000 atu eksporta ai kameli nebe tesi ona iha tinan 2000 too 2006.



Artigu 5

Prosesu Hato' Pedidu



1. Empreja sira nebe hakarak hetan licensa espesifiku hodi eksporta ai kameli nebe tesi tiha ona iha tinan 2000 too 2006, maka tenki hato' pedidu eskrita ba Directur Nasional Floresta tuir formatu no prosedur nebe estabelese ona husi Diresaun Nasional Floresta tuir Diploma Ministerial ida nee.



2. Karta pedidu atu hetan licensa espesifiku hodi eksporta ai kameli tuir regulamentu ida nee tenke hato' la bele tarde liu fulan tolu hahu husi data diploma Ministerial ida nee implementa. ho lia fuan seluk katak bele hato' pedidu wainhira deit naran katak antes dia 31 Julho 2012, tempu atu hato' pedidu atu hetan licensa uniku atu eksporta bele prolonga maibe la bele liu loron tolu nulu no hetan autorizasaun husi Ministro Agrikultura e Peskas Timor Leste.



Artigu 6

Ai kameli nia kualiade no valor



1. Diresaun Nasional Floresta liu husi nia equipa espesifiku maka deside ai kameli nia kualidade nebe komunidade tesi tiha ona.



2. Karik Diresaun Nasional floresta deside ona kualidade ai kameli tuir metodu nebe esklarese iha artigu 6 alinea 1 husi diploma ida nee.



a Ai kameli nebe tesi iha periodo tinan 2000 too 2006, maka Diresaun Nasional Floresta sei deside valor merkadoria iha merkadu Internasional nebe uja sistema nebe kondis ho valor nebe determina husi Ministerio da Agrikultura e Peskas tuir Diploma Ministro no. 10/DM/MAP/III/2011 no iha tempu ruma bele iha mudansa.



b. Ai kameli nebe tesi iha fin de 31 Dezembro 2006, maka karta pedidu atu eksporta sei la simu no kansela no ai kameli hirak nee sei prende husi Ministerio da Agrikultura e Peskas no sei intrega ba Estadu.



3. Se deit maka sente la aseita katak ninia pedidu atu eksporta ai kameli nee kansela husi Diresaun Nasional Floresta hare ba tempu tesi ai kameli nebe refere, maka iha tempu semana ida nia laran hahu husi data kanselamentu nee bele hato' levantamentu ba Ministerio da Agrikultura e Peskas atu bele hare hikas fali liu husi ekipa Diresaun Nasional Floresta no tenki hatudu faktus-faktus nebe refere no justifika katak ninia ai kameli nebe refere la os tesi iha fin Dezembro 2006.



Artigu 7

Taxa ba Eksportasaun Espesifiku



1. Taxa ba eksportasaun espesifiku kada eksporta nee maka 2% ( porsentu rua ) husi valor faan tuir pedidu eksporta espesifiku no sei selu husi ema nebe halo pedidu nebe refere.



2. Taxa hotu nebe tenki selu tuir diploma ida nee iha atigu 7.1 tenke selu direita husi ai kameli nain ba numero konta bankaria Nasaun iha Banku BNU Timor Leste.



Artigu 8

Sertifikadu ba eskportasaun espesifiku



1. Wainhira hatudu ona nota selu taxa ba eksportasaun espesifiku tuir artigu 7.2 iha diploma nee, maka Diretur Nasional Floresta hodi naran Ministerio da Agrikultura e Peskas sei hasai sertifikadu hodi fo lincensa atu halo eksportasaun ba ai kameli nebe tuir pedidu. Sertifikadu nee sei mensiona kuantidade ai kameli, Empreja nebe atu halo eksportasaun, enderesu empreja no Nasaun nebe ke atu simu Eksportasaun Ai Kameli nee.



2. Sertifikadu eksportasaun espesifiku hasai husi Directur Nasional Floresta tuir kriteria nebe mensiona iha diploma nee, sei haforsa atu fo lincensa eksportasaun espesifiku ai kameli.



Artigu 9

Kriteriu Atu Prende



1. Prende nebe sei halao ba ai kameli tuir artigu 6.3 husi diploma nee , maka equipa husi Diresaun Nasional Floresta sei haruka karta ida ba ai kameli nain katak sira nia ai kameli nebe refere sei prende, Carta informasaun nee sei fo hantene razaun tamba saa maka ai kameli nebe refere prende, wainhira prende ona maka sei sai hanesan propriadade estadu nian.



2. Ai kameli nebe prende ona husi ekipa Diresaun Nasional Floresta sei rai iha armajen nebe disidi husi Diresaun Nasional Floresta. Ai kameli hirak nee sei hasai sampel balun atu reprejenta hodi halo analisa no tes no mos sai evidensia iha tribunal. Sampel hirak nee wainhira la uja hotu maka sei hatama hikas fali ba iha armajen karik prosesu tribunal remata ona.



3. Prende ai kameli nebe halao husi ekipa Diresaun Nasional Floresta, sekarik sai ona problema iha tribunal, no tribunal disidi katak ai kameli nee sei sai hanesan evidensia, maka ai kameli nebe refere sei rai iha armajen Diresaun Nasional Floresta, nee sei responsabiliaza maksimu tribunal nian ho nia risku tomak.

Artigu 10

Prosesu atu halo Revisaun



1. Se deit bele hato' pedidu atu halo revisaun ba dezisaun Diresaun Nasional Floresta tuir artigu 6.3 Diploma nee, tenki hatama dokumentus evedensia, carta deklarasaun no buat hotu nebe iha relasaun kona ba tesi ai kameli no valor ai kameli ba Ministro da Agrikultura e Peskas, sekarik iha diferensia.



2. Se karik ema nebe hato' pedidu revisaun tuir artigu 10.1 la aseita mos husi Ministro Agrikultura e Peskas, la aprova maka iha loron hitu nia laran komesa husi data hasai desizaun nia iha direitu atu halo rekursu ba tribunal distrital, no dizisaun husi tribunal sei sai hanesan solusaun ikus.



3. Ministerio da Agrikukultura e Peskas liu husi Direcsaun Nasional Floresta iha biban ida nee sei la responsabilija ba kualker fundus nebe iha relasaun ho prende ou pedidu atu halo revisaun no prosesu tomak iha tribunal nebe bele afeita hodi muda fali loron atu halo eksportasaun ai kameli



Artigu 11

Tempu Ikus



1. Ministerio da Agrikultura e Peskas sei fo tempu ikus ba Komunidade atu halibur no faan ai kameli nebe sira iha ba Empreza sira nebe iha ona relasaun servisu hamutuk ho Ministerio da Agrikultura e Peskas, hahu husi loron 1 Janeiro 2012 mai too iha 31 Maio 2012.



2. Tempu ikus ba prosesu eksportasaun espesifiku ai kameli husi Empreza sira nebe halo servisu hamutuk ho Ministerio da Agrikultura e Peskas maka loron 1 Junho too 31 Julho 2012.



Artigu 12



Wainhira too ona rohan ba tempu nebe determinadu iha artigu 11.2 husi diploma nee , maka prosesu halibur , faan no eksportasaun espesifiku ba ai kameli nebe tesi iha tinan 2000 too 2006 mos sei remata



Artigu 13



Ho tempu ikus nebe remata ona nebe tuir artigui 11 diploma nee, maka Empreza hotu nebe halo servisu hamutuk ho Ministerio da Agrikultura e Peskas nebe iha relasaun ho sosa no eksportasaun espesifiku ba ai kameli mos remata too tempu pelumenus tinan 25 (rua nulu resin lima) mai oin.



Artigu 14



Ba Empreza sira nebe sei halao nafatin aktividades sosa no faan ka eksporta ai kameli iha komunidade nia let wainhira tempu nebe determinado remata ona tuir artigu 11 husi Diploma nee sei hetan sanksaun no selu multa no ai kameli nebe refere sei prende no sei sai hanesan propriadade Estadu.



Artigu 15

Data no tempu Implementa



Diploma ida nee sei hahu implementa komesa data assina husi Ministro Agrikultura e Peskas Timor Leste



Dili loron 01 Fulan - 01 - 2012





Ministro Agrikultura e Peskas







MARIANO ASSANAMI SABINO