DNDHC Divulga Lei Relasiona ho Rai iha Remexiu, Munisipiu Aileu

Remexiu – Diresaun Nasional Direitus Umanus no Cidadania (DNDHC) kolabora ho Diresaun Nasional Asesoria Juridika no Lejislasaun (DNAJL), Ministériu Justisa (MJ) hodi transmite informasaun legal kona-ba rai nian ba komunidade iha Postu Adminitrativu Remexiu, loron 28 Juñu 2016.
Asuntu rai mantein duvida tebes ba komunidade. Nune’e presija informasaun legal ne’ebé klaru, detaila no proporsional hodi hatene no prevene konflitu kona-ba rai. Relasiona ho ida ne’e Diretor DNDHC, Flaviano Moniz Leao, hatete, “objetivu programa ne’e hodi disemina informasaun kona-ba rejime espesial ba definisaun titularidade bens imoves no expropriasaun. Buat hirak ne’e sei hatudu dalan oinsa sai nain ba rai, saida mak utilidade públiku no mekanismu expropriasaun. Nain ba rai ne’e laos mane sira deit maibe oan feto sira mos iha direitu ba rai ne’ebé nudar riku soin inan aman nian.”

Adminitrador Postu Remexiu, Jasinto Mendonça, loke sesaun ho formalmente no liu-hosi nia intervensaun hatete, “ita mai iha ne’e hodi hatene no integra lolos informasaun legal sira ne’ebé sei pasa hosi ekipa Ministeriu Justisa sira, nune’e ita iha referensia balun hodi hala’o atendimentu ba públiku.”

Subtansia informasaun ba asuntu rai nian ne’ebé transmite premeiru mak Rezime Espesial kona-ba Bens Imoves, hato’o hosi Reprezentante Diretór DNAJL, Pasquel da Costa. Ikus, segundu kona-ba Expropriasaun no Utilidade Públiku hato’o hosi Diretór DNDHC. Flaviano Moniz Leão.
“Iha konstituisaun artigu 9,54, 58 fó dalan hodi asesu ba rai, alende ne’e tur lei internasional Deklarasaun Universal Direritus Umanus 1948, iha artigu 17 mós mensiona kona-ba direitu propriedade. Tuir esbosu lei rai ne’ebé iha, konsidera direitu uluk nian primeiru mak propriedade perfeta, hak milik, direitu informal-ema barak hatene. Diretu uluk nian sekundariu mak aforamentu, hak guna bangunan no hak guna usaha. Pose mós konsidera hanesan baze direitu propriedade.” Informa hosi Reprezentante Diretor DNAJL, Pasquel da Costa.

Diretór DNDHC, Flaviano Moniz Leão, iha nia aprezentasaun esplika katak esbosu lei expropriasaun ne’e regulariza kondisaun balun, indeminizasaun ba rai privadu sira ne’ebé atu uza ba publiku tuir kriteria konstitusional.

Sesaun ba loron tomak ne’e modera hosi Xefi Departementu Tratadus no Monitorizasaun DNDHC, Helder Gaudinho Martins, nia fó tempu adekuadu ba partisipante sira husu pergunta. Partisipante besik atus rua mak prezensa inklui Administrador Postu Remexiu, Komandante PNTL, Reprezentante Diretór DNAJL, Autoridade lokal, Funsionariu balun, Professor no Estudante. (C)

Carmelindo da Silva Caetano
Tekniku Superior, Divulgasaun, DNDHC/MJ