Ministra Justisa Halao Abertura Ba Formasaun Financial Crime And Evidences Iha Centru Formasaun Juridiku Dili

Dili/CFJ – Governu dahituk, Ministra Justisa Dra. Maria Ângela Carrascalão halao aberuta ba serimónia formasaun komplementar ba Juiz, Procuradores, Policia Investigadores (PCIC) ho Profisionais Justisa sira, ho topiku : Financial Crime And Evidences, akompanha hosi diretora centru formasaun jurídica Dra. Marcelina Tilman da Silva ho Adida Koperasaun hosi Embaixada França iha Timor – Leste, diresaun cultural Sra. Elsa Marcesse, iha salaun CFJ, loron 14 – 11 – 2017.
Hato'o lian fuan Bem Vinda hosi Diretora Jeral centru formasaun jurídika Dra. Marcelina Tilman da Silva haklaken agradese katak centru formasaun jurídika judiciária temi Va. Exs.a tomak, ne'ebé ami fó ami nia saudasaun Bem vimda, hau labele hakat ami nia agradesimentu ba presensa hato'o Va. Ex.a, Sra. Ministra Justisa, ita boot nia partisipasaun iha serimónia ida ne'e, ami centru Formasaun assume katak fó importansia ba formasaun professional, iha area justisa nian, representa mós ba Governu, no sai hanesan mós motivu ida ne'ebé atu ami bele kontinua no halao ami nia misaun ne'ebé ami halao dadaun.
Embaixada Fransa iha Díli, nomós Institutu Français nian iha Timor-Leste, no Peritu Internasional ka matenek nain Dr. Jean Pierre Michau, hau la haluha mós hato'o liafuan especial agradesimentu nian, hanesan forma exemplar ida ne'ebé hatudu, oinsa kolabora ho Centru Formasaun iha abordagem ka aproximasaun ida ne'e, Koncepsaun, no montagem ba iniciativa koperasaun ida ne'e. Ida ne'e sai hanesan preokupasaun permanente ba centru nian, nudar dalan ida ne'ebé lei fó ka atribui mai ami, ita estabelese relasaun koperasaun ne'ebé profundo ho parceira no Instituisoes ba formasaun hirak ne'ebé hogéneru hanesan ho sentidu ida deit, parceira ne'ebé agora iha dadaun ho koperasaun francesa nian ne'e, hanesan hakat ba dalan ida ne'ebé ita hotu hakarak atu hare klean liu tan no desenvolve diak liu iha futuru oin mai.
Iha abertura ho lian nakloke, Ministra Justisa Dra. Maria Ângela Carrascalão, haklaken inisiativa hosi formasaun ne'ebé mak ohin ita halo hamutuk iha ne´e, no convite ne'ebé fó mai hau atu loke sessaun ida ne'e ho liafuan dahuluk mak hanesan alein de hato'o hau nia saudasaun ba ita hotu ne'ebé mak hola parte iha ne'e, la haluha hato'o mós , em particular, hau nia saudasaun ba entidades rua halo parseria atu promove semináriu ida ne'e, Centro de Formação Jurídica no Judiciária, no mós Embaixada França nia iha Díli, liu husi instituto França iha Timor-Leste.
Iha ita nia rai, iha ámbitu instituisaun judisiária sira no nian organismu integrante Ministério nian, hanesan ne'ebé mak sublinha ona iha Planu Estrategiku 2011-2030, ba centro formação jurídica nian ne'ebé hetan papel importante, nia papel mak atu assegura asaun atu continua hosi formasaun nia atu dirige ba operadores ne'ebé mak partisipa iha administrasaun justisa nian, iha ámbitu ida ne'e, aborda no promove debate sira kona' ba tekniku juridika nian iha atualidade, ho particular relevansia social no especial interesse pratiku.
Kualifikasaun ba ita nia profissionais iha forum nian iha nível tekniku juridiku ne'ebé As, haraik ba sira konhesimentu ne'ebé klean no atualiza iha area Direitu ninian, no laiha duvida ne'e hanesan desafiu permanente ne'ebé mak ita hasorun, dalan ida ne'ebé importante atu bele hetan resposta judiciaria ne'ebé lalais no efikas, problema ne'ebé mak mosu lor-loron iha tribunal, wainhira ninian sansaun hosi violasaun ba lei atu resolve konflitu no disputa rai sira ne'ebé ho natureza privada. Hanesan hatete iha Konstituisaun atu timor oan sira hotu sente katak justisa ne'e administra ho nia naran.
Tema hosi semináriu ida ne'e mak criminalidade economico-financeira- hosi nian teknika oin - oin, ho prosedimentu ne'ebé mak sofistikadu, nia volume potencial ba tinan ne'ebé Ass, presijamente area Direitu nian atu exije atualizasaun ne'ebé metin no konhesimento ne'ebé diak ida hosi parte profissional forum sira nian no investigador kriminal sira.
Iha oportunidade no desafiu ida ba capacidade atu responde ita nian sistema judiciario, bem vinda ba kolaborasaun ne'ebé mak entidade no parceria externa sira garante ba formasaun komplementar tekniku nasional ba direitu nian.
Hanesan hau refere ona, dezenvolvimentu ba recursu umanu nian no kualifikasaun ba ajente justisa nasional sira nian, ne'ebé mak iha tinan balun bele hatan ba responsabilidade hotu-hotu ne'ebé mak lori destinu sistema judiciario Timor-Leste ninian objectivu bót ida ne'ebé mak defini iha ita nian Planu Estratejiku, no desafiu ne'ebé mak metin hatudu ba Centro de Formação.
Iha seremonia abertura ne'e marka presenca mós Dr. Jean Pierre Michau hanesan Perito Internacional hosi Instituto Français no funsionáriu Ministériu Justisa. Koperasaun entre Ministériu Justisa / PCIC ho estadu França kona'ba aspetu koperasaun iha nível Financial Crime And Evidences etc.

Honorio Santos
Gabinete Ministra Justisa
Media Officer