LEI KONTRA TRÁFIKU SERES UMANUS (TRÁFIKU PESSOA) APROVA FINÁL GLOBÁL IHA PARLAMENTU NASIONÁL

PN, MJ – Proposta Lei Prevensaun, Luta Kontra Tráfiku Seres Umanus (Tráfiku Pessoa) ne’ebé mak aprezenta hosi S.E. Ministru Justisa Ivo Valente no akompañadu hosi tékniku no assessor jurídiku Diresaun Nasionál Assessoria Jurídiku no Lejizlasaun (DNAJL) iha Plenária Parlamentu Nasionál (PN) aprova tiha ona iha votasaun finál globál ho votus afavór 32, laiha votu kontra no abstensaun 2, iha Díli, loron Segunda-Feira (24/10/16).

Plenária PN ba diskusaun espesialidade proposta Lei Prevensaun, Luta Kontra Tráfiku Seres Umanus (Tráfiku Pessoa) ne’e prezide hosi Prezidente Ezersísiu, Vise-Prezidente Parlamentu Nasionál Eduardo de Deus Barreto no hetan prezensa hosi membru Parlamentu Nasionál hamutuk 34 deputados.

Krimi tráfiku pessoa konsidera hanesan krimi transnasionál, bele involve autór hosi rai liur no vítima sira iha ne’e, bele mós involve autór iha rai laran rasik. Tanba-ne’e, Governu Timor-Leste, liu hosi Ministériu Justisa esforsu incorpora iha lei Timor-Leste nian; atu prevene, halo represaun no punisaun ba autór sira.

Iha Segunda-Feira (24/10), Ministru Ivo Valente ho nia-ekipa tékniku sira halo diskusaun iha plenária Parlamentu Nasionál katak, lei ne’e harmoniza hosi Konvensaun Nasões Unidas nian ne’ebé atu prevene no kombate hahalok krimi tráfiku pessoa, liu-liu tráfiku ba Feto no Labarik. Lei ne’e mós sei autoriza autoridade judisiáriu sira hodi hatu’ur medidas investigasaun kriminál ida ne’ebé di’ak, tuir prosedimentu ne’ebé iha, no labele iha diskriminasaun ba vítima sira hanesan rása, kór, sexu, relijiaun no seluk-seluk tan, hodi nune’e, vítima tráfiku pessoa bele hetan tratamentu no protesaun ne’ebé dignu.

Ministru Ivo Valente iha ninia intervensaun mós informa katak, hahú kedan V Governu proposta lei ne’e sai ona prioridade, no nia intensaun mak tau forsa hamutuk hodi luta kontra tráfiku pessoa, liu hosi produsaun de lei nu’udar instrumentu própriu no hametin nafatin kooperasaun internasionál sira iha paíz sira lingua ofisiál Portugés, ezemplu hanesan Declaração de Lisboa.

Aliénde ne’e, kestaun lubuk-ida mós mosu iha diskusaun plenária PN, deputadu sira preokupa ho vítima tráfiku humanu nian privasidade no intimidade, autoridade judisiáriu ka médiku labele fó sai informasaun diagnóstika no dadus pessoa vítima ba públiku, rezultadu sira bele de’it fó ba autoridade relevantes ne’ebé iha interese ba protesaun vítima, ho nune’e autoridade sira bele fó protesaun, liu-liu ba vítima nia privasidade no intimidade.
Deputados sira halo mós alterasaun balun ba proposta lei ne’e, hodi nune’e iha medidas forte hodi kombate krimi Kontra Tráfiku Seres Umanu (Tráfiku Pessoa) iha Timor-Leste.

Akompaña Ministru Ivo Valente iha diskusaun plenária ne’e mak hanesan Xéfi Lejislasaun Pascoal da Costa, Tékniku Jurídiku Cidália da Cruz, Tékniku Jurídiku Yudi Pamungkas, Assessor Jurídiku José Edmundo Caetano, Assessor Jurídiku Dra. Patricia Coutinho no Assessor Jurídiku João Pedro Campos no Asistente Jurídiku Vasco da Silva.

Maria de Lourdes Xavier Lin
Media Officer
Gabinete Ministru Justisa