INTERNATIONAL ON LEGAL DRAFTING AND CONSTITUTIONAL RIGHST FULFILLMENT

Jakarta, Ministeriu Justisa no Direitus Humanus Indonesia nian, liu husi Diresaun Jeral Lejislasaun Nasional, organiza simpozium internasional ida hodi diskuti konaba prosesu redasaun lejislativa no direitu konstituisaun nian iha Jakarta no Surabaya. Simpozium ne’e hala’o husi loron 22-25 agustu 2016, ne’ebe partisipa husi nasaun sira hanesan: Norwegia, Alemanha, Swissa, Thailandia, Brunei Darussalam, Myanmar, Korea de Sul, Cambodia, Japão, Englatera, Holanda, India, Australia, Timor-Leste no Indonesia hanesan uma nain.

Iha abertura, Diretor Jeral Lejislasaun Nasional Indonesia nian, Prof. Dr. Widodo Ekatjhajana, SH.M.Hum., hato’o nia agredesimentu ba partisipantes sira hodi partisipa iha eventu refere, tamba simpozium internasional ida ne’e, foin mak ba halo ba dala uluk hodi fahe hanoin ba malu konaba prosesu redasaun lejislativa nomos direitu konstituisaun nian husi kada nasaun sira.

Iha parte lokraik loron dahuluk nian, Timor-Leste ne’ebe representa husi Diretor Nasional da Assessoria Jurídica e Legislação (DNAJL) Ministério da Justiça hetan oportunidade atu halo aprezentasaun konaba prosesu redasaun lejislativa iha Timor-Leste. Aprezentasaun ne’e foka liu ba oin nusa atu halo Decreto Lei nomos oin nusa atu halo Lei, inklui kompetensia Presidente Republika nian iha aprovasaun, promulgasaun no direitu veto ba proposta Decreto Lei inklui Proposta Lei.

Kestaun ne’e, sai interesante liu tan iha diskusaun nian, wainhira kestiona ba partisipasaun komunidade nian iha prosesu ba hakerek decreto lei no lei. Esperiensia husi Timor-Leste, hatudu pozitivu tebes tamba partisipasaun komunidade bot tebes iha prosesu ba hakerek decreto lei no lei.

Partisapasaun ida ne’e, iha nasaun balun, la iha ou menus tamba la dun iha transparansia inklui fator seluk hanesan fator jeografiku. Durante disksaun ne’e, hean mos katak sistema Timor-Leste nian ne’e kuaze atu hanesan ho sistema Cambodia Brunei Darussalam, no Thailandia nian, maske nasaun sira ne’e adopta sistema monarkia.

Miabe, prosesu ba redasaun lejislativa kuaze atu hanesan. Parte seluk ne’ebe sai interasante tebes ba diskusaun maka konaba publiksaun lejislasaun ho bi-lingua, atu hodi kumpri obrigasaun estado nian ba direitu povu nian konaba asesu ba justisa no asesu ba informasaun. Bi-lingua sai hanesan pontu referensia ida ne’ebe Timor-Leste bela fahe ho nasaun seluk.

Hafoin loron rua nia laran halo diskusaun, programa tuir mai mak halo vizita kortezia no diskusaun ida ho Presidente Tribunal Konstituisional Indonesia nian, Prof. Dr. Arief Hidayat, SH.MS., ne’ebe foka liu konaba kompetensia husi Tribunal Konstituisional ne’e.

Alemde ne’e, programa simpozium ne’e kontinua iha sidade Surabaya, Provinsia Jawa Timur, hodi diskuti konaba kestaun trafiku humanu nomos direitu konstituisional nian. Diskusaun sai manas uituan, wainhira koalia konaba nasiaonalidade iha Indonesia nian, ne’ebe la permite iha dupla nasionalidade, maske realidade hatudu konaba dupla nasionalidade.

Tamba kestaun dupla nasionalidade ne’e, obriga Governo no Parlamentu Indonesia nian, hola politika ida atu bele halo alterasaun ba lei nasionalidade Indonesia nian.
Molok atu termina programa ida ne’e, sei iha mos programa aprezentasaun kultura Indonesia nian konaba Anklung husi prizonera droga sira iha Jakarta no Surabaya, nomos ba halo vizita ba foho Bromo.

Finalidade husi programa ne’e maka partisipantes sira iha consensus hamutuk hodi asina konaba prinsipiu hirak ne’ebe tengki banati tuir wainhira halo redasaun lejislativa maka hanesan prinsipiu respeitu ba direitus humanus, anti diskriminasaun, protesaun ba meiu ambiente, haforsa aplikasaun lei kontra terorista, prevensaun ba droga, no dezenvolvimentu demokrasia no protesaun ba direitus humanus.

Nelinho Vital
Diretor DNAJL-MJ